Obsah (8)

§ 667§ 372§ 376§ 660§ 370§ 374§ 371§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-18949 Tsiviilasi J

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis hageja 11.

veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule

1. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on ebaõigesti märkinud määruse resolutsiooni edasikaebamise korra. Maakohus on märkinud, et määruskaebuse võib esitada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 peale, mis sätestab, et kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks taotletud viisil ning esitatud alternatiivne nõue ei ole piiri kindlaksmääramise nõue AÕS § 129 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse saab esitada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 peale, mis sätestab, et hageja
3. veebruaril 2020 esitatud alternatiivne nõue tuleb jätta menetlusse võtmata (sest tegemist oleks hagi muutmisega). Maakohus on keeldunud alternatiivse nõude menetlusse võtmisest.

§ 372

lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Järelikult on maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 edasikaevatav. Määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebe korras vaidlustatav. Kohtu

§ 376

lg-te 1 ja 2 kohase otsustuse peale seadus määruskaebuse esitamise õigust ette ei näe (

§ 660lg 1).

1. Hageja esitas
2. veebruaril 2020 nõude määrata hagiavalduses esitatud nõuetele alternatiivselt kindlaks X katastriüksuse ja X katastriüksuse vaheline piir selliselt, et piir läbiks kinnistute piirile jäävat elumaja
3. veebruaril
4. a menetlusdokumendi lisaks 6 oleval plaanil projekteeritud täiendava vaheseina ning ruumide nr 3 ja nr 7 vahelise vaheseina telgjooni mööda. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et
5. veebruaril 2020 esitatud nõudega on hageja hagi muutnud. Kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks hageja taotletud viisil. Maakohtu hinnangul ei olnud kõnealune nõue AÕS § 129 lg 1 kohane piiri kindlaksmääramise nõue ning selline nõue tuli kohtu järelduste kohaselt jätta menetlusse võtmata. 4
6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu oleks hageja
7. veebruari
8. a menetlusdokumendis

§ 376

lg 1 tähenduses hagi muutnud.

§ 370

lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Ringkonnakohus märgib, et alternatiivse nõude võib esitada lisaks ka juba menetluses olevale nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega. Uue nõude esitamist (kõrvuti algsega)

§ 376ei reguleeri (vt nt Riigikohtu 22.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 55). Kui hageja esitas
2. veebruaril
3. a menetlusdokumendis uue (alternatiivse) nõude, tulnuks maakohtul otsustada esmalt selle nõude menetlusse võtmine (

§ 372

lg 1) ning seejärel otsustada nõude liitmise üle n-ö põhimenetlusega (

§ 374). Kostja nõusolek selleks ei olnud vajalik.

Ringkonnakohus rõhutab, et nõude menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud

§ 371

lg-tes 1 ja 2, mh on kohtul õigus hinnata nõude õiguslikku perspektiivi ning perspektiivi puudumisel kaaluda nõude menetlemisest keeldumist

§ 371lg-s 2 sätestatud alusel.

Juhul kui menetlemisest keeldumise alused puuduvad, tuleb nõue kohtul läbi vaadata. Kui maakohus ei pea võimalikuks vaadata hageja uut nõuet läbi käesolevas tsiviilasjas (koos varem esitatud nõudega), tuleb see nõue läbi vaadata eraldi menetluses (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13).
3. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks otsustanud hageja poolt esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise. Ringkonnakohus ei ole ka tuvastanud, et seda nõuet vaadataks läbi mõnes teises tsiviilasjas. Seega tuleb hageja
4. veebruari
5. a menetlusdokumendis sisalduv alternatiivne nõue saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik iseenesest ei näe ette, et alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas neid samas menetluses menetleda (vt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p-d 12 ja 13).
6. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest