← Eesti

2-17-17056/39

Obsah (6)§ 152§ 130§ 58§ 56§ 57§ 62

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-17056 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-To

§ 152

lg 1 järgi pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale ja lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisele kohaldatakse kaasomandi sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, seega said nii hageja HH pärijana kui kostja üleelanud abikaasana nõuda ühisvara jagamist ja pärandi või omandi õigustatud isikule üleandmist. Vaidluse õiguslikku lahendust ei muutnud see, et esialgne kostja menetluse ajal suri, mistõttu oli hageja nõude rahaliste vahendite jagamiseks ja pärandi hulka kuuluva raha saamiseks läbivaatamata jätmine ebaõige. Esialgsel kostjal on pärija CC, kes on pärinud XX vara.

§ 130

lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Asjaolu, et pärast esialgse kostja surma lõppes formaalselt ühisvara suhe, ei tähenda, et poolte, kui surnud abikaasade pärijate vahelisi rahanõudeid ei oleks võimalik lahendada. Kostjale läksid pärandi vastuvõtmisega üle esialgse kostja õigused ja kohustused, sh nõudeõigus hageja vastu esialgsele kostjale kuulunud raha saamiseks ja kohustus anda välja hagejale kui HH pärijale pärand. Eeltoodu tõttu on maakohus ebaõigesti jätnud läbi vaatamata hageja nõude esialgse kostja vastu HH pärandvarasse kuuluva raha saamiseks.

  1. Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu poolt hagis esitatud HH pärandvara hulka kuuluva raha saamise nõude ja vastuhagis esitatud nõude XX-le kuuluva raha saamiseks lahendamist maakohtu poolt. Kuna nimetatud nõuete asjaolud on kattuvad, siis on põhjendatud nende koos käsitlemine. Eeltoodud nõuete rahuldamiseks tuleb tuvastada, milline oli H ja XX ühisvara koosseis ajal, kui HH suri, s.o 24.03.
  2. Pooled ei vaielnud, et pärandaja arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOOOO ja hoiukontol nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ oli seisuga 24.03.2016 raha kokku 10 284,33 eurot. Hageja väitis, et panga poolt nimetatud summa jagati ja hagejale ja esialgsele kostjale jäi 4049,84 eurot, kuid kostja vaidles sellele vastu ja hageja pärandaja kontol olnud raha jagamist panga poolt ei tõendanud. Lisaks väitis hageja, et kogu see summa ei kuulu enam pärandvara hulka, kuna selle arvelt on ta on maksnud OO-le annaku 1000 eurot, kandnud pärandaja matusekulud 352,83 eurot, paigaldanud hauapiirde pärandajale ja esialgsele kostjale summas 655 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist kuludega, mida käesoleva vaidluse lahendamisel saaks arvestada, kuna hageja on pärandaja järelt ainupärija, siis pidi ta annaku ja pärandaja matusekulud kandma pärandvara arvel (

§ 58lg 1 ja § 131 lg 1).

Lisaks väited annaku täitmise ja hauapiirete paigaldamise kulude kohta esitas hageja alles apellatsioonkaebuses põhjendamata, miks ta seda ei 8

(11)teinud maakohtu menetluses, mis annab TsMS § 652 lg 4 järgi aluse jätta need asjaolud apellatsioonimenetluses tähelepanuta.
  1. Hageja väitis, et esialgse kostja kahel kontol SEB Pangas oli kokku 31 110,05 eurot. Väidete tõendamiseks on hageja esitanud saldokinnituse seisuga 20.02.2017, s.o 11 kuud pärast pärandaja surma (I kd, tl 8). Esialgne kostja on nõustunud, et pärandaja surma päeval oli tema käes ühisvarasse kuuluvat raha 27 344,89 eurot, arvestusega 31 110,05–3765,16, mis on pärast 24.03.2016 esialgse kostja saadud pension, toetus ja tulumaksutagastus. Pensioni, toetuse ja tulumaksu tagastuse suurust ning selle arveldukontole kandmist on kostja tõendanud ja hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuses nõustub hageja summa 3765,16 eurot pärandaja ja esialgse kostja ühisvarasse arvestamata jätmisega.
  2. Seega kuulus pärandaja surma hetkel tema ja esialgse kostja ühisvara hulka 37 629,22 eurot (27 344,89 + 10 284,33). Jagades selle pärija ja kostja vahel, oli kummagi osa 18 814,61 eurot, mida on hagejal õigus HH pärandina saada.
  3. Kuna HH pärandvara hulka kuulus raha 18 814,61 eurot ja sellest jäi hageja valdusesse 10 284,33 eurot, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt 8530,28 euro väljamõistmist (18 814,61-8530,28). Seega tuleb hagi osaliselt rahuldada. Hagi jääb rahuldamata 7024,75 euro osas (15 555,03 eurot, s.o pool rahast, mis oli esialgse kostja kontodel – 8530,28 eurot).
  4. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt vastuhagi esimese nõude, s.o hagejalt 5142,16 euro saamiseks, rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et selle nõude rahuldamine maakohtu poolt oli ebaõige. Maakohus ei arvestanud nõude rahuldamisel seda, et hageja nõuet HH pärandi hulka kuuluva raha saamiseks ei saanud läbi vaatamata jätta, mistõttu on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejale jäi pärast ühisvara jagamist kostjale kuuluv raha. Kuna kostja vastuhagi hagejalt 5142,16 euro, mis on pool hageja valdusse jäänud rahast, saamiseks on eelnevalt pärandisse kuuluva raha väljamõistmise nõude lahendamisel arvesse võetud, siis selle nõude rahuldamiseks alust ei ole ja nõue tuleb jätta rahuldamata.
  5. Vastuhagi teiseks nõudeks oli hagejalt annaku saamise nõue. Maakohus on annakut otsuses ebatäpselt nimetanud elatiseks. Tegemist on testamendis nimetatud isiku ülalpidamiseks antava annakuga ja see ei ole samastatav elatisega perekonnaseaduse mõttes. Ringkonnakohus nimetab pärandaja testamendi p-s 2.2.2 pärijale pandud kohustust käesolevas otsuses annakuks.
  6. HH testamendi p 2.2.2 järgi määras pärandaja esialgsele kostjale annakuna õiguse saada pärandvara arvel ülalpidamist. Testamendi sõnastuse kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks esialgse kostja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestatakse annaku saaja kõiki eluvajadusi. Ülalpidamist antakse hooldamise, annaku saaja eest hoolitsemise jms viisil. Kui selleks on mõjuv põhjus, siis antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. 46.

§ 56

lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist.

§ 57lg 1 teise lause järgi on annaku täitjaks hageja ja 9

(11)

§ 58

lg 1 järgi on ta kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses.

§ 62lg 1 järgi annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel.

  1. Alates esialgse kostja viibimisest AS X Haigla üldhooldusteenuste osakonnas, nõudis ta hagejalt hooldusteenuse eest tasumisele kuuluva raha tasumist annakuna. Esialgne kostja viibis haiglas alates aprillist 2017 kuni surmani 07.02.
  2. Hageja ei vaielnud vastu, et hooldusteenuse eest perioodil aprill 2017 kuni 31.01.2019 tasus esialgne kostja kokku 15 230,18 eurot, millest 482,18 eurot oli meditsiinilise transpordi, massaaži ja õendusabi eest ja ülejäänud oli II astme üldhoolduse tasu. Hageja vaidles nõudele vastu, kuna piisavate isiklike rahaliste vahendite olemasolu tõttu ei vajanud kostja ülalpidamist hageja poolt. Maakohus on õigesti leidnud, et esialgsel kostjal oli õigus saada hagejalt annakuna ülalpidamist. Alates esialgse kostja viibimisest üldhooldusteenusel oli tal mõjuv põhjus, mis oli aluseks ülalpidamise andmisele raha perioodilise maksmisega. Üldhooldusteenus oli esialgsele kostjale vajalik, kuna ta oli haigusloo väljavõtte järgi põdenud eelnevalt ajuinfarkti, oli dementne ning vajas pidevat kõrvalabi. Esialgse kostja kulutused suurenesid alates üldhooldusteenuse saamisest oluliselt ja tema enese igakuisest sissetulekust, milleks oli pension, kulude katmiseks enam ei piisanud. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja peaks annakuna tasuma kogu esialgse kostja AS X Haigla üldhooldusteenuse eest tasumisele kuuluva. Enne hooldusteenuse saamist majandas esialgne kostja ennast saadavast pensionist ja ei nõudnud hagejalt annaku täitmist. Seega sellel perioodil luges esialgne kostja piisavaks seda, kui hageja teda külastas ja hoolitses tema eest. Alles pärast hooldusega seonduvalt lisakulude tekkimist pöördus ta nõudega hageja poole. Eeltoodust saab järeldada, et mõjuv põhjus perioodiliselt rahas ülalpidamise saamiseks tekkis hooldusel viibimise ajast ja rahaliselt makstava annaku suuruseks tuleb lugeda osa, mida hooldamise kuludest ei katnud esialgse kostja pension. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et esialgse kostja hooldamise tõttu suurenenud ülalpidamiskulusid oleks tulnud katta tema hoiuse arvel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esialgne kostja oleks enne AS X Haigla hooldusteenuse kasutamist oma igapäevaseks ülalpidamiseks kulutanud säästusid. Seetõttu ei saa eeldada, et ka pärast kulutuste suurenemist oleks esialgne kostja pidanud hoolduskulusid osaliselt katma oma säästudest.
  3. Toimikus olevate tõendite kohaselt oli esialgse kostja pension 362,70 eurot (I kd, tl 38). Hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Hooldushaiglas oli hageja kokku 22 kuud. Pensionit sai esialgne kostja 22 kuu eest 7979,40 eurot. Esialgne kostja on sotsiaalkindlustusameti õiendi kohaselt oktoobris 2017 saanud täiendavalt pensioni 115 eurot. Kokku oli hooldushaiglas viibimise perioodil esialgse kostja sissetulek pensionist 8094,40 eurot. Annaku arvutamisel tuleb hooldusteenuse tasust maha arvata pensioni summa ja annaku suuruseks jääb 7135,78 eurot (15 230,18- 8094,40). Rahuldamata jääb annaku nõue kokku summas 10 240,40 eurot (lisaks maakohtu poolt rahuldamata jäetud 2146 eurole 8094,40 eurot).
  4. Kuna esialgne kostja suri 07.02.2019, siis tuleb tuvastada, kas kostjale, kes on tema pärija, on üle läinud annaku nõue.

§ 130

lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa 10

(11)ühelt isikult teisele üle minna. Ringkonnakohus leiab, et esialgse kostja nõue hageja vastu esialgse kostja eluajal sissenõutavaks muutunud annaku saamiseks on pärandaja õigus, mis läheb pärandi vastuvõtmisel üle pärijale. Seega tuleb kostja vastuhagi annaku saamiseks rahuldada osaliselt summas 7135,78 eurot. Rahuldamata jääb vastuhagi kokku summas 15 382,56 eurot (rahuldamata annaku nõue 10 240,40 eurot + raha nõue 5142,16 eurot).
  1. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kuna hageja nõue kostja vastu rahuldati 8530,28 euro ulatuses ja kostja nõue hageja vastu 7135,78 euro ulatuses, siis tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hagejale välja mõista 1394,50 eurot.
  2. Arvestades, et nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati osaliselt, hageja nõue korteriomandi jagamiseks tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks jäeti läbi vaatamata ja kostja loobus vastuhagi nõudest tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, on maakohus õigesti jätnud TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud poolte enda kanda.
  3. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega leiab ringkonnakohus, et ka ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Eeltoodu tõttu menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.