Obsah (11)

§ 448§ 663§ 168§ 667§ 654§ 175§ 178§ 174§ 652§ 465§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 14. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-5143 Tsiviilasi Bikonst

) § 178 lg 2). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Bikonst Ehitus OÜ (hageja) esitas
2. aprillil 2019 Viru Maakohtule Narva-Jõesuu linna (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 8261 eurot 27 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3. Viru Maakohus jättis
4. septembri
5. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse resolutsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Tartu Ringkonnakohus jättis
6. veebruari
7. a otsusega Viru Maakohtu
8. septembri
9. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Riigikohus jättis
10. mai
11. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
12. Kostja esitas menetluse käigus menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palus hagejalt välja mõista menetluskulud 6031 eurot 60 senti (koos käibemaksuga) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt nende suurust kindlaks tegeva lahendi 2 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.
13. Kostja
14. augustil 2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi maakohtu menetluses 21 tundi 4 minutit tunnitasuga 170 eurot (koos käibemaksuga 204 eurot), sh kohtuasja materjalidega tutvumine, suhtlemine kliendiga ja kliendi materjalidega tutvumine, kostja vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja tõlkimine (8 tundi), hageja
15. mai
16. a,
17. juuni
18. a,
19. juuli
20. a dokumentidega tutvumine,
21. mai
22. a kohtunõudega tutvumine, suhtlemine kliendiga, kostja
23. juuli
24. a seisukoha koostamine (6 tundi 30 minutit),
25. augusti
26. a kohtuistungiks ettevalmistamine (4 tundi) ja istungil osalemine vastavalt istungi kestusele (2 tundi 34 minutit). 3.
27. Kostja
28. jaanuaril 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi ringkonnakohtu menetluses 6 tundi tunnitasuga 170 eurot (koos käibemaksuga 204 eurot), sh Viru Maakohtu
29. septembri
30. a kohtuotsusega tutvumine (45 minutit), kostja apellatsioonkaebusega tutvumine (45 minutit), vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ning selle edastamine Tartu Ringkonnakohtule (4 tundi 30 minutit).
31. Hageja seisukohta kostja menetluskulude nimekirjade kohta ei esitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
32. Viru Maakohus rahuldas
33. juuli
34. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6031 eurot 60 senti (sisaldab käibemaks). Samuti mõistis maakohus hagejalt välja menetluskuludelt 6031 eurot 60 senti viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 170 eurot (koos käibemaksuga 204 eurot) on mõistlik. Juriidiliste isikute vahelised töövõtuõiguslikud vaidlused on keskmistest vaidlustest keerulisemad, nõudes esindajalt põhjalikumat materjalide ja tõendite analüüsi ning õiguslikku argumentatsiooni. Lisaks tuleb arvestada turul kehtivaid advokaadibüroode hinnakirju. Samuti leidis maakohus, et kostja esindaja ajakulu tema poolt osutatud toimingutele oli põhjendatud ja vajalik, arvestades praeguse asja hagihinda (8261 eurot 27 senti). Selline ajakulu on eluliselt usutav ega ole üle paisutatud. Maakohus tuvastas, et kostja on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris üksnes talle kuuluva metsa müügi osas. Seega ei saa kostja käibemaksu tagasi ning õigusabikulud tuleb mõista välja koos käibemaksuga. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
35. Hageja palub
36. juulil 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus
37. septembri
38. a kohtuotsuse resolutsioonis jätnud märkimata menetluskulude jaotuse. Seetõttu ei saanud maakohus 3 menetluskulude rahalist suurust vaidlustatud määrusega kindlaks määrata. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool menetluskulude jaotamata jätmise osas vaidlustanud ning see on jõustunud
39. mail
40. Maakohtu eksimust ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Samuti on möödunud tähtajad täiendava määruse tegemiseks (

§ 448lg 1 p 3 ja § 448 lg 2).

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei ole määruskaebuses vaidlustanud kostja poolt kantud menetluskulude suurust ega vajalikkust, vaid on leidnud, et maakohtu otsusest ei nähtu menetluskulude jaotust. Kostja rõhutab, et nii maa- kui ringkonnakohus on otsustes märkinud menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul on määruskaebus võetud ebaõigesti maakohtu menetlusse ning tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 663lg 1 kolmas lause ja § 637 lg 1 p 6).

Määruskaebuses toodud väidetel ei ole võimalik määruskaebust ilmselgelt rahuldada ning tegemist on nii õiguslikult asjatundmatu kui ka perspektiivitu kaebusega. Alternatiivselt taotleb kostja määruskaebuse rahuldamata jätmist. Kuivõrd tegemist on määruskaebusega, mis tuleb jätta läbi vaatamata, on võimalik kohaldada

§ 168

lg-t 2 ning hagejalt kostja kasuks välja mõista määruskaebuse menetlemisega seotud kulud 408 eurot. 8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 5521 eurot 60 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5521 eurot 60 senti. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Hageja on esitanud määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6031 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata.
2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu üldkogu 4 2. mai 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul

§ 175

lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust menetlustoimingutele kuluva aja hindamisel kohaselt teostanud. Maakohtu määrus tuleb kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse. 12. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vaidlustanud kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust (

§ 178lg 1 teine lause).

Samas määrab kohus

§ 174

lg 8 ja § 477 lg 5 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, lähtudes mh uurimispõhimõttest. Seega peab kohus kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas vastaspool nende suurust vaidlustab või mitte (vt nt Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2917, p 13.3).

§ 652

lg 8 ja § 659 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul rikkunud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus peab võimalikuks selle rikkumise määruskaebemenetluses ise kõrvaldada.

1. Maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna suurema summa (510 euro võrra), kui kostja menetluses kulusid tegelikult kandnud on. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja
2. augusti
3. a menetluskulude nimekirja kalkulatsioonis on arvutusviga. Kostja on selles ekslikult märkinud, et maakohtus 6 tunni 30 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest (tunnitasuga 204 eurot, koos käibemaksuga) on menetluskulude suurus koos käibemaksuga 1836 eurot (I kd, tl 124). Ringkonnakohus leiab, et 6 tunni 30 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest (tunnitasuga 204 eurot, koos käibemaksuga) saab kostja menetluskulude suurus olla koos käibemaksuga 1326 eurot (6 tundi 30 minutit × 204 eurot) (mitte 1836 eurot, nagu on märkinud kostja). Seega tuleb vähendada hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suurust 510 euro võrra (1836 eurot - 1326 eurot). Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 5521 eurot 60 senti (6031 eurot 60 senti - 510 eurot).
4. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Need maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (

§ 465lg 2 p 8) põhjendatud.

Vastusena hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. Määruskaebuse keskne etteheide maakohtule on see, et maakohus jättis käesolevas asjas 9. septembril 2019 tehtud otsuses menetluskulude jaotuse kindlaks määramata. Seega ei saanud maakohus hageja väitel menetluskulude suurust vaidlustatud määrusega kindlaks määrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et maakohtul puudus alus vaidlustatud määrusega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Viru Maakohus

1. septembri
2. a otsuse resolutsiooni 5 p-s 2 määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes menetluskulud hageja kanda (I kd, tl 165). Samuti on kohus märkinud, et määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega on väär määruskaebuses esitatud väide, nagu ei oleks maakohus käesoleva asja kohtuotsuses menetluskulude jaotust kindlaks määranud. Hageja viide Riigikohtu
3. juuni
4. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-2-4-09 on asjakohatu. Käesolevas asjas on maakohus menetluskulude jaotuse
5. septembri
6. a otsuse resolutsioonis märkinud. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse põhjendustes ei ole hageja maakohtu poolt kostja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele antud hinnanguid eraldi vaidlustanud.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Hagejal tuleb kostjale hüvitada maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku summas 5521 eurot 60 senti.
8. Tulenevalt

§ 178

lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest