← Eesti

4-20-3712/31

Obsah (8)§ 90§ 50§ 16§ 169§ 201§ 223§ 237§ 91

4-20-3712 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3712 (270019001728) Kohtunik Endla Ülviste Koht

) § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Janar Kondel isikukood: 39211016014, kannab karistust Tartu Vanglas, Turu 56, Tartu. Kohtuväline menetleja: Politsei -ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna esindaja Margus Kaldma. Kohtuistungi toimumise aeg 29. oktoober 2020.a RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 kohus otsustas: Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 11.08.2020.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 270019001728 muutmata ja Janar Kondeli kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 11.08.2020.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1

(7)4-20-3712 Kohtuotsuse ärakiri anda allkirja vastu Janar Kondelile ja saata kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. novembril 2020.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 15.07.2020.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna uurija Aigi Baumeisteri poolt väärteoprotokoll Janar Kondeli suhtes väärteoasjas nr 270019001728, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 13.08.2019.a kella 1.00 ajal Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi mnt 47-ndal kilomeetril, Tallinna suunas juhtis Janar Kondel omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem 12.08.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks teeja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduk kurvis juhitavuse ja sõitis paremale teelt välja otsa tänavavalgustuspostile ja seejärel liiklusmärgile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ Toppant kuuluvale mootorsõidukile Škoda Superb registreerimismärgiga xxx xxx. Sõidukil kahjustatud esiklaas, deformeerus esiosa ja katus, samuti said kahjustada liiklusõnnetuse tagajärjel AS KH Energia-Konsult kuuluv tänavavalgustus post ja Leonhard Weiss Viater OÜ kuuluv liiklusmärk, mis on fikseeritud fototabeli ja sõiduki vaatlusprotokolliga. Olles varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustanud juht, põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitamata liiklusõnnetusest politseid, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus Janar Kondel

§ 90

lg 1 p 1, 3,

§ 50

lg 3 p 2,

§ 16

lg 1,

§ 169

lg 5,

§ 169

lg 4 p 4, 5 nõudeid ning pani toime

§ 201

lg 2,

§ 223

lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 11.08.2020.a otsusega tunnistati Janar Kondel süüdi

§ 201

lg 2 ja

§ 223lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt määrati karistuseks

§ 201

lg 2 järgi rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420 eurot ja

§ 237lg 1 järgi rahatrahv 95 trahviühikut, s.o 380 eurot.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega, tunnistaja BR ütlustega ja menetlusaluse isiku Janar Kondeli enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime vastavalt ettevaatamatusest ja tahtlikult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja menetluse käigus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteod on toime pandud kahe erineva teoga ja 2

(7)4-20-3712 tuleb mõista eraldi karistused, milleks on rahatrahvid ettenähtud karistuse keskmist määra arvestades, saavutamaks üld- ja eripreventiivset eesmärki. Menetlusaluse isiku kaebus
  1. 31.08.2020.a esitas Janar Kondel Pärnu Maakohtule kaebused kohtuvälise menetleja otsuse peale. 07.09.2020.a jättis kohus kaebuse käiguta ja andis 10 päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 25.09.2020.a sai Janar Kondel määruse kätte ja kõrvaldas kaebuses esinenud puudused tähtaegselt. Kaebuse kohaselt ei ole kõiki vajalikke menetlustoiminguid läbi viidud ja tõendid pole piisavad süüdi mõistmiseks. Kaebaja palub kokkuvõttes tühistada üldmenetluse otsus mõistes ta kõigis väärtegudes õigeks ja trahvid tühistada. 25.10.2020.a esitas Janar Kondel kohtule täiendava seisukoha ja vastuväited, milles viitab süütuse presumptsioonile ja süüdi mõistmiseks ebapiisavatele tõenditele ning palub tõlgendada kahtlused menetlusaluse isiku kasuks ja mõista kõigis süüdistustes õigeks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  2. Menetlusalune isik jääb esitatud kaebuse juurde. Ta ei tunnista väärtegude toime panemist ja ei soovi kohtuistungil ütlusi anda. Sündmusest on möödunud pikk aeg, detaile ei mäleta ja ta jääb kohtuvälises menetluses 09.09.2019.a antud ütluste juurde.
  3. Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluses nr 270019001728 tehtud otsuse tühistamisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Janar Kondel on toime pannud temale süüks arvatavad väärteod. Otsus on tehtud õigetel alustel ja karistused vastavad tegudele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
  4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  5. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et 30.06.2020.a ja 15.07.2020.a väärteoprotokollides ja sellest tulenevalt ka väärteo otsuses on jäänud märkimata millist mootorsõidukit Janar Kondel juhtis 13.08.2019.a kella 1.00 ajal Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi mnt 47ndal kilomeetril Tallinna suunas sõites. Kuid väärteoprotokollide terviktekstidest on üheselt arusaadav, et Janar Kondel juhtis OÜ-le Toppant kuuluvat mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga xxxxxx. Janar Kondeli 24.08.2020 kaebusest kohtuvälise menetleja otsusele nähtub, temale oli arusaadav, millise mootorsõiduki juhtimist temale ette heidetakse. Nimelt väidab ta, et tema ei ole mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga xxxxxx 13.08.2019.a kella 1.00 ajal juhtinud, liiklusõnnetust põhjustanud ega sündmuskohalt lahkunud. 7.
  6. Süüteo toimepanemise asjaolud peavad väärteoprotokollis olema kajastatud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning nõustuda etteheitega või esitada vastuväiteid, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist on ebatäpsusega, mis ei takistanud menetlusalusel isikul aru saamast, millist konkreetset tegu temale ette heidetakse ning tema kaitseõigust ei ole rikutud. Menetlusalusele isikule on ülekuulamisel 9.09.2019.a temale ette heidetud väärteo kirjelduses märgitud, et ta juhtis sõiduautot Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx. 3
(7)4-20-3712 7.
  1. Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. Kohus leiab, et ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest, kui käesoleva otsusega lugeda tuvastatuks, et Janar Kondel juhtis 13.08.2019.a kella 1.00 ajal Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-RaplaTüri mnt 47-ndal kilomeetril Tallinna suunas sõites mootorsõidukit Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx. Kohus leiab, et tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. ( RKKKo nr 4-17-3969, p-d 8 ja 8.1)
  2. Kohus, kuulanud ära tunnistaja, uurinud kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistused on kooskõlas isiku süü suurusega ning mõjutavad teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagavad õiguskorra kaitsmise huvid.
  3. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Janar Kondelil puudus 13.08.2019.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et Janar Kondel ööl vastu 13.08.2019.a mootorsõidukis Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx viibis. Samuti puudub vaidlus selles, et mootorsõidukiga Škoda Superb toimus liiklusõnnetus, millest tekkis varaline kahju ning peale liiklusõnnetust lahkus juht sündmuskohalt ilma varalise kahjuga liiklusõnnetusest nõuetekohaselt politseile teatamata.
  4. Janar Kondel andis kohtuvälises menetluses ütlused (tl 23-24), mille kohaselt ta ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, ta ei olnud autos, kui õnnetus juhtus. Ta kuulis liiklusõnnetusest alles järgmisel hommikul, kui BR helistas ja teatas sellest. Tal oli autot vaja, juhilubade puudumise tõttu pidi endale igaks sõiduks juhiloaga juhi otsima. Selle isiku nime, kes liiklusõnnetuse põhjustas, ta ei tea. Tema seisis autoga Rapla linnas mingi kivist aia juures, oli purjus, lihtsal istus autos. Sõitmata minna ei kavatsenud, alles eelmisel päeval oli ta joobes juhtimisega politseile vahele jäänud. Tundmatu isik istus lihtsalt rooli ja sõitis minema, kui tema kusagil põõsas käis. Tundmatu, kes oli menetlusalusest isikust pikem, heledate juustega ja kandis musta värvi tagi ning kile moodi dressipükse, tundus korralik, sest käes oli tal mahlapudel. Kui menetlusalune isik autost eemale läks sõitis autoga minema. Ei tulnud selle peale, et politseisse helistada ja ootas mingi silla peal hommikut ning lootis, et see inimene toob auto tagasi. Hommikul sai B käest teada, et autoga oli teelt välja sõidetud. 09.09.2019.a sai politseijaoskonnast kätte rahakoti ja ID kaardi, mis jäid ööl vastu 13.08.2019.a Škodasse.
  5. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 9-18 pöördel) nähtub, et 13.08.2019.a kell 01.15 alanud ja 02.00 lõppenud uurimistoimingu kohaselt tuvastati Tallinn-Rapla-Türi mnt 47-ndal kilomeetril mootorsõiduk Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx, mis asub paremal pool kraavis suunaga Tallinna poole ning selle ümbrus, sh pikali sõidetud tänavavalgustuse post ja liiklusmärk.
  6. 13.08.2019.a koostatud liiklusvahendid vaatlusprotokollis (tl 19-21) on fikseeritud mootorsõiduki Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx vigastused. Sõiduki esiosa ja katus on deformeerunud, esiklaas ning vasak- ja parempoolne tuli on purunenud.
  7. Sündmuskoha vaatlusprotokollist/LÕ Aktist (tl 21) nähtub, et 13.08.2019.a on tuvastatud Tallinn-Rapla-Türi mnt 47-ndal kilomeetril liiklusõnnetuses üks osaleja mootorsõiduk Škoda Superb reg .märgiga xxxxxx, mille omanik on OÜ Toppant. Sõidukil on purunenud esiklaas, deformeerunud esiosa ja katus. Vaatlusprotokollile on lisatud liiklusõnnetuse skeem ja kirjeldus. 4
(7)4-20-3712
  1. Mootorsõiduki Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx registreerimistunnistuse väljavõttest 33 pöördel- 34) nähtub, et sõiduki omanikuks on OÜ Toppant, (tl
  2. 12.08.2019.a PPA Lääne prefektuuri välijuhi Janno Juuriku poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 60) kohaselt Janar Kondel juhtis sõidukit Škoda Superb reg märgiga xxxxxx ning liiklusjärelevalve käigus tema kontrollimisel selgus, et on alus arvata, et isikul on lubatud alkoholi piirmäär ületatud või ta on joobeseisundis ja isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus, mistõttu otsustati kõrvaldada Janar Kondel sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 1 alusel alates 12.08.2019.a kell 1:25 kuni vastava juhtimisõiguse omandamiseni. Janar Kondel kinnitas oma allkirjaga otsuse kättesaamist 12.08.2020.a.

  1. Tunnistaja BR andis kohtus ütlusi (tl 62-64), mille kohaselt rentis tema auto, sest Janar Kondel ise seda teha ei saanud. Janar Kondel sõitis korduvalt selle autoga ära. Neil olid külalised tunnistajad sõbranna ja Kondeli sõber. Janar ei olnud kaine. Janar läks vahepeal suitsetama, tunnistaja hakkas muretsema, sest Janar jäi liiga kauaks ära, võtmeid ja autot ei olnud. Keegi teine autoga sõitma minna ei saanud, sest sõbranna ja Kondeli sõber ei oska autoga sõita. Vahepeal keegi külas ei käinud, tunnistaja arvas, et Kondel läks autoga sõitma, sest teised olid korteris. Tunnistaja läks autot otsima, Hepa tankla juures bussijaamas öeldi, et üks auto oli suurel kiirusel liikunud Tallinna poole. Tunnistaja leidis auto, see oli kraavis peale ringteed. Auto juures kedagi ei olnud ja Janarit ei leidnud. Koju tagasi minnes oli mingi hetk uksekell, Janar Kondel oli ukse taga. Ta oli väga halvas seisukorras, aga keeldus haiglasse minemast. Ta ütles, et rinnus on suured valud ja jalg oli paistes. Ütles, et ei mäleta, mis kiirusega sõitis, ringtee tuli liiga kiiresti ja ei jõudnud pidurdada. Tunnistaja järeldab sellest, et Janar Kondel oli roolis ja ilmselt põgenes sündmuskohalt.
  2. Kohtul puudub alus kahelda BR ütluste usaldusvääruses. BR ütluste kohaselt sai sõiduki, Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx, võtmed võtta ja sellega ära sõita üksnes Janar Kondel. Asjaolu, et keegi teine peale Janar Kondeli ei saanud kõnealuse sõidukiga sõitma minna ja ta tuli järgmisel hommikul BR juurde tagasi ilmsete tervisekahjustustega, kuid keeldus haiglasse minemast, tõendavad kohtu hinnangul seda, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, põhjustas sellega liiklusõnnetuse ning sai ise tervisekahjustusi. BR läks Janar Kondelit otsima ja leidis kraavi sõitnud mootorsõiduki, kuid Janar Kondelit sündmuskohal ei olnud, mis tõendab kohtu hinnangult seda, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ja jättis teatamata liiklusõnnetusest politseile, kuigi varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral ta pidi seda tegema. Samuti viitavad mootorsõidukist leitud rahakott ja Janar Kondeli ID kaart, et ta viibis sõidukis liiklusõnnetuse toimumise ajal.
  3. Kohus ei pea usutavaks Janar Kondeli kaitseversiooni, mille kohaselt juhtis mootorsõidukit keegi temale tundmatu isik. Menetlusaluse isiku ütlused, mis ei haaku BR ütlustega, on ilmselget kantud soovist, et toimepandu eest ettenähtud vastutusest vabaneda. Puuduvad faktidel põhinevad andmed, et keegi teine peale Janar Kondeli oleks juhtinud või saanud juhtida eelnimetatud mootorsõidukit, sellega liiklusõnnetuse põhjustada ja sündmuskohalt lahkuda. Tunnistaja BR ütluste kohaselt ei olnud Janar Kondel kaine, ka Janar Kondeli enda ütlustest nähtub, et ta oli 13.08.2019.a alkoholijoobes (Tema seisis autoga Rapla linnas mingi kivist aia juures, oli purjus, lihtsal istus autos).
  4. Menetlusalune isik leidis, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks ning väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kõrvaldamata kahtlusi, mida Janar Kondeli kasuks tõlgendada. Olukorras kus isik on otsustanud end aktiivselt 5

(7)4-20-3712 kaitsma asuda, peab ta oma väidete kinnitamiseks esitama ka tõendid, mida oleks kohtul võimalik kontrollida.
  1. Kohus ei pea usutavaks Janar Kondeli versiooni toimunust. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et täiskasvanud mees ei tule selle peale, et helistada politseisse, kui tema kasutuses olnud sõidukiga ära sõidetakse. Liiatigi veel olukorras, kus tema kasutuses olnud sõiduk on renditud temale teise isiku poolt. Tunnistaja BR ütluste kohaselt ei olnud Janar Kondel kaine, kui ta 13.08.2019.a autoga lahkus, ka Janar Kondeli enda ütlustest nähtub, et ta oli alkoholijoobes (Tema seisis autoga Rapla linnas mingi kivist aia juures, oli purjus, lihtsalt istus autos), seega on põhjendatud alus arvata, et Janar Kondel oli liiklusõnnetust põhjustades alkoholijoobes. Samuti oli ta eelmisel päeval, s.o 12.08.2019.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alus arvata, et ta oli joobeseisundis ning tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Kohus leiab, et Janar Kondeli ütlused kohta, et temale tundmatu meesterahvas sõitis autoga minema ning tema käitumine pärast liiklusõnnetuse põhjustamist, on ajendatud soovist vabaneda vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning juhtimisõiguseta. Seega tuleb Janar Kondeli ütlustesse, sellel kohta, et keegi kolmas isik autoga ära sõitis, suhtuda kriitiliselt ja neid ei saa pidada tõendiallikana usaldusväärseks.
  2. Kohus tugineb otsuste tegemisel kirjalikele tõenditele ja tunnistaja ütlustele ning leiab, et tõendamist on leidnud Janar Kondeli poolt

§ 90

lg 1 p-s 1, 3 sätestatud keelu tahtlik rikkumine ja

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega juhtis Janar Kondel 13.08.2019.a kella 1.00 ajal Rapla maakonnas, Rapla vallas, TallinnRapla-Türi mnt 47-ndal kilomeetril, Tallinna suunas mootorsõiduki Škoda Superb reg. märgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem 12.08.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti

§ 50

lg 3 p 2 ja

§ 16

lg 1 sätestatud keelu rikkumine ettevaatamatusest ja

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid on põhjendatud alus arvata, et Janar Kondel ei kohandanud ringteele sõites sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, käitus viisil, mis kahjustas vara ning põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju OÜ-le Toppant. Lisaks veel eraldi teona

§ 169

lg 4 p 4, 5 sätestatud nõuete tahtlik rikkumine ning

§ 237

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, s.o liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine. Olles varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustanud juht, põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitamata liiklusõnnetusest politseid, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

§ 169

lg 5 nõuete rikkumine Janar Kondeli poolt ei leidnud kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega kinnitust. Janari Kondeli tegude õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6

(7)4-20-3712 21. Karistusregistri väljatrükist (tl 31-33) nähtub, et Janar Kondel on varem karistatud kuritegude toimepanemise eest 3-l korral, millest viimati 10.01.2020.a, s.h 08.11.2019.a toime pandud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta KarS § 4231 järgi. Kehtivaid väärteokaristusi on kuus, s.h kahel korral

§ 201

järgi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigusteta 12.08.2019.a ja 18.10.2019.a. 22. Kohtu hinnangul on Janar Kondelile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Mõistetud on õigesti karistused eraldi kahe teo eest

§ 201

lg 2 järgi ja

§ 237lg 1 järgi.

Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud isiku varasemat karistatust liiklusväärtegude eest ja samaaegselt kahe erineva väärteokoosseisu realiseerimist ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. 23. Kohus leiab, et Janar Kondelile määratud karistused vastavad tema süü suurusele. Hinnates mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja ilma vastavate koolituste ning ettevalmistuseta isiku poolt mootorsõiduki kui suurema ohuallika juhtimist maanteel, kus mootorsõidukid liiguvad suurtel kiirustel, varalise kahjuga päädinud liiklusnõuete rikkumist ja sündmuskohalt põgenemist tuleb Janar Kondeli süü suurust talle

§ 201

lg 2 ja

§ 237lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel tuleks hinnata keskmiseks.

  1. Janar Kondeli karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul on ka varem karistatud liiklussüütegude eest, on selgelt põhjendatud temale karistuse määramine sanktsioonimäära 1/3 määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistused on piisavad mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab see õiguskorra kaitsmise huvid läbi riikliku hukkamõistu väljendamise.
  2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, millega Janar Kondel tunnistati süüdi

§ 201

lg 2 järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks rahatrahv 420 eurot ning

§ 237

lg 1 järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks rahatrahv 380 eurot, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.