KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18

) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 6 ja § 1055 lg-tele 1 ja 2 ei ole asjassepuutuv, kuna AÕS § 89 on omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude korral erinormiks, seda ka tulevikus tekkida võiva rikkumise osas. Hageja peab tõendama, et vaidlusalused puud on murdumisohtlikud ning kostjate kinnistul asuvate puude langemisel saaksid kahjustada hageja kinnisasjal asuvad hooned või muu vara. Hageja esitatud D.D. arvamuse järeldusest, et kõik neli puud on tugevalt kaldu X kinnistu poole, ühel kuusel esineb seenhaigus, mis on tõenäoliselt levinud ka teistele kuuskedele ning juurtel on mehaaniline vigastus. Kuna puud on grupis koos, siis muudaks üksikute puude raie teised puud tuultele avatumaks, siis soovitatakse kogu grupp raiuda. Arborist E.E. arvamusest järeldub, et kõik puud on tugevalt kaldu X kinnistu poole, kõikidel kuuskedel esineb tüvel tugevat vaigujooksu, vähemalt üks kuusk on nakatunud puitu lagundava seenhaigusega (suure tõenäosusega ka teised). Kuna puud on kasvanud grupina ja grupist üksikute puude raiumine muudaks grupis teised puud tuultele avatumaks, siis soovitatakse raiuda kõik neli puud. Arboristi C.C. koostatud arvamusest selgub, et puu nr 3 on nakatunud juurepessu (Heterobasidion parviporum), mis on väga levinud mädanikutekitaja kuusel. Teistel kuuskedel välised juurepessu tunnused momendil puuduvad, kuid mädanik levib ka juurkontaktide kaudu ja nii lähedal kasvavad naaberpuud on sellisel juhul alati ohustatud. Kõigi nelja puu raskuskese on kas X hoonete suunas või mõni neist sinna tugevasti längu. Kõik neli puud on ohuks hoonetele. Arborist soovitab kõik neli puud raiuda aasta jooksul. Kohtu määratud eksperdi arvamus ei lükka ümber hageja väiteid, vaid kinnitab neid. Ekspertiisi käigus tuvastati, et puu nr 1 ja nr 3 on vahetult nakatunud juurepessu (Heterobasidion parviporum). Vastavalt resistograafi uuringule on kõige kehvemas seisundis olevaks puuks harilik mänd (puu nr 1), puu on ühepoolse võraga ja tugevasti kaldu X majandushoone suunas. Kõigi nelja puu raskuskese on kas X hoonete suunas või mõni neist sinna tugevasti kaldu ja on seega ohuks hoonetele. Lisaks puudub puudel dendroloogiline väärtus ja nad on oma eluea lõppfaasis. Haiged ja kaldu olevad neli puud on vajalik X kinnistul maha raiuda. Kohus järeldas, et hageja on tõendanud kostjate kinnistul asuvate puude nr 1 kuni 4 ohtlikkust hageja kinnistul asuvatele hoonetele. Puude langemine hageja kinnistule on suure tõenäosusega ning langevad puud võivad kahjustada hageja kinnistul asuvaid hooneid, tekitades sealjuures 4 purustusi majale ja kõrvalhoonetele. Kuna puud on kasvanud tihedalt üksteise võradega kokku, ei ole võimalik eemaldada üksikuid puid, vaid eemaldada tuleb kogu grupp. Kohus leidis, et hageja ei ole kohustatud rikkumist taluma. Kostjate kinnistu atraktiivsemaks muutmine ei kaalu üles hageja võimalikku kahju, mis tuleneb hageja kinnistule kukkunud puudest. Elamu ja kõrvalhoonete taastamise kulud on oluliselt suuremad kui nelja puu raiumine. Ka ei ole kostjad tõendanud kinnistu väärtuse vähenemist puude raiumise tagajärjel. Kohus nõustus hageja selgitusega, et vaidlusaluste ohtlike puude raiumiseks ei ole raieluba nõutav. Kohus leidis, et kostjad kui kaasomanikud on AÕS § 89 alusel kohustatud solidaarselt kõrvaldama kostjate kinnisasjalt hageja kinnisasjale lähtuva ohu ja sellega lõpetama hageja omandiõiguse rikkumise. Kostjad vastutavad rikkumise kõrvaldamise kulude eest solidaarselt (

§ 65). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4.

Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti jätnud kostjate taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata. Kostjad taotlesid uue ekspertiisi tegemist, kuna Eesti Dendroloogia seltsi tehtud ekspertiis on puudustega. Kostjad leiavad, et D.D. ja C.C. ekspertarvamused on ebapiisavad, vasturääkivad ja mittetäielikud. Ekspertiisiakt ei ole allkirjastatud eksperdi poolt, vaid tema abi poolt. Maakohus ei analüüsinud kostjate etteheiteid ekspertiisi osas.

1. märtsi 2020 ekspertiis on lubamatu tõend. Ekspertiis ei ole teostatud nõuetekohaselt. Maakohus ei küsitlenud eksperti. Ekspertiisi käigus ei võetud puiduproove ega ole veenvalt tõendatud, millised puud on nakatunud. Kostjad esitasid ka alternatiivse taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks, mille maakohus jättis tähelepanuta. Puudub vaidlus selle üle, et puud asuvad hageja ja kostjate kinnistute piiril. Antud olukorras tuleb asuda seisukohale, et piiril kasvavad puud on tegelikult naabrite ühisomandis AÕS § 70 lg 4 mõistes. Selles olukorras ei ole põhjendatud, et puude maharaiumisega seotud kulud jäävad üksnes kostjate kanda. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule
2. juuni 2020 Keskkonnainspektsioonile ja Narva Linnavalitsusele esitatud avalduse koos piltidega. Kostjad soovivad tõendada, et puude seisundi ja nende varisemisohtlikkuse võib olla põhjustanud hageja tegevuse ning puude juured ja tüved asuvad nii kostjate kui ka hageja kinnistul.
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
5. mai 2020 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus andis kohtutäiturile nõusoleku kinnistule, asukohaga X, sisenemiseks ja seal viibimiseks kohtuotsuse täitmiseks (resolutsiooni p 4). Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Maakohus on alusetult andnud vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 kohtutäiturile nõusoleku kinnistule, asukohaga X, sisenemiseks ja seal viibimiseks kohtuotsuse täitmiseks, s.o puude nr 14 maharaiumiseks, ning seetõttu ringkonnakohus tühistab resolutsiooni p-i
7. 5 Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS §-i
8. TMS § 28 on kohaldatav siis, kui on alustatud täitemenetlust ning kohtutäituril on täitedokumendi täitmiseks vajalik siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida (TMS § 28 lg 1), s.o kui on tegemist juba täitetoiminguga. Antud juhul ei ole vastavat täitemenetlust alustatud ning maakohus on andnud nõusoleku kindlaksmääramata kohtutäiturile määratlemata ajahetkel kinnisasjale sisenemiseks. TSM § 182 lg-st 1 tulenevalt kohtutäitur ei raiu maha vaidlusaluseid puid, vaid kohtutäitur võib lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Eelnimetatud osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
9. Asja materjalide kohaselt on hageja ja kostjad naaberkinnisasjade omanikud. Hagejale kuulub kinnistu asukohaga X ning kostjatele kinnistu asukohaga X (kaasomanikud). Kostjate kinnistul hageja kinnistu piiri ligidal kasvavad neli puud, neist kolm harilikku kuuske ja üks harilik mänd (I kd tl 8). Hageja esitas hagi kostjate vastu puude maharaiumiseks seetõttu, et puud kujutavad endast oma seisukorra tõttu ohtu hageja kinnistul olevatele hoonetele. Maakohus on hagi rahuldanud AÕS § 89 alusel.
10. Vastavalt AÕS §-le 89 on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Tegevusetuse tõttu rikkujaks muutumine eeldab, et rikkuja on jätnud tegemata toimingu, milleks ta oli kohustatud omandiõiguse kaitsele suunatud (lepinguväline) käibekohustuse tõttu. Keelatud on jääda tegevusetuks olukorras, kus isik on loonud oma õigusi kasutades ohu teise isiku absoluutsetele õigushüvedele. Ohuolukorra loonud isik peab tegema kõik mõistliku selleks, et oht ei realiseeruks. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-16-4856 p-s 11 selgitanud, et „AÕS §-s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb

§ 1045lg 1 p-st 5 ja §-st 1055.

Kolleegium ei pidanud mõistlikuks käsitlust, mille järgi saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba rikutud (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, rõhutades, et viidatud sätete eesmärki silmas pidades ei ole hoidumisnõude rahuldamise eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine. Eeltoodust ei tulene aga järeldust, et hoidumisnõude lahendamisel ei ole omandiõiguse rikkumise tuvastamisel tähtsust. Juba toimunud (esmakordse) rikkumise või rikkumise kestvuse kindlakstegemine on oluline tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tõenäosuse hindamisel (juba toimunud rikkumiste korral on üldjuhul tõenäosus nende kordumiseks).“
3. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole maakohus välja selgitanud, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase rikkumise oht (vt AÕS § 89) või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus (vt

§ 1055lg 1).

Hageja poolt esile toodud asjaoludest saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et hagejat ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus (

§ 1055lg 1).

Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, kuid samas see asjaolu ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse täielikuks tühistamiseks. 11.

§ 1055

lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisega hoidumist. Viidatud sättes sisalduvad deliktiõigusliku negatoornõude eeldused ning sisu. Omandiõigusega seonduval juhul tuleb muuhulgas tuvastada omandiõiguse rikkumise oht. Kahju õigusvastase 6 tekitamisega ähvardamisena kõnealuses tähenduses tuleb käsitleda lisaks tahtlikule ähvardamisele kahju tekitamist soodustava olukorra (ohu) loomist ja kestmise võimaldamist. Seega võib kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamise keelamise nõue tähendada ka kostja kohustamist lõpetada mingi tegevus, mis iseenesest ei kujuta endast kahju tekitamist. Käesoleval juhul on hageja nõudeks kohustada kostjaid maha raiuma nende kinnisasjas kasvavad 4 puud, mis kujutavad ohtu hageja kinnistul paiknevatele hoonetele ning nõude õiguslikuks aluseks on

§ 1055lg 1.

1. Hageja nõude rahuldamiseks (või mitterahuldamiseks) tuleb eelkõige tuvastada, kas kostjate kinnisasjal kasvavad vaidlusalused puud kujutavad endast ohtu hageja omandiõigusele seeläbi, et suure tõenäosusega võivad murduda ning murdumisel langevad hageja kinnistul paiknevatele hoonetele, põhjustades neile kahjustusi, s.o hageja varale võib lähtuda mingi kahjustamise oht kostjate omanikuõiguste teostamise tõttu oma kinnisasjal. Maakohus on õigesti, hinnates asjas esitatud D.D. 23.09.2017 arvamust (I kd tl 16), arborist E.E. 24.09.2017 arvamust (I kd tl 18), arborist C.C. 10.12.2018 koostatud arvamust (I kd tl 156-158) ja ekspertarvamust (II kd tl 107-113), asunud seisukohale, et tõendatud on tulevikus toimuda võiva hageja omandiõiguse rikkumise oht kostjate kinnistul asuvate vaidlusaluste puude murdumise tõttu. Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt on puud haiged ja hageja hoonete suunas kaldu. Hariliku männi kõrgus on 17 m ja see asub hageja kinnistul asuvast elamust 6 m kaugusel, kuused on kõrgusega 18-21 m ja hageja kinnistul asuvatest hoonetest 6,5 kuni 7 m kaugusel. Harilik mänd on 13 kraadi kaldu hageja kinnistu poole ja murdumisohtlik, nakatunud juurepessist ja männitaelikust, männi tüvi on seest tühi. Kuused on 5-7 kraadise kaldega hageja kinnistu poole, kuused nr 3 ja 4 on nakatunud juurepessuga, puu nr 4 juurepall on hakanud liikuma. Seega on puude murdumise ja hageja kinnistule langemise tõenäosus suur ning tõenäoline on ka see, et murdunud puud langevad hageja kinnistul asuvatele hoonetele, tekitades sealjuures purustusi elumajale ja kõrvalhoonetele.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kohustatud rikkumist taluma. Kostjate kinnistu vähematraktiivsemaks muutumine (või selle väärtuse võimalik vähenemine) ei kaalu üles hageja võimalikku kahju, mis tuleneb hageja kinnistule kukkunud puudest, arvestades sealjuures, et puude kukkumisel hageja kinnistule saavad tõenäoliselt oluliselt kahjustada hageja elamu ja kõrvalhooned. Lisaks leiab ringkonnakohus, et murdumisohtlikud haiged puud ei saa tõsta kuidagi kinnistu väärtust.
3. Maakohus on õigesti
4. mai 2020 määrusega jätnud rahuldamata kostjate vastuväite kohtu tegevusele ning kostjate taotlused asja arutamise uuendamiseks, korduva ekspertiisi määramiseks ja eksperdile täiendavate küsimuste esitamiseks tähtaja andmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ebaõige on kostjate väide, et maakohus oleks pidanud nende vastuväite rahuldama ja menetluse uuendama, sest nad taotlesid uue ekspertiisi tegemist. Asja materjalide kohaselt esitasid kostjad vastuväite kohtu tegevuse peale ja taotluse menetluse uuendamiseks
5. aprillil 2020 (
6. aprillil 2020 esitasid nad parandustega taotlused). Maakohus oli eelnevalt määranud neile tähtaja
7. märts 2020 seisukohtade esitamiseks. Nimetatud tähtajaks kostjad ei esitanud taotlust eksperdi küsitlemiseks ega täiendava ekspertiisi tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjad, esitades hilinenult maakohtule taotluse eksperdi küsitlemiseks või uue ekspertiisi määramiseks, ning jättes põhistamata mõjuva põhjuse, mis takistas neil tähtajaliselt vastavat taotlust esitada, on rikkunud avalduse esitamise tähtaega ning maakohus on õigustatult jätnud vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata. 7
8. Maakohus on õigesti hinnanud D.D. 23.09.2017 arvamust, arborist E.E. 24.09.2017 arvamust, arborist C.C. 10.12.2018 koostatud arvamust ja ekspertarvamust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga nimetatud tõenditele ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ekspertarvamust ei muuda lubamatuks tõendiks see, et selle on allkirjastanud vaid F.F. ja puudub teise ekspertiisi teostaja G.G. allkiri.
9. Alusetu on kostjate väide, et ekspertiis ei ole teostatud nõuetekohaselt, sest maakohus ei küsitlenud eksperti ja ekspertiisi käigus ei võetud puiduproove. Hindamise metoodika valib ekspert ning nähtuvalt ekspertarvamusest on hindamise käigus kasutatud mõõdulinti, puude kõrguse mõõtmise seadet, resistograafi graafilisi mõõtmistulemusi ja visuaalset vaatlust (II kd tl 107 pöördel). Ebaõige on kostjate seisukoht, et maakohus jättis tähelepanuta nende alternatiivse taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks. Maakohus on kordusekspertiisi taotluse osas seisukoha võtnud
10. mai 2020 määruses.
11. Arusaamatu on kostjate väide, et puudub vaidlus selle üle, et puud asuvad hageja ja kostjate kinnistute piiril. Sellist väidet ei ole kostjad maakohtus esitanud ning asja materjalidest nähtuvalt asuvad vaidlusalused puud kinnistul, asukohaga X, mis kuulub kostjatele. Asjakohatu on ka kostjate viide AÕS § 70 lg-le 4, sest isegi kui puud kasvaksid kinnistute piiril (mis antud juhul ei ole tõendatud), ei oleks tegemist ühisomandiga AÕS § 70 lg 4 mõttes.
12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumise tõttu tähelepanuta koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule esitatud
13. juuni 2020 avalduse koos piltidega.
14. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 8