Obsah (6)

§ 232§ 637§ 657§ 405§ 654§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-88

§-s 459 sätestatud eeldustel. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja kindlaks tegema, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust. Viru Maakohtu

1. septembri 2008 määruses nr 2-08-14838 ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on leidnud (RKTKo 3-2-1-67-17 p 11), et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt ka RKTKo 3-2-1-9-17, p 37.1). Tsiviilasjas nr 2-08-14838 esitatud hagiavalduses nõudis hageja ema hageja ülalpidamiseks 5000 krooni suurust elatist. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli kostja palk töölepingu alusel 20 000 krooni kuus. Koos alaealise lapsega oli hageja ema sunnitud üürima eluruumi ja tasuma laenu, mille olid hageja vanemad koos võtnud korteri ostmiseks. Laps vajas pidevat arstiabi, peagi on operatsioon. Hageja ema ei tööta, kuna toidab last siiamaani rinnaga arsti nõudel ja selle jaoks on vaja hästi ja tervislikult toituda. Enda toitlustamiseks kulutab lapse ema umbes 3000 krooni kuus. Lisaks sai ta vanema tasu 3900 krooni ja lapsehüvitist 300 krooni. Kostja ei olnud hagiga nõus ja hagi vastuse kohaselt oli kostja kuupalgaks 9000 krooni. Tegelikkuses sai ta kätte 7500 krooni. Maakohus nõustus hagejaga, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Seega võib väita, et seadusega ettenähtud minimaalse elatisega tagatakse ka minimaalselt vastuvõetav lapse elulaad. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Seega ei pea hageja oma kulutuste suurenemist tõendama, kuna nõuab elatise suurendamist seadusega ettenähtud miinimummäärani. Sellest tulenevalt jättis kohus arvestamata hageja esitatud tõendid kulutuste suuruse kohta. On tõendatud, et Viru Maakohtu
2. septembri 2008 määruse tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud hageja kulutuste suurus. 25.08.2012 registreeris hageja ema abielu E.E.ga ja 27.07.2015 sündis nendel laps F.F.. Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise D.D. sissetuleku kohta ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tehti ajavahemikus 01.01.2018 – 30.09.2019 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 6508,13 eurot, mis teeb keskmiselt 309,91 eurot kuus (6508,13 : 21). Töötajate registri andmetel töötab D.D. alates 19.11.2018 Narva lasteaias Potsataja õpetaja abina. Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna 23.10.2019 tõendi kohaselt töötab D.D. Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna Narva Lasteaias Potsataja ja tema arvestatud töötasu
3. 3 aasta 9 kuu eest moodustas kokku 4719,72 eurot (keskmiselt 524,41 eurot kuus). Seega aastal 2019 oli hageja ema sissetulek töötasu näol on keskmiselt 524,41 eurot kuus. Lisaks saab ta lapsetoetuseid hageja ja tütre F.F. peale kokku summas 120 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub hageja emale 26,4 m2 suurune
4. aastal soetatud korteriomand X. Hageja seletuste kohaselt korterit üürile ei anta, korterit kasutab aeg-ajalt E.E. vend koos oma perega, kes elab pidevalt Peterburis. Hageja emale kuulub 39,8 m2 suurune
5. aastal soetatud korteriomand aadressil X, mida seletuste kohaselt üürile ei anta, korteri alalhoidmisega seotud kulud kannab hageja perekond. Samuti kuulub hageja emale 57,4 m2 suurune
6. aastal soetatud korteriomand aadressil X. Hageja seletuste kohaselt elavad korteris hageja, tema ema koos abikaasaga ja õde. Korteri kinkis hageja emale tema abikaasa E.E.. Kostja annab hageja ülalpidamiseks 200 eurot. Hageja ema abikaasa E.E. töötasu on 1500 eurot, millest ca 600 eurot kannab ta hageja ema pangakontole pere vajadustele, 270 eurot maksab E.E. oma tütre G.G. ülalpidamiseks ning
7. juunini tasus ta veel 270 eurot tütre H.H. ülalpidamiseks, ülejäänud sissetulek kulutatakse hageja perekonnale. On tõendatud, et hageja ema sissetulek ja varaline seisund on Viru Maakohtu
8. septembri 2008 määruse tegemise ajaga võrreldes tunduvalt paranenud ning et hageja ema on võimeline ja kannab oma laste ülalpidamise tõttu samase rahasumma, mida hageja kostjalt nõuab. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-08-14838 esitatud kostja 01.09.2006 töölepingu nr 45 (töölepinguga nr 40 seonduv) alapunktis 4.1 on kostja palga suuruseks märgitud 20 000 krooni ja kostja poolt esitatud 01.09.2006 töölepingu nr 45 (töölepinguga nr 40 seonduv) alapunktis 4.1 on tema palga suuruseks märgitud 9000 krooni. 12.11.2019 määruses tegi kohus pooltele ettepaneku selgitada kohtule erinevust kostja töölepingus toodud palga suuruses, kuna mõlema poole esitatud töölepingutel on sama kuupäev ja number ning ka langevad lepingutingimused kokku, välja arvatud lepingu alapunkt 4.
9. Kostja täiendavaid selgitusi ei esitanud. 18.09.2008 kohtuistungi protokollist nähtuvalt ütles kostja, et töölepingu (hageja esitatud) esimene lehekülg on ilma allkirjata. Väide, et kostjal on suur palk, on paljasõnaline. Kuna poolte esitatud kostja töölepingu koopiates olev kostja palga suurus on erinev ja erinevuse põhjust ei saa praegu kõrvaldada, lähtus maakohus kostja sissetuleku suuruse tuvastamisel registrites ja pangakonto väljavõttetes sisalduvatest andmetest. Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise kostja sissetuleku kohta ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tehti perioodil 01.01.2008 – 31.12.2008 temale väljamakseid 94762 krooni. See teeb keskmiselt 7896,83 krooni ja 504,70 eurot kuus. Töötajate registri andmetel töötab kostja alates 01.03.2017 Estonian Rope Access Solutions OÜ-s. Äriregistri andmetel on kostja ka Estonian Rope Access Solutions OÜ osanik. Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise kostja sissetuleku kohta ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tehti perioodil 01.01.2018 – 30.09.2019 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 13540,11 eurot, mis on keskmiselt 644,77 eurot. 4 Estonian Rope Access Solutions OÜ 18.06.2019 tõendi kohaselt on nende töötaja kostja viimase kuue kuu palk ajavahemikul 2018 detsember – 2019 mai kokku 38 455,97 eurot, mis on keskmiselt 641 eurot kuus. Ajavahemiku 01.01.2019-01.06.2019 eest kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt (tl 27-30) sai ta Estonian Rope Access Solutions OÜ-lt selgitusega „dividend“ 03.01.2019 900 eurot, 12.02.2019 500 eurot, 20.03.2019 500 eurot, 02.04.2019 800 eurot ning selgitusega „lähetuskulud“ 28.02.2019 550 eurot, 01.04.2019 50 eurot, 03.05.2019 910 eurot ning 31.05.2019 910 eurot. Seega sai kostja ajavahemikul 01.01.2019-01.06.2019 Estonian Rope Access Solutions OÜ-lt täiendavalt kokku 5120 eurot ehk keskmiselt 1024 eurot kuus (5120 : 5), mis lisaks töötasule keskmiselt 644,77 eurot kuus teeb kostja igakuiseks sissetulekuks 1668,77 eurot kuus. Seega oli kostja keskmine sissetulek
10. a 1668,77 eurot. Järelikult on kostja sissetulek suurenenud. Pärast Viru Maakohtu
11. septembri 2008 määruse tegemist on kostjal sündinud kaks last: 01.08.2013 I.I., kelle emaks J.J. ja 08.08.2018 K.K., kelle emaks L.L.. Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2019 vastuskirja (tl 112) kohaselt aastatel 2008, 2018 ja 2019 kostjale pensione/toetusi määratud pole. K.K.l on alates 08.08.2018 määratud lapsetoetus 55,00 eurot kuus; alates 01.01.2019 lapsetoetus 60,00 eurot kuus. L.L.il on 08.08.2018 määratud sünnitoetus 320,00 eurot, ühekordne. Alates 24.10.2018 on vanemahüvitis 1232,11 eurot, millest maha arvatakse tulumaks 176,42 eurot. Ajavahemiku 01.01.2019-01.06.2019 eest kostja pangakontoväljavõttest nähtuvalt kannab ta M.M.ile selgitusega „alimenti“ ehk elatis igakuiselt 200 eurot. Samuti kandis kostja J.J.le selgitusega „I.I. alimendid“ 200 eurot 13.01.2019 ja 11.02.2019 ning alates 11.03.2019 kannab ta J.J.le selgitusega „alimendid I.I.“ 100 eurot kuus ja alates 25.03.2019 Tallinna Linnakantseleile selgitusega „I.I.“ lisaks 100 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale 60,1 m2 suurune
12. aastal soetatud korteriomand X, mis on olnud aastail 2006-2017 kostja ja hageja ema kaasomandis. Hagi vastuse kohaselt see korter on kostja elukoht. Tsiviilasja nr 2-08-14838 kohtuistungi 18.09.2008 protokollist nähtuvalt on kostja ja hageja ema koos saanud laenu Tallinnas asuva korteri soetamiseks ja osamakseid tasus ainult kostja. Hagi vastusele lisatud tõendist „Lepingul sooritatud operatsioonid“ nähtuvalt on laenuleping 06-206045-EL kehtiv juba 17.11.2006 ja samuti Viru Maakohtu
13. septembri 2008 määruse tegemise ajal. Tõendist „Lepingul sooritatud operatsioonid“ nähtuvalt on laenuleping 06-206041-EL kehtiv ka juba 17.11.2006 ja samuti Viru Maakohtu
14. septembri 2008 määruse tegemise ajal. Lepingute kohaste osamaksete suurus ei ole Viru Maakohtu
15. septembri 2008 määruse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Kostja vastuses hagile viidatud laenulepingud ei tekkinud seega pärast
16. septembri 2008 määruse tegemist ning nendega ei tule arvestada. Kuna kostja sissetulek suurenes pärast Viru Maakohtu
17. septembri 2008 määruse tegemist, on kostja võimeline tasuma elatist hageja nõutud suuruses. Kostjalt selle suuruse elatist välja mõistes ei jää kostja teised lapsed (I.I., K.K.) ebavõrdsesse olukorda ja ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste 5 ülalpidamiseks ühetaoliselt, jagades kostja sissetuleku kostja enda ja kolme lapse vahel (1660 / 4 = 415). Seega saab kostja maksta hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus

§ 232, kuna ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt.

Maakohus kohaldas valesti ka PKS 101 lg 1 ja 102 lg

1. Maakohus hindas valesti hageja ema majanduslikku olukorda. Õige ei ole maakohtu järeldus, et hageja ema on võimeline kandma ja kannab oma laste ülalpidamise tõttu sarnase rahasumma, mida hageja kostjalt nõuab. Hageja ema majanduslik olukord on parem, kui kostjal. Hageja emal on korterid, mille saaks anda üürile. Maakohus hindas valesti kostja majanduslikku olukorda. Maakohus arvas sissetuleku hulka vääralt lähetuskulud. Lähetuskulud on tööga seotud kulud, mille hüvitas tööandja. Dividendid laekuvad ebaregulaarselt ja need sõltuvad äriühingu kasumist. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et kostjal on laenukohustused. Maakohus jaotas menetluskulud valesti, kui ei esitanud põhjendusi, miks peab kostja kandma menetluskulud.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja palub asja juurde võtta uue tõendi: hageja ema töölepingu. Uut tõendit ei saanud enne esitada, kuna kostja ei vaidlustanud hageja ema sissetuleku kindlaksmääramist varem. Hageja palub asja juurde võtta ka hambaarsti tõendi ja hambaarsti juurde sõitmise kuludokumendid, et tõendada, et oli hambaarsti juures ravil. Hambaarstiga seotud tõendid tekkisid pärast maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus oleks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest pidanud

§ 637

lg 21 alusel keelduma, kuna tegu on lihtmenetlusega ja maakohus ei kohaldanud norme vääralt. Maakohus ei andnud ka luba edasikaebamiseks. Hageja märkis, et maakohtu otsus on õige ja rõhutas, et X korterit ei anta üürile, kuna selles elab hageja ema, tema abikaasa ja õde. Ema sissetulekul ei ole tähtsust, kuna elatist nõutakse miinimummääras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja taotlused tõendite juurdevõtmiseks. Hageja lisas apellatsioonkaebuse vastusele uued tõendid: 1) hageja ema tööleping ja töölepingu muutmise kokkulepe; 2) hageja ema palgalipikud; 3) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõend; 4) bussipiletid. Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust läbi kostja esitatud apellatsioonkaebuse piirides, hindab kostja majanduslikku olukorda ning võtab seisukoha, kas 6 maakohus rahuldas hageja nõude õigesti. Hageja ema majanduslik olukord ja hagejaga seotud kulud ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse võtta asja juurde vastusele lisatud uued tõendid.
2. Ringkonnakohus märgib vastuseks hageja väitele, et kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga, milles maakohus ei andnud edasikaebamiseks luba, siis oleks ringkonnakohus pidanud keelduma apellatsioonkaebust menetlusse võtmisest, et tegemist ei ole lihtmenetluse asjaga. Riigikohus on selgitanud, et hagihinnal

§ 405

lg 1 esimese lause mõttes autonoomne sisu, mis on suunatud vaidlusaluse rahasumma hindamisele, tegemaks kindlaks, kas tegu on väikese nõudega või on see nõue ainult hagihinna arvestamise reeglite tõttu kunstlikult vähendatud. Tegemaks kindlaks, kas korduvatel kohustustel põhinevate perioodiliste rahaliste maksete üle peetavat vaidlust on võimalik lahendada

§ 405

lg 1 alusel lihtsustatud korras, peab kohus hindama, kas juba sissenõutavaks muutunud nõue ja tulevikku suunatud perioodilised maksed ületavad eelduslikult selles sättes ettenähtud rahalise piiri (RKTKm

1. 04.2016, nr 3-2-1-185-15, p 15). Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et hageja nõuab elatise suurendamist 59,09 euro võrra kuus, arvestades, et hagi esitamisest hageja täisealiseks saamiseni on 70 kuud, siis tuleb lugeda hageja nõude suuruseks 4 136,3 €.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja vajadused on suurenenud ja kostja sissetulek on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Maakohus arvestas kostja sissetulekuna põhjendatult dividende. Dividendide maksmine igakuiselt viitab sellele, et tegemist võib olla varjatud töötasuga. Kostjale maksti ajavahemikul 01.01.2019-01.06.2019 eest dividende 2700 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et lähetuskulude arvestamine kostja sissetuleku hulka ei ole põhjendatud, mistõttu muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ja tuvastab 209 aasta kostja keskmise sissetuleku suuruse 1184,77 eurot. Maakohus võttis kompromissi sõlmimise ajal 2008 aastal kostja töötasu suuruse aluseks Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise, mille kohaselt oli kostja keskmine töötasu suurus 2008 aastal 504,70 eurot kuus. Kompromissi alusel nõustus kostja tasuma 210 eurot elatist ja seda 504.70 euro sissetuleku juures. Kostja ülalpeetavate arv on suurenenud kahe liikme võrra, kuid arvestades elatise suurenemise määra (59,09 eurot) ja kostja sissetulekute muutumist, siis ei ole kostja tõendanud, et olemasolevad vahendid ei võimalda hageja ülalpidamist miinimummääras. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui jagada kostja sissetulek nelja isiku vahel, on kostja võimeline, arvestades kostja reaalseid sissetulekuid, tasuma hagejatele elatist miinimummääras.

1. Kostja väide, et maakohus ei arvestanud põhjendamatult kostja laenukohustustega, ei ole õige. Maakohus tuvastas, et laenuleping 06-206041-EL kehtiv 17.11.2006 ja samuti Viru Maakohtu
2. septembri 2008 määruse tegemise ajal. Maakohus jättis laenukohustuse põhjendatult arvestamata ja võttis elatise suuruse määramisel õigesti arvesse üksnes need asjaolud, mis olid tekkinud pärast kompromissi sõlmimist.
3. Ringkonnakohus märgib, et elatise tasumise kohustus on korduvkohustus, mida tuleb täita igakuiselt ja pika aja jooksul, seetõttu tuleb arvestada, et aja jooksul võib tulla ette perioode, kus sissetulekud ajutiselt vähenevad või suurenevad. Elatise tasumiseks kohustatud isik peab 7 sellega arvestama ning sissetuleku suurenemise perioodil looma varud, mis võimaldavad ka halvematel aegadel elatist nõuetekohaselt tasuda. Kohus saab lähtuda asja arutamise ajal tuvastatud sissetulekutest ning igakordne muudatus sissetulekutes ei anna alust elatise suurust etteulatuvalt muuta. Maakohus tuvastas õigesti hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ning rahuldas hagi.
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, arvestades hagihinda ja apellatsioonkaebuses vaidlustatud asjaolusid, et hageja menetluskulude põhjendatud suurus jääb 150 euro piiridesse. Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi