Obsah (8)

§187§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4641 Tsiviilasi Eesti Inkasso

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 25.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse A A (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Xxx OÜ ja A A vahel 29.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 15.09.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 5000 euro, intressi 508,05 euro, viivise 213,33 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 25.03.2020 kuni põhinõude 5000 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista viivis 724,66 eurot ja viivis alates 25.03.2020 põhinõudelt kuni 2 selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,0967% päevas. 2.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 29.06.2019 kuni 24.03.2019 eest summas 937,99 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise päevamääraga 0,0967% päevas. 2.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et Xxx OÜ ja A A vahel 29.05.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxx lepingutingimus, millega Xxx OÜ ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,0967% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tühine. Eeltoodud määraga on viivis aastas 35,29% (0,0967 x 365). Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,0967% päevas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 29.06.2019 kuni 24.03.2019 viivist järgmiselt: Viivise arvestuse algus 29.06.2019 29.07.2019 28.08.2019 13.09.2019 Kokku Viivise arvestuse lõpp 12.09.2019 12.09.2019 12.09.2019 24.03.2020 Põhiosa Viivitatud võlgnevus päevade arv Viivise määr aastas / päevas Viivise summa 31,81 32,73 33,68 5000 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 0,53 0,33 0,12 212,35 213,33 76 46 16 194 Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 724,66 eurot (937,99 – 213,33 = 724,66). 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates 25.03.2020 põhinõudelt kuni selle 3 kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,0967% päevas. Kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,0967% päevas on tühine. Põhjendatud ei ole välja mõista viivis alates 25.03.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,0967% päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 25.03.2020 kuni põhinõude 5000 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 4. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 88,7 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 6450,36 eurot (põhinõue 5000 eurot + intress 508,05 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 942,31 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 5721,38 eurot (põhinõue 5000 eurot + intress 508,05 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 213,33 eurot).

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 88,7% kostja kanda ja 11,3 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 11,3% ulatuses hageja kanda ja 88,7% ulatuses kostja enda kanda. 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 192 eurot (käibemaksuga). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 96 eurot koos käibemaksuga, ajakuluga 2 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 192 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav esindamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (96 x 2 = 192). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist. Põhjendatud on hageja poolt tasutud riigilõiv 500 eurot. Riigilõivuseaduse lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb 8219,97 euro suuruse hagihinna korral tasuda 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 692 eurot (192 + 500).
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab A A hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Kuivõrd kohus jätab 88,7% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 613,80 eurot (692 x 88,7% = 613,80). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist. 4 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5