Obsah (6)

§ 100§ 98§ 97§ 101§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2020, Tallinn Kohtuasja numb

§ 100lg 1 ja 2).

1. Kostja poolt viidatud analüüsid ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulised, kohus saab asja lahendamisel lähtuda üksnes seadusest. Lastele tasutav elatis tuleb välja mõista konkreetses suuruses, mitte protsendina kostja töötasust. Lastel peab olema võimalik igakuiselt konkreetse elatisesummaga arvestada ning neile peab olema vastav summa tagatud, vastupidisel juhul ei ole lastel (või emal) võimalik adekvaatselt kulutusi planeerida ning nende kandmiseks rahalisi vahendeid organiseerida.
2. Vaidlusalusel perioodil on kostja tasunud hagejale I elatist 800 eurot. Vältimaks segadust kohtuotsuse võimaliku sundtäitmise raames, tuleb tasutud summade arvelt muuta lastele väljamõistetava elatise tasumise alguskuupäeva. Seega, arvestades hagiga nõutava elatise alguskuupäeva (06.11.2019), kostja poolt tasutud elatismaksete kogusummat (800 eurot) ja hageja I esitatud elatisnõude suurust (307 eurot kuus), tuleb hageja I kasuks elatis välja mõista alates 24.01.
4. Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks hageja II osas. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hagejate veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kostja ei ole töövõimetu. Operatsiooni tulemusel tekkiv väidetav ajutine töövõimetus on tõendamata ning ei anna alust tuleviku suunatud elatise suuruse muutmiseks.
5. Ülejäänud väidete osas jääb kohus oma seisukohtade juurde, mida käsitles juba hageja I elatisenõude põhjendatust analüüsides.
6. Kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud hagejale II elatist 800 eurot. Vältimaks segadust kohtuotsuse võimaliku sundtäitmise raames, tuleb tasutud summade arvelt muuta lastele väljamõistetava elatise tasumise alguskuupäeva. Seega, arvestades hagiga nõutava elatise alguskuupäeva (06.11.2019), kostja poolt tasutud elatismaksete kogusummat (800 eurot) ja hageja II esitatud elatisnõude suurust (
7. aastal 270 eurot kuus,
8. aastal 292 eurot kuus), tuleb hageja II kasuks elatis välja mõista alates 03.02.
10. Elatis tuleb tasuda hagejate ema pangakontole (TsMS § 445 lg 1). Täiendava ja muul viisil ülalpidamise andmise kohustus kostjal edaspidiselt puudub. Seega tekib olukord, kus edaspidiselt otsustab laste vajaduste rahuldamisega seonduva laste ema ning laste isal on üksnes kohustus elatist tasuda. Ka hageja I on kinnitanud, et ei soovi elatist enda kontole saada. Apellatsioonkaebus
11. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, mis ületab hagejate kasuks väljamõistetud igakuist elatist 200 eurot hageja kohta, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks (töövõimetusleht). 5 2-19-17329
12. Maakohus on jätnud tähelepanuta hagejate ema osaluse hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisel. Hagejate ema ei ole esitanud enda sissetulekut tõendavaid dokumente. Esitamata on ka hagejate kulusid tõendavad dokumendid.
13. Õiglase elatise väljamõistmisel tuleb eelnevalt kindlaks määrata hageja II isiklikud vajadused seoses tema elulaadiga ja sellest tulenevalt määrata kindlaks elatise suurus, arvestades sh ka ema ülalpidamise rahalise kohustuse ulatust ning asjaolu, et Eesti Vabariik maksab lastetoetust summas 70 eurot. Kohus ei ole arvestanud

§ 98

lg-s 1 sätestatut ning on mõistnud alaealisele lapsele välja väiksemas summas hüvitise kui täisealisele lapsele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta arvestas elatise suuruse määramisel ka eluasemekulusid, mille esitamisest hagejad menetluse kestel loobusid.

1. Õiglase elatise väljamõistmisel tuleb eelnevalt kindlaks määrata hageja I isiklikud vajadused seoses tema elulaadiga ja sellest tulenevalt määrata kindlaks elatise suurus, arvestades sh ka ema ülalpidamise rahalise kohustuse ulatust ning asjaolu, et kostjal on kohustus maksta elatist ka alaealisele lapsele, s.o hagejale II.
2. Jääb selgusetuks, et olukorras, kus ei ole veel teada, kas hagejal I õnnestub õpingute jätkamine Tartu Ülikoolis, kujundab kohus omapoolse seisukoha juba ette selles osas, et õppima asumisel hagejaga seonduvad kulud suurenevad. Isegi, kui hagejal I õnnestub Tartu Ülikooli õppima asuda, tekib hagejal I ka võimalus saada heade õpitulemuste puhul stipendiumi. Koolilõpetamisega seonduvad kulutused olid asjakohatud põhjusel, et seoses väljakuulutatud eriolukorraga koolide lõpuaktuseid ei toimu.
3. Õiglane on, et vanemad kannavad laste huviringide, s.o treeningutega kaasnevad õppemaksud võrdsetes summades ise. Praegusel juhul kannab kostja küll konkreetse õppemaksu kulu selle täissummas ja laste ema maksab selle tasu ära, mis tähendab, et laste emal tekib võimalus saada kostja poolt elatisena makstud rahaliste vahendite eest tasutud õppemaksult riigilt tagasi 20%. Sellega tekib laste emale täiendav sissetulek tagastatava tulumaksu näol. Eeltoodu ei ole kostja suhtes õiglane.
4. Kostja taotleb hagejale I elatise väljamõistmisel õigust maksta väljamõistetud elatis hageja I arvelduskontole. Hageja I on täisealine ja on igati loomulik, et teise linna õpingute alustamiseks elama asumisel on vajadus ka ise ennast majandama hakata.
5. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt ta läheb märtsis plaanilisele operatsioonile ja tema sissetulek väheneb ja seetõttu tegi kostja ettepaneku, et kohus määraks elatise konkreetse protsendina kostja sissetulekust. Kohus ei selgitanud, et kostja peab eelnimetatud seisukohta tõendama konkreetse tõendiga. Kostja palub vähendada elatise nõuet kostja töövõimetusperioodi kestel ja välja mõista elatis 200 eurot ülalpeetava kohta, mis järgib ka laste võrdse kohtlemise põhimõtet.
6. Maakohus jättis arvesse võtma isa igakuised kulud ja ei põhjendanud, kuidas on täiskasvanud inimesele piisav pärast maksude ja arvete tasumist ära elada 307 euroga kuus.
7. Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringus (lk 7) avaldatakse, et miinimumelatise määr peaks olema selline, mida seda maksev ja seda saav pool tajuksid õiglasena: see peaks olema kindel summa, mis on piisavalt suur, et tagaks igal juhul lapse n-ö kokkuleppelised vajadused, samal ajal aga arvestaks keskmise maksja reaalse võimekusega. Analüüsist nähtub, et võrdlevanalüüsi meetodiga hinnatud keskmine lapse ülalpidamiskulu vanema kohta on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr. 6 2-19-17329 Vastustaja seisukoht
8. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Koos vastusega apellatsioonkaebusele on hagejad esitanud ringkonnakohtule uued tõendid (pangakonto väljavõtted, väljavõte hageja I gümnaasiumi lõpuhinnetest). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
10. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse uue tõendi (töövõimetusleht) vastuvõtmiseks. Tõendist nähtub, et kostja oli tööst vabastatud perioodil 22.03.2020 kuni 11.04.
11. Ringkonnakohus võtab töövõimetuslehe TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel toimikusse, kuna tegemist on asjakohase tõendiga ja kostjal ei olnud objektiivselt võimalik seda varem esitada.
12. Hagejate poolt vastusele lisatud tõendid – hageja I ja kostja konto väljavõtted ajavahemikul november 2019 kuni mai 2020 kostja poolt tehtud kulutuste kohta, õpilasraamatu väljavõte hageja I õppeedukuse kohta ning WW konto väljavõte ajavahemikul november 2019 hagejate ema töötasu suuruse kohta. Kolleegium jätab vastusele lisatud tõendid toimiku juurde võtmata, kuna hagejad ei põhjendanud nende ringkonnakohtus esitamise lubatavust ja neil ei ole ka tähtsust asja lahendamisel.
13. Hageja II on alaealine laps, kes nõuab oma vanemalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatise maksmist.
14. Hageja I on täisealine laps, kes maakohtus otsuse tegemise ajal õppis gümnaasiumis ja käesoleval ajal õpib Tartu Ülikoolis.
15. Ülalpidamist on õigustatud saama 1) alaealine laps ja 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni (

§ 97p-d 1 ja 2).

49. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

1. Maakohus ei jätnud tähelepanuta hagejate ema osalust hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kumbki vanem tasub poole vajaminevatest ülalpidamiskuludest. Hagejate ema teeb seda vahetu ülalpidamise andmise teel ja kostja tasub oma osa ülalpidamiskuludest elatise näol. Maakohus on võtnud arvesse ka kõik need summad, mida kostja on tasunud laste 7 2-19-17329 ülalpidamiseks vahetult alates hagi esitamisest kuni veebruarini 2020 ja mõistnud elatise välja selle võrra hilisemast ajast.
2. Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused, mitte protsendina vanema palgast, nagu seda soovis kostja. Pooled ei vaidle, et alates 14.09.2019 ei ela kostja koos hagejatega ega anna neile seega ka ülalpidamist vahetult igapäevaselt. 52. Eeltoodust tulenevalt on elatise nõude rahuldamise üldised eeldused mõlema hageja puhul täidetud. 53. Üldjuhul ei või igakuine elatis alaealisele lapsele

§ 101

lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). Need eeldused tähendavad käesoleval juhul, et hageja II ei pidanud tõendama oma igakuiseid vajadusi. 54. Kostja ei tõendanud, et hageja II vajadused oleksid väiksemad. Seega tuleb hageja II nõude lahendamisel lähtuda sellest, et tema vajadused on sellised, mis õigustavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras. 55. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja tõi maakohtus esile, et tema igakuine sissetulek on 1520 eurot. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et ta ei suuda oma alaealisele lapsele miinimumelatist maksta.

1. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus lähtuda Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringus toodud statistilistest andmetest.
2. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja uue väitena lastetoetustele, mis võib osutuda üheks mõjuvaks põhjuseks miinimummäärast väiksema elatise maksmiseks, aga seda üksnes juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud pool sellele tugineb (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 216-11905, p 23). Maakohtus kostja vastavat väidet ei esitanud. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kostja pidi TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendama. Kostja vastavat põhjendust ei esitanud. Seega ei saa ringkonnakohus lastetoetuse kui uue asjaoluga arvestada. Asjaolu esiletoomine ei olnud maakohtus takistatud.
3. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses ka uue väite, et laste emale tekib täiendav sissetulek treeningutasudelt tagastatava tulumaksu näol, mis ei ole kostja suhtes õiglane. Ringkonnakohus jätab ka selle väite TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel tähelepanuta.
4. Hageja I kui täisealise lapse osas seadus elatise miinimummäära ei sätesta. Lähtuda tuleb ülalpidamise kindlaksmääramise üldistest alustest, see on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Hageja I tõi esile, et tema 8 2-19-17329 igakuised kulutused on kokku 615 eurot. Kostja ei ole maakohtus hageja I kulude suurust vaidlustanud, mistõttu leidis maakohus õigesti, et hagejal I ei tule nende suurust tõendada.

1. Hageja I ei ole loobunud menetluse kestel eluasemekulude nõudmisest. Hageja I on küll märkinud, et seoses hagejate ema poolt kinnisvara soetamisega on ära langenud eluruumi üürimise kulu, kuid Tartu Ülikooli õppima asudes tekib see uuesti. Käesoleval ajal pole vaidlust selle üle, et hageja I elab alates septembrist Tartus ja õpib ülikoolis.
2. Asjaolu, et hageja I on täisealine ja kostja arvates peaks ta ennast ise majandama, ei anna kostjale õigust nõuda, et elatisraha tuleb kanda lapse arvele. Hageja I täisealise isikuna saab ise otsustada, kelle arvele elatisraha kanda. Antud juhul on hageja I andnud nõusoleku elatisraha ema arvele kandmiseks.
3. Hageja I on veenvalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt endale sissetulekut hankida. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
4. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal on piisavalt vahendeid hagejale I elatise tasumiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate vanematel oli lahku minnes 404 000 euro vääruses kinnisvara ( eramu XXX ja suvila XXX), mille jagamisel jäi kummalegi vara 202 000 euro väärtuses. Kostjal on võimalik selle arvel tasuda enda üürikulu ja maksta ka hagejale I elatist nõutud summas.
5. Kostja esitatud töövõimetuslehet nähtub, et kostja oli tööst vabastatud perioodil 22.03.2020 kuni 11.04.
6. Kostja palub vähendada elatise nõuet kostja töövõimetusperioodi kestel. Ringkonnakohtu hinnangul pole elatise vähendamine põhjendatud. Töövõimetusleht ei tõenda iseenesest sissetuleku vähenemist. Kostja ei ole sissetuleku vähenemise kohta tõendeid esitanud. Pealegi on tegemist ainult 3-nädalase perioodiga, mille kestel sissetuleku mõningast vähenemist saab katta muude vahendite arvel. 65.

§ 98

lg 1, millele kostja apellatsioonkaebuses viitab, ei ole antud juhul kohaldatav, sest kostja on võimeline mõlemale lapsele ülalpidamist andma.

§ 98

lg 1 ei välista ka täisealisele lapsele suurema elatise väljamõistmist kui alaealisele lapsele. Reeglina ongi täisealise lapse ülalpidamiskulud suuremad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
2. Hagejatel menetluskulusid ei ole. Seetõttu pole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots 9