) § 403 lg 1 alusel. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 25.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-830 kinnitati hagejate ja kostjate vahel sõlmitud kompromiss (hagejate 26.05.2020 menetlusdokumendi lisa 3; hagejate 30.06.2020 menetlusdokumendi lisa 1). Hagejad ja kostjad leppisid kokku, et hagejad vabastavad kinnistu aadressil xxx valduse 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest; hagejad toimetavad xxx kinnistult minema neile ja nendega sama kinnistut kasutavatele isikutele kuuluvad asjad 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest; juhul, kui hagejad ei täida kohustusi tähtaegselt, on kostjatel õigus hagejad xxx kinnisasjalt koos kostjatega kinnistut kasutavate isikutega ning neile kuuluvate asjadega täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras välja tõsta. 25.04.2020 edastasid kostjad hagejatele teate selle kohta, et hagejad ei ole valdust vabastanud ning kostjad pöörduvad kohtutäituri poole (kostjate 11.05.2020 menetlusdokumendi lisa 3; hagejate 30.06.2020 menetlusdokumendi lisa 5) Harju Maakohtu 25.03.2020 tsiviilasjas nr. 2-20-830 tehtud kohtumääruse ja kostjate täitmisavalduse alusel on hagejate suhtes algatatud täitemenetlused xxx kinnisasja valduse vabastamiseks (täiteasi nr 022/2020/3295 J L suhtes ja täiteasi nr 022/2020/3296 T L suhtes; hagejate 26.05.2020 menetlusdokumendi lisanud 1 ja 2). 03.06.2020 on nimetatud täiteasjades koostatud kinnisasja valduse äravõtmise akt (kostjate 19.06.2020 menetlusdokumendi lisa 2). Kohus loeb need asjaolud
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab: „Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.“ Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 1 sätestab, et valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Lõike 2 kohaselt valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. AÕS 4 § 39 lg 1 sätestab, et valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Hagejad tuginevad sellele, et nad ei ole pärast 23.04.2020 kinnistul käinud, kostjate hinnangul ei tähenda see, et valdus on vabastatud. Kohus nõustub kostjatega. Üksnes hoonest lahkumisega ei lõppenud valdus, vaid valduse lõpetamiseks tuleb loobuda tegelikust võimust asja üle. Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32), mis tähendab võimalust asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Hoone/ruumide valduse üleandmine eeldab, et üleandja vabastab hoone/ruumid, teatab vastuvõtjale ja ei tee edaspidi takistusi ruume vallata (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-46-09, p 10). Antud juhul ei nähtu asjaoludest, et hagejad oleks kostjaid teavitanud valduse vabastamisest, samuti ei ole üle antud võtmeid. 23.04.2020 videoklipist (kostjate 11.05.2020 seisukoha lisa 2) nähtuvalt keeratakse uks lukku. 03.06.2020 valduse äravõtmise aktist nähtuvalt keeldus telefonivestluses J L võtmete üleandmisest (kuna tal enda hinnangul sellist kohustust ei ole); kohtutäituri abi ja sissenõudja kontrollisid uksi ja need olid lukus, uksed avati kasutanudes lukuabi (kostjate 19.06.2020 seisukoha lisa 2 ja 3). Eelnevast saab järeldada, et tegu on lukustatava ruumiga ja kinnisasja vabastamiseks tulnuks üle anda ka võtmed. Isik, kes hoiab enda valduses hoone/ruumi võtmeid, säilitab tegeliku võimu asja üle. Kohus nõustub kostjatega, et praktikas on tavapärane valduse üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine. Kohus märgib siiski, et valduse vabastamine ei olene otseselt akti koostamisest, kuigi akt saab olla üks tõend, mille alusel vaidluse korral hinnata valduse vabastamist. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hagejad ei olnud valdust tsiviilasjas 2-20-830 25.03.2020 tehtud kohtumääruses märgitud ajaks vabastanud, kuna nad säilitasid võtmete üleandmata jätmise tõttu tegeliku võimu asja üle. Kohtu seisukohta ei muuda see, et nimetatud kohtumääruses ei olnud märgitud konkreetselt hagejate kohustust anda üle võtmeid (või koostada akt), kuivõrd eluliselt loogiline on anda ära ruumide võtmed, kui ruumid vabastatakse. Kuivõrd kohtu hinnangul ei olnud hagejad vabastanud valdust, siis ei olnud nõue täidetud enne täitemenetluse algatamist. Kohus jätab hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid ei mõjuta asja lahendust. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud võrdselt hagejate kanda (
lg 1).
Kostjate menetluskuludeks on õigusabikulud 900 eurot (sisaldab käibemaksu). Hagejad ei ole kostjate menetluskulude osas seisukohta esitanud.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostjate esindaja ajakulu on 6,25 tundi. Kohtu hinnangul on kostjate esindaja tehtud toimingud (dokumentidega tutvumine, klientide nõustamine, dokumentide koostamine) ja ajakulu põhjendatud. Käesolevat menetlust arvestades ei ole ajakulu kokku 6,25 tundi ebamõistlik. Esindaja tunnitasu on 144 eurot (koos käibemaksuga), nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 900 eurot (sisaldab käibemaksu). 5
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostjate põhjendatud menetluskuludena kindlaks 900 eurot, mis mõista välja hagejatelt kostjate kasuks. Samuti tuleb hagejatel tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.