Kiirmenetluse otsuse kohaselt V. G. 26.09.2020 kell 22.15 Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 158-l km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem, kui 21 km/h, millega rikkus
Kiirmenetluse otsuse kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja kahetsus. Menetlusalune isik esitas 09.10.2020 kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub väärteoasjas nr 244020005145 tehtud otsus osaliselt tühistada karisutse määra osas selliselt, et kaebajale määratud rahatrahv oleks miinummäära lähedal, teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Oma kaebuses andis menetlusalune isik nõusoleku väärteoasja arutamiseks kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata. MENETLUSOSLISTE SEISUKOHAD Menetlusaluse isiku 09.10.2020 kaebuse kohaselt ei vasta kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus KarS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuetele ega väljakujunenud kohtupraktikale. Kaebajal ei ole kehtivaid väärteokaristusi, ehk karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on võimalik arvestades kaebaja isikut karistada ka leebema karistusega. Vaatamata sellele, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole, esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsemine ja süü tunnistamine. Samuti palub kaebaja KarS § 75 lg 2 tähenduses karistust kergendava asjaoluna lugeda seda, et kaebajal puuduvad kehtivad karistused. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta isik temale etteheidetavat tegu, vaid temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades KarS § 56 lg 1, samuti karistust kergendavate asjaolude olemasolu ja varasemate karistuste puudumist, on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 30 trahviühikut liiga suur. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 28.10.2020 kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuvälise menetleja seisukohast ei kuulu menetlusaluse isiku kaebus määratud rahatrahvi suuruse osas rahuldamisele. Määratav karistus peab vastama KarS § 56 lg 1 tulenevale mõistele ehk siis karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb arvesse võtta, kas teos esineb tahtlus või oli see toime pandud ettevaatamatusest, kas isik on eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud.
lg 2 näeb ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Väljakujunenud karistuspraktika kohaselt algab karistuse suuruse arvestamine sanktsiooni võimaliku määra 2/6 keskmisest määrast, antud juhul oleks selleks 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Kiirmenetluse otsusega karistuse määramisel on kõiki nimetatud asjaolusid arvestatud. Karistamise alus ehk süü teo toimepanemisel on antud juhul olemas. Mootorsõidukit juhtiva isiku otsene kohustus on suunata kogu oma tähelepanu liiklusele ja seal erinevatele muutustele. Lubatud piirkiiruse muutumine maanteel on juhi jaoks tähistatud üheselt mõistetavalt ning sellele reageerimine on kohustuslik. Juht ei saa enesele lubada oma tähelepanu hajumist muude mõtetega. Hajumisega võivad kaasneda rasked tagajärjed, kergemal juhul tuvastatakse politsei poolt rikkumine. Mootorsõidukit asutakse juhtima eesmärgiga, et jõuda teatud sihtkohta. Millise ajaga sinna jõuda tahetakse on üksnes juhi enda otsustada. Kas liikudes keskendunult ja kõikide reeglite kohaselt või siis osutades liiklusele vähem tähelepanu, riskides ning jõuda sihtpunkti kiiremini. Menetlusalune isik on otsustanud teise võimaluse kasuks, mille tulemuseks on olnud politsei poolt tuvastatud rikkumine, kus lubatud piirkiirust on ületatud olulisel määral, enam kui 20 km/h. Sõidukiiruse valiku üle otsustab üksnes juht, kes peab arvestama liiklusmuudatustega. Mõjuvat põhjust kiiruse ületamiseks isikul ei olnud. Karistuse määramisel on otsuse vastu võtnud ametnik pidanud kergendavaks asjaoluks, et isik on teos oma süüd tunnistanud ja kahetseb. Samuti puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad liiklusrikkumised. Kohtuvälise menetleja seisukohast on selline kergendav asjaolu kohane ning arvestatav.
lg 2 puhul tuleks esmase teo korral ning karistuse proportsionaalseks kattuvuseks ning karistuse määramise alguseks arvestada eelneva lõike lõppu, ehk siis lähtepunktiks tuleks pidada 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu on nimetatud paragrahvi teise lõike alguses ning seega on rahatrahv proportsionaalne. Lähtudes nimetatud asjaoludest palub kohtuväline menetleja jätta kohtul menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja poolt vastuvõetud otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises 21-40 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik R. N. koostas 26.09.2020 kiirmenetluse otsuse nr 10220162723341 väärteoasjas nr 244020009145, millega tunnistas V. G.i süüdi
Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. V. G.i poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitab 26.09.2020 kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millega on tõendatud, et 26.09.2020 kell 22:15 mõõdeti Ida-Viru maakonnas Tallinna-Narva maantee 157-l km-l V. G.i poolt juhitud mootorsõiduki Hyundai i20, registreerimismärgiga xxx, liikumise kiiruseks asulavälisel teel 115 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmäärus +/- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 111 km/h. Kiiruse mõõtmiseks kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP021146, mida kasutati statsionaarselt. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud ja omakäelise kirje kohaselt sellega nõus. Kiirmenetluse otsuse pöördel on menetlusaluse isiku 3/6 omakäeline selgitus väärteo toimepanemise kohta, mille kohaselt 26.09.2020 sõitis isik Narvast Tallinna. Peale Jõhvit on kaherealine tee, mis muutub üherealiseks. Isik sõitis 110 km/h, võttis jala pedaalilt, kuid ei jõudnud 90 km/h alas kiirust vähendada. Isik on rikkumisega nõus ja väljendab puhtsüdamlikku kahetsust tehtu osas. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning et teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 26.09.2020 kell 22:15 juhtis V. G. Tallinna-Narva maantee 157-l km-l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 21 km/h.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et V. G. täitis
S § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega. Kohtul ei ole kahtlust selles, et V. G. teadis, et kõnealusel teelõigul (asulavälisel teel) on suurimaks lubatud kiiruseks 90 km/h ja teadise, et ta ületab kuurust, liikudes vähemalt 111 km/h. Menetlusalune isik soostus ehk nõustus kiiruse ületamiseha, sest liikus selle kiirusega kuni tema tegu oli katkestatud liiklusjärelevalve käigus. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
Nimetatud väärtegu näeb ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut summas 200 eurot. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, kui suur peab olema menetlusalusele isiku karistus tema poolt toime pandud rikkuse eest. V. G.i tegevuses ei ole karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kergendava asjaoluna on menetlusalune isik palunud arvestada puhtsüdamliku kahetsusega ja varasemate karistuste puudumisega. Kohis sellega arvestab. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et isik on ühe teoga pannud toime ühe rikkumise. Ühe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. V. G. juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, kus lubatud sõidukiirus on kuni 90 km/h. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Tegemist on ohudeliktiga. Seega toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Menetlusalune isik ületas kiirust mitte vähem, kui 21 km/h.
lg 2 sätte kohaselt on antud kiiruse ületamise puhul tegemist kiirusevahemiku alammäära jääva kiirusega. Eeltoodut arvestades hindab kohus V. G.i süüd teos kindlalt alla keskmise. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust kuidagi veel rõhutama. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Karistusregistri kohaselt puuduvad menetlusalusel isikul varasemad kriminaal- ja väärteokaristused. See viitab asjaolule, et V. G.i poolt toime pandud rikkumise näol on tegemist pigem juhuslikku laadi rikkumisega kui väljakujunenud käitumismalliga. Isikul on töökoht ja seega sissetulek. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati V. G.ile karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, mis kõiki eelpool toodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul proportsionaalne toime pandud teoga, vastab V. G.i süüle ning on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Selline karistus 5/6 jääb oluliselt allapoole sanktsiooni keskmist määra ja arvestab piisavalt asjaoluga, et menetlusalune isik rikkumist tunnistanud ja kahetsenud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas määrata menetlusalusele isikule karistus tema kaebuses taotletud sanktsiooni alammääras. Kohtu hinnangul on õigustatud kohtuvälise menetleja argument, mille kohaselt esmase rikkumise puhul ja arvestades ületatud kiiruse määra, tuleb proportsionaalseks karistuseks pidada eelmise, s.o
Nimetatud karistus jääb ka oluliselt allapoole
KOHTU MEETMED V. G.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.09.2020 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 244020005145 tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.