Obsah (6)
§ 114§ 141§ 424§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-10-17278 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 16.09.2020) Kriminaalasja number 1-10-17
§ 114
p 1 ja
§ 114p 1,4 - § 25 lg 2 järgi ja 1
(4)karistuseks mõistetud 18 aastat vangistust;
§ 141
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
§ 424
järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti Vjatšeslav Bajukile liitkaristus 20 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.01.2010.a. ja 04.06.2010.a., s.o kokku 3 päeva. Kandmisele kuulub 19 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates Vjatšeslav Bajuki viimasest kinnipidamisest 26.08.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.08.
- Tartu Vangla esitas 18.08.2020 kohtule materjalid Vjatšeslav Bajuki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Vjatšeslav Bajuki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 03.09.
- Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades süüdimõistetu isikut ja kuriteo sooritamise asjaolusid, on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Vjatšeslav Bajuk selgitas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama vanemate juurde Tallinnasse ja saab venna kaudu tööle kokana. Lisaks kuuluvad tema lähedaste hulka endine abikaasa ja poeg, kellega ta suhtleb igapäevaselt. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu osaleda oma poja kasvatamises ja olla talle toeks, käia tööl ja tasuda edasi oma võlgnevusi. Kinnipeetava sõnul on ta vangistuses palju õppinud nii enda oskuste kui oma varasema elu kohta. Ta on aru saanud, et alkoholi tarvitamine viis traagiliste sündmusteni ja edaspidi on tema eesmärk alkoholi tarvitamisest hoiduda. Vjatšeslav Bajuk märkis ühtlasi, et kõik juhtunu oli ainult tema süü ja ta siiralt kahetseb toimepandut. Kaitsja tõi välja, et formaalsed eeldused Vjatšeslav Bajuki ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Süüdimõistetu käitumine annab alust arvata, et kümne vangistuses veedetud aastaga on saavutatud karistuse peamine eesmärk ehk hoida ära uute kuritegude toimepanemine. Kaitsja palus Vjatšeslav Bajuki vabastamist kaaluda ja anda talle võimalus kordasaadetut heastada nii palju kui võimalik. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vjatšeslav Bajuk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva korteriga Tallinnas. Süüdimõistetu vanemad, kes korteris elavad, on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Vjatšeslav Bajuki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 2
(4)käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vjatšeslav Bajuki puhul tuleb positiivsete asjaoludena märkida tema käitumist vangistuses ja vabanemisjärgseid elutingimusi. Negatiivsed on toimepandud kuritegude asjaolud ja süüdimõistetu isik. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud arvukates taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on õppinud eesti keelt, läbinud sotsiaalprogramme, töötanud vangla majandustöödel ja osalenud nõustamistel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vjatšeslav Bajuki käitumist vangistuses saab pidada heaks. Korrektne käitumine, mida kinnipeetavalt karistuse kandmisel oodataksegi, on kiiduväärt, kuid sellegipoolest ei saa ainult sellel põhjusel isikut enne tähtaega vabastada. Vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Ta asuks elama koos vanematega Tallinnas ning saaks töökoha kokana. Vjatšeslav Bajuki ema, isa, vend ja endine abikaasa on kohtule saatnud ka motivatsioonikirjad, kus lubavad süüdimõistetut aidata ja toetada. Kohtuistungil avaldatu põhjal on kinnipeetavale väga oluline tema lapseealine poeg, kelle kasvatamisest ta soovib osa võtta. Samuti on tal kindel plaan hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kokkuvõttes võib Vjatšeslav Bajuki vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks ning tema plaane oma elu korraldamisel realistlikeks. Sellegipoolest tuleb silmas pidada, et head elutingimused, töökoht ja perekonna toetus olid Vjatšeslav Bajukil ka varasemalt, kuid see kõik ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasemast, mistõttu ei ole see ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Vjatšeslav Bajuki toimepandud kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Ta tappis piinaval ja julmal viisil enda jaoks täiesti võõra naisterahva, tehes seda avalikus kohas ning ilma vähimagi põhjuseta. Vahetult pärast seda ründas ta ilma põhjuseta teist enda jaoks võõrast naist, pannes toime tapmiskatse. Vjatšeslav Bajuk ründas endast füüsiliselt nõrgemaid naisi ootamatult ning lõi neid muuhulgas pesapallikurikaga. Süüdimõistetu oli sel ajal alkoholijoobes ning ta ei ole osanud anda tõsiseltvõetavaid selgitusi oma käitumise põhjuste või tagamaade kohta. Lisaks sellele Vjatšeslav Bajuk vägistas enda jaoks võõra naisterahva ning juhtis joobeseisundis mootorsõidukit. Kuritegude asjaolud viitavad mitte ainult Vjatšeslav Bajuki vägivaldsele ja impulsiivsele käitumisele, vaid ka tema äärmisele ükskõiksusele teise isiku keha puutumatusele, inimelu ja tervise suhtes. Sellest tuleneb kohtu hinnangul ka uute kuritegude toimepanemise risk. Kuritegude toimepanemist soodustas alkoholi tarvitamine ja ka vabanemise korral oleks Vjatšeslav Bajuki puhul põhiline riskitegur alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldne käitumine. Ka süüdimõistetu ise paneb väga suurt rõhku asjaolule, et ta oli kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Varasemat alkoholitarvitamist põhjendas ta oskamatusega kuhjunud probleeme lahendada. Ta näib arvavat, et vabanemisejärgselt suudab ta alkoholist hoiduda ja sellega kaob automaatselt ka kuritegude toimepanemise võimalus. Kohtul selline veendumus puudub. Siinkohal võtab kohus arvesse, et Vjatšeslav Bajuk naaseks väga sarnasesse elukeskkonda, milles ta viibis kuritegude toimepanemise ajal. Samuti ei saa võimalikku õigusvastast käitumist siduda üksnes alkoholi tarvitamisega ja pidada alkoholist loobumise korral kuritegude toimepanemist välistatuks. 3
(4)Kohtuistungil avaldatu põhjal lähtub Vjatšeslav Bajuk eelkõige sellest, kuidas on toimepandud kuriteod ja mõistetud vangistus mõjunud talle endale ja tema perekonnale. Süüdimõistetu on avaldanud kahetsust oma perele ebamugavuste tekitamise eest ja kurbust asjaolu üle, et ta ei saa olla toeks oma pojale. Küll aga ei nähtu vangla iseloomustusest ega kohtuistungil jagatud selgitustest, et Vjatšeslav Bajuk tunneks märkimisväärset ohvriempaatiat, muretseks kannatanute perekondade pärast või mõistaks, kuidas tema toimepandud väga rasked kuriteod on mõjutanud ühiskonda tervikuna. Kohus ei kahtle selles, et Vjatšeslav Bajuk kahetseb toimepandut. Tema kahetsus on aga tingitud pigem sellest, mida juhtunu on kaasa toonud talle ja tema lähedastele, mitte sellest, et ta on põhjustanud kannatusi ohvritele ja nende lähikondsetele ning riivanud ühiskonna turvatunnet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnipeetav ei ole lõpuni aru saanud toimepandud kuritegude raskusest ja nende tagajärgedest. Pigem enesekeskne suhtumine toimepandusse ja talle mõistetud karistusse ning puudulik arusaam oma käitumist mõjust teistele näitab, et karistus ei ole Vjatšeslav Bajuki osas veel oma eesmärki saavutanud. Kuigi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb eelkõige pöörata tähelepanu isiku käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele, võib kohus jätta süüdimõistetu vabastamata ka kuriteo toimepanemise asjaolude või tema varasema elukäigu tõttu.
§ 76
lg 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, mistõttu on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Praegusel juhul kaalub Vjatšeslav Bajuki toimepandud kuritegudest lähtuv ohuprognoos üles teda iseloomustava positiivse teabe. Toimepandud kuritegude puhul tuleb silmas pidada mitte üksnes nende julmust, vaid ka asjaolu, et kuriteod on pandud toime avalikus ruumis, võõraste inimeste vastu ning ilma igasuguse eelneva ajendi või ohumärgita. Sellistel asjaoludel toimepandu mõjutab tugevalt tervet ühiskonda ja inimeste turvatunnet. Seega peab kohus Vjatšeslav Bajuki ennetähtaegseks vabastamiseks olema veendunud, et temast tulenevad kuriteoriskid on tõepoolest maandatud ja ta ei ole vabaduses teistele inimestele ohtlik. Kohtul selline veendumus puudub. Ka ei oleks süüdimõistetu vabastamine seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel kooskõlas ühiskonna õiglustunde ega õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Vjatšeslav Bajuki ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)