← Eesti

2-20-185/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-185 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. nõude osas 378 eurot B.B. nõude osas 378 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuni 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Vastustaja (kostja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
  3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  4. juuni 2020 otsus muutmata.
  5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. ja B.B. kanda. Seoses C.C. hüvitatavate menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata.
  6. Võtta asja materjalide juurde apellantide
  7. septembril 2020 esitatud täiendavad tõendid: Telia arve laste sideteenuste kulude kohta; A.A. salongiarve, juuli 2020; A.A. salongiarve, september 2020; ratsutamistrenni arve, september 2020; B.B. ratsutamistarvikute arve, september 2020; A.A. ratsutamistarvikute arve, august
  8. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. A.A. (sünd X) (hageja 1) ja B.B. (sünd X) (hageja 2) esitasid oma seadusliku esindaja (ema) D.D. kaudu 06.01.2020 maakohtule C.C. (kostja/isa) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus lapse kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning elatisevõlgnevuse perioodi 06.01.2019 kuni 05.01.2020 eest kummalegi hagejale 1165 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu
  10. a juunis ja sellest ajast elavad hagejad emaga. Kostja on tasunud hagejatele elatist alates
  11. a jaanuarist vähem kui seadusega ette nähtud miinimum. Kostja elatisevõlgnevus ühe aasta eest enne hagi esitamist on ühele lapsele 1165 eurot (kostja on tasunud
  12. a eest elatist 4150 eurot, s.o ühele lapse 2075 eurot, kuid pidi lähtudes elatise miinimummäärast tasuma 3240 eurot). Kostja töötab Soomes ja tema sissetulek on 4200 eurot kuus. Pool hagejate vajadustest moodustab suurema summa kui see, mille tasumist nad kostjalt nõuavad. Hagejatel on lisaks tavapärastele kuludele (eluaseme- ja sidekulud, kulutused toidule, tervishoiule, hügieenile, riietele ja jalanõudele, koolikohustuse täitmisele, meelelahutusele, huviringidele, sünnipäevadel osalemisele jms) suured transpordikulud, kuna hagejate elukohas puudub võimalus liikuda kooli, kodu ja huviringide vahet ühistranspordiga. Päevane läbisõit seonduvalt koolikohustuse täitmisega on 78 km, lisaks sõidud huviringides käimiseks. Ema ja tema uus elukaaslane pidid laste sõidutamiseks soetama perele teise sõiduki.
  13. Kostja leidis, et temalt tuleb elatis välja mõista alla alammäära, kuna selleks esinevad mõjuvad põhjused. Ühe lapse vajadusteks kulub mitte rohkem kui 360 eurot kuus. Huviringid, koolitoit ja bussisõit on tasuta, eluasemekulud väikesed. Hagejate seaduslik esindaja töötab kooli kõrval, seega transpordikulu on tema töölkäimise kulu. Kahel päeval nädalas toimetatakse lapsi Jõhvi bussijaama, s.o 6–7 km. Kostja palus arvestada, et osaliselt katab hagejate kulud riiklik lapsetoetus 60 eurot lapse kohta. Tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt. Lisaks elatise maksmisele on kostja kandnud hagejate kulusid, sh sidekulud, taskuraha, laagritasud, treeninguvahendite ja internetimängude kulud, telefoni ja riiete ost. Tagasiulatuv nõue oleks kostjale ka ebamõistlikult koormav. Kostja töötab Soomes ja tema netosissetulek on 2000 eurot kuus. Samas tuleb arvestada sealsete kuludega. Kostja igakuine üürikulu on 940 eurot, millele lisandub elektrikulu. Kostja igakuised püsikulud moodustavad 1400 eurot, sh kohustused panga ees 82,81 eurot, kulud sõidukile (A.A., kasko, liikluskindlustus) 452 eurot, toit 400–500 eurot, riided (sh tööriided) 60 eurot, hügieenitarbed-pesuvahendid 60 eurot, küte 180–200 eurot, reisid Eestisse 100 eurot, 2 sidekulud 40 eurot. Hagejate sidekulud, taskuraha, internetimängud, täiendavad ostud ja meelelahutus moodustavad 200 eurot kuus. Hagejad on viibinud ja viibivad ka tulevikus kostja juures, sel ajal kannab hagejate kulud (sh transpordikulud) kostja. MAAKOHTU LAHEND
  14. Viru Maakohus rahuldas
  15. juuni 2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis C.C.lt välja A.A. ja B.B. kasuks igakuise elatise 250 eurot lapse kohta alates
  16. jaanuarist 2020 kuni laste täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatisenõude jättis maakohus rahuldamata. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja tasunud ajavahemikus 01.01.2019 kuni 06.01.2020 elatist 4150 eurot, enamasti 500 eurot kuus (ühele lapsele 250 eurot), vaid jaanuaris on tasutud 330 eurot, veebruaris 170 eurot ning novembris ja detsembris 200 eurot. Septembris ei ole kostja elatist maksnud.
  17. a jaanuaris on kostja tasunud 550 eurot. Kostja märkis, et lisaks elatisele maksab ta hagejate telefoniarved ja internetimängude kulud. Ajal, mil lapsed viibivad kostja juures, kannab ta eeldatavalt kulud vahetult. Kostja maksed on alla perekonnaseaduses (PKS) sätestatud miinimummäära, kuid tegelikkusele ei vasta hagejate väide, et kostja elatise maksmine on ebapiisav ning mittekorrapärane täitmine kahjustab laste ja ema huve. Arvestades nii hagejate seadusliku esindaja kui kostja ülalpidamisvõimet (kostja töötab Soomes ja tema töötasu on 2000 eurot) ning laste huve, on elatise väljamõistmisel põhjendatud arvestada lapsetoetust. Keskmist ja alla selle palka saava isiku jaoks võib miinimummääras elatise tasumine olla ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei suuda katta enda esmavajadusi. Riigikohus on viidanud, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.
  18. a veebruaris valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors lapse ülalpidamiskulude uuring (RAKE uuring), mille järgi on igakuine ülalpidamiskulu 7–12-aastastel lastel 359 eurot, ühe vanema kohta 179,50 eurot, ja 13–17-aastastel lastel 412 eurot, ühe vanema kohta 206 eurot. Kuna hagejad ei ole oma vajadusi tõendanud, lähtub kohus eeldusest, et lapse vajadused ei ületa 412 eurot kuus. Kohus arvestas kostja võimekust elatist tasuda, kahjustamata seejuures enda tavapäraste vajaduste rahuldamist, ja mõistis välja elatise 250 eurot kuus lapse kohta alates hagi esitamisest. 250-eurone elatis tagab lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Elatisemaksed on
  19. aastal olnud mõnevõrra väiksemad kui miinimumelatis. Samas ei ole tõendatud, et pooltel oli kokkulepe elatise tasumiseks miinimummääras, et hagejate seaduslik esindaja oleks seda nõudnud või et laste huvid oleksid saanud ebapiisavate maksete tõttu kahjustada. Kui kostja ei osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt, jääb selgusetuks viivitamine nõude esitamisega. Tagantjärgi esitatud elatisenõue paneks kostja ebamõistlikult raskesse olukorda. Kohus arvestab sellega, et vanem oleks suuteline otsust täitma. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  20. A.A. ja B.B. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
  21. juuni 2020 otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda, või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei võimaldanud maakohus hagejatel esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid, millega on kaasnenud ebaõige kohtuotsuse tegemine. Hagejad olid 06.04.2020 taotluses palunud selleks tähtaeg anda. Kohus on rikkunud TsMS § 403 lg-s 1 ja § 176 lg-s 2 sätestatud kohustusi. Teises kohtuvaidluses (hooldusõigus) ärakuulamisel kohtulahendi teatavakstegemise aja märkimist ei saa lugeda TsMS § 403 lg 1 nõude täitmiseks, eriti arvestades, et hagejad ja nende lepinguline esindaja ärakuulamisel ei osalenud. Kohus rikkus TsMS § 321 lg 1, kuna ei teavitanud hagejate advokaadist esindajat 08.06.2020 ärakuulamisest tsiviilasjas nr 2-19-19605, kus arutati ka käesolevat tsiviilasja. Kui hagejate lepinguline esindaja sai hagejate ema käest teada, et kohus plaanib teha kohtulahendi teatavaks 15.06.2020, ei jäänud tal seisukohtade koostamiseks ja tõendite kogumiseks piisavalt aega. Hagejad esitasid kohtu tegevusele vastuväite, mida kohus ei ole lahendanud. Kohus ei ole arvestanud hagejate 12.06.2020 kl 13.49 esitatud seisukohtadega (otsus on allkirjastatud 12.06.2020 kl 12.46); 2) heidab kohus ebaõigesti ette, et hagejate seaduslik esindaja ei ole oma majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud. Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtu nõudmisel pangakontode kuue kuu väljavõtted. Väljavõtetelt nähtub ema sissetulek, mis laekub Alutaguse Vallavalitsuselt summas ca 1000 eurot kuus, samuti nähtuvad igakuised väljaminekud; 3) põhineb kohtuotsus lubamatutel tõenditel. Kohus on jätnud kostjalt dokumentide tõlked nõudmata ja on võõrkeelsele tõendile tuginedes tuvastanud, et kostja töötasu on 2000 eurot; 4) kui kohus soovib vähendada elatist alla miinimummäära, siis peab ta lisaks mõjuva põhjuse olemasolule kaaluma ka lapse õigustatud huvisid (RKTKo 2-16-11905, p 18). Hagejad elavad alates
  22. a juunist emaga ja kohtuvad kostjaga harva. Hagejate vajadused ei ole väiksemad kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei pea nad tõendama oma vajaduste suurust. Hagis esitatud loetelu ei ole täielik, sest hagejad vajaksid rohkem, kuid emal ei ole võimalik seda võimaldada. Olulises osas peab hagejaid ülal lisaks emale ema elukaaslane. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid elatist vähendada alla miinimummäära, kahjustamata hagejate õigustatud huvisid. Kostja varaline seisund võimaldab hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja sõidab kalli sõidukiga, tema igakuised kulutused on suured ning ei ole hädavajalikud. Varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada lisaks töötasule ka muid tulusid ja tulu teenimise võimalusi; 5) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata tagasiulatuva elatisenõude. Kostja on tasunud
  23. aastal kummalegi hagejale elatist 2075 eurot, s.o ebapiisavalt. Tasumata elatise arvelt tuli hagejaid ülal pidada emal ja ema elukaaslasel, samuti jäi hagejatel osa vajalikke asju saamata. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal ei ole võimalik tagasiulatuvat nõuet täita. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on kohus PKS §-s 108 sätestatud aega täiendavalt piiranud.
  24. C.C. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) andis kohus pooltele piisavalt võimalusi oma seisukohti esitada. Kohus teatas pooltele otsuse teatavakstegemise aja 08.06.2020 ärakuulamisel, kus rõhutas, et käsitleb nii elatisenõuet kui lastega suhtlemise korraldamist; 2) arvestab 250-eurone elatis lapse kohta nii lapse vajadusi kui ka vanema võimalusi. Hagejate vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimum. RAKE uuringu järgi on lapse 4 igapäevased vajadused kaetud maksimaalselt 448 euroga, seega ühe vanema panus oleks 224 eurot. Ka riiklik lapsetoetus 60 eurot on mõeldud lapse ülalpidamiseks. Kostja varaline seisund ei võimalda hagi täies ulatuses rahuldada. Kostjal puudub vara. Soomes on eluasemekulud ja toit kallimad ning maksud kõrgemad kui Eestis. Kostja sõiduk (liisinguvara) on keskklassi sõiduk ja on vajalik tööl käimiseks ning Eestis ema ja laste külastamiseks. Kostja esitas kohtule ka eestikeelsed dokumendid, mis tema väiteid kinnitavad; 3) jättis kohus õigesti rahuldamata tagasiulatuva nõude, kuivõrd kostja on tasunud piisavat elatist ja kandnud muid hagejate kulusid. Kostja on
  25. aastal tasunud hageja 1 kontole 1019 eurot, sh taskuraha, ratsalaagri tasu (279 eurot) ja treeninguvahendite kulu. Hageja 2 kontole on kostja kandnud 816 eurot, mis sisaldab taskuraha ja seikluslaagri tasu (220 eurot). Hagejate seadusliku esindaja kontole on kostja kandnud hageja 2 taskuraha 20 eurot ja telefoni omavastutuse 2 × 27,90 eurot. Kostja on tasunud hagejate telefoniarveid 756,84 eurot ja internetimängude eest 319,88 eurot ning ostis hagejale 1 telefoni maksumusega 243,49 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 12.06.2020 otsus muutmata.
  27. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust suurendada maakohtu määratud elatisesummat 250 eurot kuus lapse kohta pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus lapse kohta ja mõista kostjalt välja elatisevõlgnevus perioodi 06.01.2019 kuni 05.01.2020 eest kummalegi hagejale 1165 eurot ning muuta menetluskulude jaotust.
  28. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust hagi rahuldamiseks suuremas ulatuses kui maakohus seda tegi. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 8.
  29. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selles, et maakohus on rikkunud asja menetlemisel menetlusõiguse norme. Maakohus lükkas 07.04.2020 määratud kohtuistungi mõlema poole taotlusel edasi. Mõlemad pooled on andnud nõusoleku lahendada asi kirjalikus menetluses. Nähtuvalt 08.06.2020 toimunud videoistungi (ärakuulamise) protokollist on nimetatud istungil, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja ja kostja, arutatud nii kostja avaldust lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-19-19605) kui ka elatisehagi. Seega maakohus on ka elatiseasja arutanud kohtuistungil. Istungist tulnuks TsMS § 321 lg 1 järgi teavitada hagejate advokaadist esindajat. Maakohus ei ole seda teinud. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 176 lg-s 1 sätestatut, kuna ei ole määranud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Lisaks on maakohus teinud kohtuotsuse juba 12.06.2020, kuigi oli 08.06.2020 istungil teatanud lahendi teatavakstegemise ajaks 15.06.
  30. Ringkonnakohus leiab aga, et eeltoodud rikkumised ei ole toonud kaasa sisuliselt ebaõige kohtuotsuse tegemist. Hagejad on saanud esitada kõik oma väited ja tõendid kohtule apellatsioonkaebuses ja 25.09.2020 täiendavates seisukohtades. Ringkonnakohus võtab hagejate 25.09.2020 esitatud täiendavad tõendid (Telia arve laste sideteenuste kulude kohta; A.A. salongiarve, juuli 2020; A.A. salongiarve, september 2020; ratsutamistrenni arve, september 2020; B.B. ratsutamistarvikute arve, september 2020; A.A. ratsutamistarvikute arve, august 2020) asja 5 juurde. Tõendid, mis kajastavad hagejate kulusid, on tekkinud peale asjas apellatsioonkaebuse esitamist ning on elatisevaidluses asjakohased. Ringkonnakohus hindab asja lahendamisel ka hagejate 12.06.2020 maakohtule esitatud väiteid ja tõendeid. 8.
  31. Hagejad on esitanud kohtule hagi kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmiseks, s.o
  32. aastal 270 eurot kuus ja alates 01.01.
  33. a 292 eurot kuus lapse kohta. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Samuti on Riigikohus selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu seisukoht nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole mõjuva põhjuse tuvastamisel ja hagejatele 250-eurose elatise väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire. Elatise suuruse määramisel tuleb silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (riigikohtu seisukoht nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18). Ehkki Riigikohus on juba alates
  34. a kevadest (22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 14) juhtinud tähelepanu, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada ning justiitsministeerium on asunud seaduse muutmiseks eelnõud välja töötama. Senini ei ole seadusandja kehtivat regulatsiooni muutnud. Seega õige on hagejate väide, et hetkel kehtivast seadusest tuleneb eeldus, et lapse vajadused moodustavad kahekordse miinimumelatise summa, s.o
  35. aastal 540 eurot kuus ja alates 01.01.
  36. a 584 eurot kuus. Samas ka lähtudes kehtiva seaduse kohasest eeldusest, et mõlema hageja kulud olid
  37. aastal 540 eurot kuus ja on alates 01.01.
  38. a 584 eurot kuus, on ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt lapse kohta ca 250-eurose elatise tasumisel kõik hagejate vajalikud kulud kaetud. Lisaks kostja makstavale 250-eurosele elatisele peab (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest – PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hagejate ülalpidamisse panustama ka ema, lisaks on hagejate kulude katteks mõeldud riiklik lapsetoetus 60 eurot kuus lapse kohta (mille laekumine hagejate seadusliku esindaja pangakontole nähtub tema AS LHV Pank konto väljavõttest) ning kostja katab osa hagejate kulusid ka vahetult. Poolte väidete ja esitatud tõendite kohaselt on kostja mh igakuiselt tasunud hagejate telefoniarved (hagejate esitatud täiendava tõendi, s.o
  39. a augustikuu telefoniarve järgi on hagejate telefonikulud ema kanda alates 01.08.2020, s.o peale maakohtu otsuse tegemist) ning on suhelnud lastega ja soovib seda ka edaspidi teha. Ringkonnakohus märgib, et hetkel on hageja 1 suhted kostjaga pingestunud. Kuivõrd varasemalt on kostja suhelnud mõlema lapsega, saab ringkonnakohtu arvates eeldada, et ka isa-tütre suhtlus taastub. Seega kostja on teinud ja 6 eeldatavalt teeb ka edaspidi kulutusi lastega suhtlemisel (toit jm igapäevased kulud kostja juures viibimisel, vaba aja veetmine, transpordikulud jne). Kuigi hagejad ei viibi kostja juures olulist osa ajast, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane arvestada nii seda, et kostja poolt hagejate vajadusteks tehtavad kulutused ei piirdu elatise maksmisega, kui ka seda, et osa hagejate kuludest katab lapsetoetus 60 eurot kuus lapse kohta (millest poole saab arvestada kostja ülalpidamiskohustuse katteks). Kuna maakohus ei ole 250-eurose elatise väljamõistmisel diskretsioonipiire ületanud, puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustust muuta. Ringkonnakohtu arvates on miinimumelatise sellises ulatuses vähendamisel tagatud elatise väljamõistmise eesmärk, s.o kõik hagejate vajadused on kostja makstava elatise ja kostja antava vahetu ülalpidamise, hagejate seadusliku esindaja antava vahetu ülalpidamise ja riikliku lapsetoetusega kaetud ning silmas on peetud ka vanemate võrdsuse põhimõtet. Ringkonnakohus märgib vastuseks hagejate väidetele, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja majanduslik olukord oleks silmapaistvalt hea. Ringkonnakohus leiab erinevalt hagejatest, et seda ei näita sõiduauto liisimine. Kostjal puudub isiklik elamispind, mis tähendab vältimatut kulu üürile. Kuivõrd kostja elab ja töötab Soome Vabariigis, on tema töötasu küll Eesti keskmisest kõrgem (siinkohal tuleb nõustuda hagejatega, et maakohus ei ole nõudnud kostjalt soomekeelsete palgatõendite tõlget, rikkudes TsMS § 33 lg-s 1 sätestatut), kuid arvestada tuleb, et ka enamus isiklikke kulusid tuleb tal kanda Soome Vabariigis, kus hinnad on Eestiga võrreldes kõrgemad (nt üürilepingust nähtuvalt on 39 m2 suuruse korteri üür 880 eurot, lisandub parkimine 40 eurot ning vee- ja elektrikulu). Hagejate väide apellatsioonkaebuses, et varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada lisaks töötasule ka muid tulusid ja tulu teenimise võimalusi, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Maakohtu menetluses ei ole väidetud, et kostjal oleks lisaks töötasule muid tulusid. 8.
  40. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et hagejate elatisevõlgnevuse nõue perioodi 06.01.2019 kuni 05.01.2020 eest tuleb jätta rahuldamata. Hagejad leiavad, et kostja on tasunud hagejatele
  41. a eest elatist 4150 eurot, s.o ühele lapse 2075 eurot, kuid pidi lähtudes elatise miinimummäärast tasuma lapse kohta 3240 eurot (12 × 270). Puuduoleva 1165 eurot lapse kohta on kostja hagejate arvates neile
  42. a eest võlgu. Esitatud tõendite kohaselt on kostja teinud hagejate seadusliku esindaja pangakontole ülekandeid selgitusega „alimendid“ või „elatisraha“ 01.01.2019 kuni 06.01.2020 kokku 4150 eurot, s.o 2075 eurot ühele lapsele (ca 173 eurot kuus; 01.01.2020 makse on loetud
  43. a elatise katteks). Lisaks on kostja teinud hagejate seadusliku esindaja kontole ülekandeid selgitusega „telefoni omavastutus“, „B.B. taskuraha“, „B.B. telefoni omavastutus“ kokku 75,80 eurot. Nimetatud summade kasutamine oli võimalik otsustada hagejate seaduslikul esindajal. Kostja on
  44. aastal kandnud hagejate telefonikulud, kontoväljavõtte põhjal kokku 756,84 eurot. Kuivõrd hagejad on alles kohtumenetluse käigus, s.o tagantjärele, leidnud, et kostja tasutud laste telefonikulude suurus on ebamõistlik, siis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud lugeda laste telefonikulude eest tasutud summa (igakuiselt kummagi hageja eest ca 30 eurot) laste vajalike kulude kandmiseks. Kostja on tasunud hageja 1 ratsalaagri tasu 279 eurot ja hageja 2 seikluslaagri tasu 220 eurot. Hageja 1 kontole on kostja kandnud 200 eurot selgitusega „ratsa treeningu vahendid“. Hagejad ei ole selgitanud, miks ei saa laagritasusid lugeda laste vajalikeks kuludeks. Hagejad on 12.06.2020 seisukohas märkinud, et hageja 2 kontole kantud 140 eurot batuudi ostuks oli hagejate seadusliku esindajaga kokku lepitud. Seega ka nimetatud summa saab arvestada lastele vajaliku kulu kandmiseks. Eeltoodut arvestades on kostja ringkonnakohtu hinnangul
  45. aastal tasunud hagejatele elatist ja kandnud hagejate põhjendatud kulusid piisavas ulatuses, s.o aasta kokkuvõttes ligilähedaselt 7 250 euro ulatuses kuus lapse kohta. Siinjuures ei ole arvestatud internetimängude eest tasutud summasid, lastele taskuraha ülekandmist, riiete ja hagejale 1 telefoni ostmist, milliseid kulutusi hagejate seaduslik esindaja lastele vajalikeks ei pea.
  46. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  47. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi osaliselt, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsioonipiire, jättes poolte menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Seoses ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.