← Eesti

2-19-4426/108

Obsah (5)§ 667§ 238§ 659§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 2. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4426 Tsiviilasi Vaidlustatud määr

) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11. Isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal.

  1. Isa esitas koos määruskaebuse ja selle täiendusega taotlused uute tõendite (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
  2. jaanuari 2020 analüüs, Eesti koolikalender 2019/2020, Mehhiko koolikalender 2019/2020,
  3. aasta artikkel “Mehhiko on läbimas oma ajaloo veriseimat perioodi”, Rootsi uuringud „Viiskümmend elukohavahetust aastas: kas ühise hooldusõiguse ja lastepsühhosomaatiliste vaevuste vahel on seost?“ ja „Eelkooliealistel lastel, kes elavad ühise füüsilise hooldusõiguse alusel mõlema vanema juures, esineb vähem psühholoogilisi sümptomeid kui koolieelikutel, kes elavad peamiselt või ainult ühe vanemaga“ ning nende tõlked) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid asjassepuutuvad, sest nende põhjal ei saa teha kindlaks vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Seetõttu jäävad isa taotlused

§ 238lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata.

Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus eemaldab nende väljatrükid toimikust.

  1. PKS § 137 lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
  2. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt
  3. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). 7

(9)15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramises. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

  1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et isa hoolib lapsest ning soovib osaleda tema elus. Siiski ei anna see kõiki asjaolusid kaaludes alust järeldada, et vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramises ei tuleks lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et lapse elu- ja viibimiskoha osas hooldusõiguse üleandmine emale on põhjendatud ja on lapse huvides. Määruskaebuses esiletoodud asjaolud ei anna alust teistsuguseks järelduseks. 17.
  3. Eespool p-s 14 viidatud Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et lahendades vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise asja olukorras, kus vanem soovib asuda lapsega välisriiki elama, tuleb arvestada ka lapse seotust kummagi vanemaga. Riigikohus leidis, et lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. 17.
  4. Maakohus tõi välja, et lapsel on lähedussuhe mõlema vanemaga. Samas on laps elanud koos emaga alates vanemate lahkuminekust
  5. aastal. Ema on olnud lapse igapäevane hooldaja, mille tulemusel on lapse ja ema vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Arvesse tuleb võtta ka seda, et laps on nii kohtule, enda esindajale kui ka kohaliku omavalitsuse esindajale avaldanud, et soovib elada koos emaga ning kolida koos temaga Mehhikosse. Seega pole laps Mehhikosse kolimise vastu ning seda hoolimata sellest, et isa jääb Eestisse. See asjaolu viitab mh ka sellele, et lapsel on praeguses eluetapis suurem kiindumussuhe emaga. Kui ema koliks Mehhikosse nii, et lapsel ei ole võimalik temaga kaasa minna, kaotaks laps võimaluse elada koos vanemaga, kellega ta on senini koos elanud. See ei ole lapse huvides. 17.
  6. Ema selgitas lapse elutingimusi Mehhikos. Ta esitas andmed oma abikaasa ja tema perekonna ning elamiskoha ja lapse tulevase kooli kohta. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda, et lapse huvid on Mehhikos emaga elades kaitstud ning talle tagatakse head elutingimused ja turvatunne. Neis asjaoludes ei kahtle ka lapse ega kohaliku omavalituse esindaja. 17.
  7. Asja materjalidest nähtub, et ema on kolimise läbi mõelnud ja selline soov on juba
  8. aastast. Kohus ei saa vanematele ette kirjutada reegleid elukaaslaste valimise või välisriiki kolimise kohta. Oluline on kontrollida, et hooldusõiguse andmine lapse viibimiskoha määramises ühele vanemale on lapse huvides. Emale on lapse huvid väga tähtsad ja ta on veenvalt põhistanud, et suudab lapse huvide eest seista parimal viisil. Lapse praeguses vanuses (8-aastat) ei ole võõrkeelsesse keskkonda elama asumine arengut ja kasvu takistav. Sellises vanuses lapse areng, sh keeleline areng on väga kiire. Asja materjalidest nähtuvalt on laps juba õppinud hispaania keelt ja uue keele omandamine on pikas perspektiivis pigem lapse huvides. Maakohus on õigesti leidnud, et isa etteheited lapse elutingimuste ja lapse huvide vastasuse kohta ei leidnud kinnitust ega ole ka eluliselt usutavad. 8

(9)17.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et emale ainuhooldusõiguse andmine lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ei kahjusta lapse huve ning sellega on tagatud ka ema õigus uuele perekonnaelule. Kui lapse huve ema valikud ei kahjusta, ei saa kohus takistada emal asuda alaliselt elama uue abikaasa juurde väljaspool Eesti Vabariiki.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka suhtluskorra määramisel. Maakohus on isa ja lapse suhtluskorda määrates teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohtu määratud suhtluskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele. Maakohus on suhtluskorra kindlaksmääramisel põhjendatult lähtunud ema ettepanekust, sest isa omapoolset varianti juhuks, kui laps asub Mehhikosse elama, välja ei pakkunud. 18.
  3. Arvestades Eesti ja Mehhiko ajavahet ning lapse koolikohustust, on maakohus igapäevaseks suhtlemiseks määranud sobivaima aja, millal laps eemalviibiva vanemaga saab videokõne vahendusel suhelda. Kui lapse elukorraldus Mehhikos saab paika, võivad vanemad kokku leppida mõistlikuma aja lapsega igapäevaseks suhtluseks. Kuivõrd isa tegutseb vabakutselise fotograafina, ei ole tal raske oma tegemisi sättida nii, et saab lapsele sobival ajal temaga suhelda. 18.
  4. Seoses reisikuludega märgib ringkonnakohus, et vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Võrdsed kohustused tähendavad ka võrdselt kulude kandmist. Kuna sõidukulud on otseselt seotud isa ja lapse suhtlemisega, ei ole õiglane, et lapse lennupiletite kulu kannab ainult ema. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et isa kannab poole lapse sõidukuludest. Kuivõrd ema on nõustunud isa lennupileti maksumusest poole hüvitama ja enda kanda võtma isa transpordi, ööbimise ja toitlustuse kulu Mehhikos, ei ole alust ka selles osas määrust muuta.
  5. Asjakohased ei ole määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad lapse alalise elukoha tekkimist Mehhikos, Haagi lapseröövi konventsiooni ja kohtulahendi täidetavust, kuna need ei ole asjaolud, mida kohus peaks arvestama praeguse asja lahendamisel. Vaidlustatud määrusega paika pandud suhtluskord on kohustuslik ka emale ning kohtul puudub alus arvata, et ema ei täida kohtu määratud suhtluskorda, kuivõrd see tugineb tema ettepanekutel.
  6. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 21.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.