KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-114752 Tsiviilas

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 813,75 eurot. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle, et:  hageja üürnikuna ja kostja üürileandjana sõlmisid

1. jaanuaril 2020 tähtajalise eluruumi üürilepingu tähtajaga üks aasta, s.o kuni
2. jaanuarini 2021;  hageja tasus kostjale tagatisraha 225 eurot;  hageja lahkus üüritud ruumist
3. märtsil
4. Maakohtu hinnangul ei esinenud hagejal mõjuvat põhjust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole tõendanud, et üüritud esemel töötas ventilatsioon puudulikult või et üüritud ruumidesse oli tekkinud hallitus. Hageja esitatud fotodelt ei ole tuvastatav hallituse olemasolu. Hageja tutvus põranda olukorraga korterit vastu võttes. Üürilepingust ei tulene põranda pinnakatte osas eritingimusi. Kostja on selgitanud, et tegemist on dekoratiivse eritöötluseta betoonpõrandale iseloomuliku struktuuriga, mida ei värvita. Hageja soovis
5. märtsi 2020 e-kirjas, et kostja puhastaks üüritud eluruumi põranda. Must põrand ei ole puudus, mida hageja ei saanud üürilepingu p 4.2.7 järgi ise kõrvaldada ja mis annaks aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ka ei tõenda hageja eksperiment küünlaga, et ventilatsioon oli puudulik või ei töötanud. Lisaks selgitas kostja, et küünalt hoiti resti juures, mille taga on kuulkraan. Hageja teavitas kostjat võimalikust ventilatsiooni puudusest
6. märtsil 2020, s.o pärast seda, kui hageja oli eluruumist välja kolinud. Hageja elas enam kui kaks kuud eluruumis ja ei ole eluliselt usutav, et ta ei saanud ventilatsiooni võimalikust puudusest varem teada. Kuna hagejal ei esinenud õiguslikku alust tähtajalise üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt üürilepingu p 3.5 järgi 2

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

7.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja põhinõude 225 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1,57 eurot ning viivise põhinõudelt alates 16. maist 2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Maakohus ei ole otsuses andnud luba selle edasikaebamiseks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei pidanud hageja nõude lahendamiseks tuvastama, kas hagejal oli üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus. VÕS § 308 lg 3 ja üürilepingu p 3.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda tagatisraha tagastamist üksnes pärast üürilepingu lõppemist. Järelikult tuli maakohtul hageja nõude lahendamiseks kindlaks teha, kas poolte sõlmitud üürileping on lõppenud.
4. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei esinenud õiguslikku alust tähtajalise üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole tõendanud, et üüritud ruumidesse oli tekkinud hallitus või et ventilatsioon töötas puudulikult. Hageja esitatud fotode pinnalt ei ole võimalik hageja väidetud puudusi tuvastada. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses nendele maakohtu järeldustele vastu vaielnud. Hageja ei ole kohtumenetluses muudele üürilepingu erakorralistele ülesütlemise alustele tuginenud. Järelikult ei olnud hagejal alust üürilepingu ülesütlemiseks.
5. Kuna hagejal ei olnud alust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, ei toonud õigusvastane üürilepingu ülesütlemine õigusliku tagajärjena kaasa üürilepingu lõppemist. Möödunud ei ole ka üürilepingu tähtaeg. Järelikult üürileping kehtib ja kostjal ei ole tekkinud kohustust hagejale tagatisraha tagasi maksta. 3

§ 637

lg 21 alusel ei tohiks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud

§ 178lg-s 2 sätestatud eeldused (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot).

Riigikohus on seda seisukohta põhjendanud sellega, et vastasel juhul oleks menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11). Hageja ei ole aga praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta, et temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu. Seega ei ole hageja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega

§ 178

lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist lahendust ning menetluskulude jaotust, vaatamata sellele, kas maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist tõlgendust ei seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu seisukoha aluseks olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Esiteks märgib ringkonnakohus, et

§ 178

lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale. Selles menetluses ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust, mida on

§ 178

lg 1 kohaselt võimalik vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Eelviidatud tõlgendus tooks kaasa seega selle, et menetlusosalised oleksid ebavõrdses seisus sõltuvalt sellest, kas menetluskulud määratakse kindlaks kohtuotsuses või pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata

§ 637

lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile. Teiseks ei sõltu

§ 178

lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas

§ 178lg 2 järgi kaebeõigus oleks olemas.

Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel ka asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma.

§ 174

lg 5 kohaselt on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata. 15. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole kaebuse menetlusse võtmise 4

§ 150lg 1 p 2 alusel.

16. Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt

§ 638lg-le 4 apellatsioonkaebust kostjale kätte.

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 5