Obsah (6)
§ 65§ 9§ 67§ 7§ 63§ 66KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 27. oktoober 2020, Rakvere kohtumaja 2-20-9455
) § 9 alusel abielu kehtetuks; alternatiivselt lahutada abielu
§ 65alusel.
Abielu kehtetuks tunnistamise nõude osas märkis hageja, et abielu oli sõlmitud kostja poolt pettuse mõjul, varjates seejuures enda terviseseisundit (katatooniline skisofreenia, pikaajaline paranoia) ja eeltoodud asjaolu oli abielu sõlmimise ning lapse sünni takistuse seisukohalt olulised. Abielu lahutamise põhjenduseks on toodud, et kostja ei vasta juba
- aastat järjest hageja telefonikõnedele ega kirjadele. Ka väljendas hageja, et juba
- aastat ei avalda kostja vanglas mingit lugupidamist ja toetust. Kostja ei ole lühiajalistel ega pikaajalistel kokkusaamistel käinud. Eeltoodu tõendamiseks palus hageja kohtul välja nõuda teave kostja viimase kokkusaamise kohta novembris
- aastal xxx Vanglas, millist infot hagejale ei väljastata ja hagejal pole võimalik tõendada, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hagejale teadaolevalt elab kostja teise elukaaslasega (P.) ja ootas
- aastal temalt last ja seetõttu kostja hagejat vanglas ei külastanudki. Hageja taotles kohtu kaasabi notarilt abieluvaralepingu vormi väljanõudmiseks, kuna hagejal puudub abieluvaralepingu originaali või koopia esitamiseks ja xxx Vangla meditsiioniosakonnalt meditsiinikaardi väljastamiseks, millega hageja saab tõendada, et ta sai kostjalt naha- ja suguhaiguse. Hageja palus mitte anda tähtaegu poolte abieluliste suhete lepitamiseks. 07.07.2020 esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus vabastada hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust ja anda talle menetlusabi tõlkimiseks. Ka palus hageja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Hageja osundas, et viibib kinnipidamisasutuses ja on töötu ning tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
- Tartu Maakohus jättis 02.07.2020 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse võtmata ja edastas kohtualluvuslikult tsiviilasja nr 2-20-9455 menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas registreeriti kohtuasi 27.07.
- 30.06.2020 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja tunnistada
§ 9
alusel abielu kehtetuks; alternatiivselt lahutada poolte abielu
§ 65alusel.
Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja abielulised suhted pöördumatult lõppenud ning
§ 67lg-s 1 ja 2 sätestatult on eelduslikult abielu lahutamise eeldused täidetud.
Seega, abielu kehtetuks tunnistamise, mh tõendamata nõue on kohtu hinnangul perspektiivitu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel I. L. hagi D. H. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse I. L. hagi D. H. vastu abielulahutuse nõudes. Kohus selgitas, et hageja taotluste osas võtab kohus vajadusel seisukoha kostjalt vastuse saamise järgselt, kui kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Viru Maakohtu 25.08.2020 kohtumäärus on jõustunud. 4. 26.09.2020 esitas kostja hagile vastuse, milles avaldas, et vastusele lisatud abielu tõendist nr xxx on näha, et abielu sõlmiti xx.xx.xxxx ja abielu registreeris xxx notar T. T. Kostja ja hageja 2
(4)said tuttavaks enne hageja vangistust, kuid abiellus hagejaga (kinnipeetavaga) vanglas, kus hageja siiani asub, ehk enne ja pärast abiellumist kostja jäi elama oma vanemate juures, hageja – jäi asuma xxx vanglas. Abikaasadel ei tekkinud abielu kestel ühise koduse majapidamise kohustust ega ühine elukoht. Kooselu toimus ainult 2018 aastal nn mõne kohtumise viisil xxx vanglas. Abielusuhted on lõppenud umbes kolm aastat tagasi ehk praktiliselt abielu sõlmimise aastal. Ei tasu tuua esile, mis põhjusel abiellus kostja hagejaga, aga kui lähtuda asjaoludest, siis põhjuseks võiks olla kostjal tekkinud kahjutunne hageja suhtes ja hageja psühholoogiline mõju (seda hästi oskavad mõned kinnipeetavad kasutada), lubadused hoolitseda, olla tugiisikuks. Kuna kostja oli noor ja ei tal ei olnud elukogemusi, siis tekkis tal valetunne hageja suhtes. Poolte kooselu, mis tegelikult ei olnud, lõppes kolm aastat tagasi, kui hageja tutvus oma praeguse elukaaslasega, kes tõesti tema eest hoolitseb ja kellega tal on tekkinud esimene tõeline kooselu tunne. Kostja teatas hagejale uuest suhtest ja ka sellest, et soovib abielu lahutada, st kostja ei ole varjanud oma uue suhte tekkimise, vastupidi teavitas sellest hagejale ja tahtis rahumeelselt asja lahendada. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hageja oli teadlik, et kostja soovib abielu lahutada, lubas kostjale, et ise lahutuse korraldab. Seega abikaasad olid abielu lahutamise osas eelnevalt kokku leppinud ehk enne hagi esitamist ja seega ei olnud hagejal kohtusse pöördumiseks põhjusi. Seega kuna poolte abielusuhted on ammu lõppenud, siis ei ole kostjal vastuväited abielu lahutamiseks. Lisaks eeltoodule, kui üks abikaasa esitab kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, lahutatakse abielu igal juhul – seda ka siis, kui üks abikaasadest sellele täielikult vastu on, kuna ei saa kedagi sundida abielu jätkama. Kostja ei kavatsenud ega kavatse kooselu abikaasaga taastada ega soovi kostjaga abielulistes suhetes olla. Eeltoodust tulenevalt kostja palub kohtul:
- Lahutada D. H. ja I. L.i abielu;
- Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
- 04.10.2020 seisukohas avaldas kostja täiendavalt, et kostja esitas oma vastuse hagile, kus nõustus abielu lahutamisega ja seega avaldas hagi õigeksvõtmise kohta juba eelmenetluses, mis omakorda annab kohtule võimaluse lahendada asja kohtuistungit pidamata, aga kui tugineda TsMS § 346 lg 2, 3, siis kohustub kohus abieluasjas pooli isiklikult ära kuulama. Kostja tutvudes kohtu 28.09.2020 kirjaga leiab, et lähtudes antud asjas toodud asjaoludest ja poolte poolt avaldatud ühisest tegelikust tahtest abielu lahutamise kohta, on võimalik asja lahendada esitatud seisukohtade alusel kohtuistungit pidamata ja seega ka kokku hoida menetluskulusid. Kohtule esitatud faktilised asjaolud tõendavad, et poolte osalemine ei taasta poolte abielusuhted, mis praktiliselt ei eksisteerinud, vastupidi menetlusepooli isiklik osalemine kohtuistungil muutub protsessi veelgi emotsionaalsemaks. Kostja juba avaldas oma varasemas vastuses, et ei kavatsenud ega kavatse kooselu abikaasaga taastada ega soovi kostjaga abielulistes suhetes olla. Seega kostja D. H. on nõus, et kohus lahendaks antud abieluasja kohtuistungit pidamata. Kostja on teadlik, et TsMS § 164 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
- Hageja avaldas enda viimases seisukohas, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kõik menetlus- ja kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja viibib vangistuses, on töötu vang, vanemad materiaalselt ei toeta. Hageja varalise seisundi tõendamiseks palub välja nõuda xxx vanglalt tõend hageja varalise seisundi kohta. Leiab, et kohtuistungi pidamine ei ole otstarbekas kohtu aja ja riigi raha kokkuhoiu eesmärgil, kuna ei ole varalist vaidlust ega perekondlikke pretensioone kostja vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(4)7. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Pooltele on siduv kohtuotsuse resolutsioon ja kohus ei võta seisukohta hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta. Kuna kostja on nõustunud hagiga, so võtnud õigeks hageja nõude lahutada abielu, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse ilma põhjendava osata. Kohus ei pidanud TsMS § 346 lg 1 alusel vajalikuks kuulata menetlusosalisi isiklikult ära, sest hageja ja kostja on kohtule kirjalikult ja selgelt väljendatult nõustunud abielu lahutamisega. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta võtab abielu lahutamise nõude õigeks. Tulenevalt perekonnaseaduse (
) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt
§ 7
lg 2).
§ 63
kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
§ 65
kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
§ 67
lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
§ 67
lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
§ 67
lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, kohus lahutab I. L.i ja D. H. abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx xxx notar T. T. juures (abielu tõend nr xxx). Kohus selgitab pooltele, et
§ 66p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. 8. Ts
MS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu ei ole vajalik lahendada hageja taotlust tõendi väljanõudmiseks xxx Vanglalt. Hagilt tasumisele kuulunud riigilõivu 100 eurot jätab kohus riigi kanda (TsMS § 190 lg 7). (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
(4)