KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-13020 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S Te hagi

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD

1. S T esitas esindaja kaudu 08.09.
2. a maakohtule hagiavalduse A Te vastu elatise 292 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt, on A T hageja isa, laps on ema ülalpidamisel ning kostja ei täida ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras.
3. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kuna hagimaterjalid tagastati, märkega „hoiutähtaja möödumisel“ ja kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.09.
4. a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

) § 407 lg 1 tagaseljaotsusega. 4. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg

2. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja vanem (sh kostja) PKS § 96 järgi kohustatud ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär alates
3. aastast on 584 eurot ning elatise miinimummäär on 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus S Te hagi A Te vastu tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt välja elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 9. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu menetluskulud kannab kostja. / allkirjastatud digitaalselt / 3