KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2020.a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4207 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi R.L. kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.04.2020.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,20,001716 Menetlusalune isik R.L. isikukood XXXX, elukoht XXXX tel nr XXXX; e-post: XXXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Riia 132, Tartu RESOLUTSIOON
- Rahuldada R.L. kaebus.
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.04.2020.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,20,
- Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edastada kohtuotsus R.L., Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja peale jõustumist karistusregistrile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja kaebuse sisu 19.04.2020.a koostas Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Simmo Silm Tartu linnas kiirmenetluse otsuse menetlusalusele isikule R.L. selle kohta, et isik eiras 19.04.2020.a kella 20:15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Soola tn 8 juures 24.03.2020 Peaministri korralduse nr 45 p 1 ap
- Väärteo kvalifikatsioon oli hädaolukorra seaduse § 51 lg
- 09.10.2020.a esitas R.L. Tartu Maakohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti 19.04.2020.a kiirmenetluse otsusele. R.L .palus kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada kohtuvälise menetleja poolt talle kui alaealisele kiirmenetluses tehtud otsus. Kaebuses on märgitud, et kohus võiks VTMS § 30 lg 2 alusel kohaldada isikule hoiatust. 09.10.2020.a teavitas Tartu Maakohus kohtuvälist menetlejat kaebuse esitamisest ning 15.10.2020.a kohtumäärusega ennistas kabemenetluse tähtaja ning võttis väärteoasja menetlusse. Kohtuvälise menetleja seisukoht Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 Eesti Vabariigis välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Eestisisese massilise nakatumise ohuga. Eriolukorra juhiks määrati peaminister Jüri Ratas. Hädaolukorra seaduse § 31 lg 3 näeb ette, et eriolukorra juht võib kehtestada liikumisvabaduse piirangu, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Kevadise eelkirjeldatud eriolukorra ajal andis eriolukorra juht Peaminister Jüri Ratas kirjaliku korralduse hoiduda avalikest kogunemistest ning keelas liikuda rohkem kui kahel inimesel ühes koos. Hädaolukorra seadus § 51 lg 1 näeb ette vastutuse Vabariigi Valitsuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või eriolukorra juhi määratud ametiisiku seadusliku korralduse eiramise eest eriolukorras. R.L .eeltoodud ning kiirmenetluse otsusele kantud korraldust ka kahtlemata eiras, kuid käesoleva seisukoha autori hinnangul on menetluslik lähenemine olnud parandamatult vale. Kiirmenetluse otsust on kohaldatud alaealisele, kelle osas kehtib isegi väärteomenetluse seadustikus § 55 lg 3 p 1 sätestatud keeld kiirmenetluse otsuse kohaldamiseks. Teisalt on asutud alaealise inimese hoiakuid mõjutama karistusõigusliku meetmega, mis irdub karistusseadustiku § 56 lg 3 põhimõttest. Oluliseks tuleb siiski aga märkida kiirmenetluse otsuse ebaõiget kohaldamist alaealise suhtes. Kohtuväline menetleja olles terviklikult analüüsinud menetluse raames kogutud materjale, kõrvutanud neid õigusaktide, menetluspraktikate ning menetluslike reeglitega on veendumusel, et väärteomenetlus tuleb lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja taoline veendumus kujunes juba toimiku esmakordsel silmamisel. Seejärel saigi alguse kohtuvälise menetluse kirjalikus käigus toodud sündmuste jada, mis päädis osapoolte kokkusaamisega ning tingis käesoleva kaebemenetluse, millise põhiline initsiaator ongi Politsei- ja Piirivalveameti Tartu politseijaoskond. Kuna Politsei- ja Piirivalveametil kui kohtuvälisel menetlejal endal puuduvad seadusest tulenevad võimalused juba tehtud kiirmenetluse otsuste tühistamiseks tuleb asja õigeks lahendamiseks paraku pöörduda Tartu Maakohtu poole. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ning väärteomenetluse seadustiku § 87 kohaselt on kohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega, st ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-45-11 p-d 9 ja 12; RKKKo 3-1-1-32-13 p-d 7 ja 13). Riigikohus on selgitanud ka seda, et alaealisele kiirmenetluse kohaldamisel on menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mida kohtumenetluses kõrvaldada ei ole võimalik (RKKKo 3-1-115-05 p 5). Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 3 p 1 kohaselt ei või kiirmenetlust kohaldada ja tuleb alustada üldmenetlust juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. R.L. on sündinud XXXX Kiirmenetluse otsuse koostamise ajal 19.04.2020 oli ta 17-aastane. Seega oleks tulnud väärteoasjas 2 kohaldada üldmenetlust ja koostada väärteoprotokoll. Väärteoprotokolli puudumine kujutab endast väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 6 nimetatud menetlusõiguse olulist rikkumist, mis saab olla väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise aluseks. Kõnealust rikkumist ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada, st kohus ei saa kindlaks teha väärteoprotokollis kirjeldamata asjaolusid. Seega tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada. Lõpetuseks lisab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku kaebuses on esitatud taotlus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes alaealise hoiatamist. Käesoleva kirjaliku seisukoha koostamise ajal on kohtuväline menetleja jõudnud aga veendumusele, et kiirmenetluse otsuse koostamise näol on tegemist siiski olulise menetlusõiguse rikkumisega, millise puhul ei ole võimalik väärteomenetlust lõpetada hoiatuse kohaldamisega väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 2 järgi. Muuhulgas väärib tähelepanu ka see, et R.L. on käesolevaks ajaks juba täisealine mistõttu poleks väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 2 kirjeldatud alaealise hoiatamine enam asjakohane meede. Kohtuväline menetleja taotleb Tartu Maakohtul R.L .suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada ning kiirmenetluse otsus tühistada. Kohtu seisukoht Kohus peab VTMS § 120 lg 1 alusel võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, sest nii kaebuse esitaja, kes on käesoleval ajal täisealine, kui ka kohtuväline menetleja on selleks nõusoleku andnud. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et R.L .kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel järgmistel põhjendustel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-15-05 otsuse punktis 5 avaldanud, et väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 3 p 1 kohaselt ei või kiirmenetlust kohaldada ja tuleb alustada üldmenetlust juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. Kohus on asunud samas lahendis seisukohale, et väärteoasjas tuleb sellisel juhul kohaldada üldmenetlust ja koostada väärteoprotokoll. Väärteoprotokolli puudumine kuulub VTMS § 150 lg-s 1 loetletud menetlusõiguse oluliste rikkumiste hulka, mis sama seadustiku § 175 p 2 kohaselt on väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise alus. Kõnealust rikkumist ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-109-03; RT III 2003, 30, 313). R.L. oli 19.04.2020.a 17-aastane, seega alaealine, mistõttu ei saanud tema väärteoasjas kohaldada kiirmenetlust. Kohus ei pea vajalikuks korrata seisukohti, mida kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule kirjalikult edastanud. Kohus nõustub kõigi nende seisukohtadega ja leiab, et käesolevas olukorras on ainuvõimalik seaduslik lahendus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.04.2020.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,20,001716 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus R.L .suhtes lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.