lg 1 ja 2).
lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-20-12890 Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja on
) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ja
lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti ning seega antud asja hagihind moodustab 3500 eurot. POOLTE ÄRAKUULAMINE Kohus kuulas pooled ära 14. oktoobri 2020 kohtuistungil. Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, taotles lahutada abielu. Hageja on seisukohal, et kostjaga abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada enam ei saa, leppimisaega hageja ei soovi. Kostja on kohtule selgitanud, et ei ole abielu lahutamisega nõus ja palus leppimisaeg. Tegemist on kostja perega. Kostjal on ka tunded alles. Kostja on kinnitanud, et tal oli paarisuhe teise meesterahvaga, kuid käesolevaks ajaks, nimelt 08.09.2020, see otsa sai ja küll on hageja sellest teadlik. Kostja püüdis hagejaga suhteid taastada, kuid pooled võtavad teineteist ülemäära emotsiooniküllaselt. Kostja on hagejal korduvalt palunud ta koju lubada, tegemist ka kostja koduga. Poolte suhete ajal esines vägivald, seega on kostja valinud tee, et läheb teise mehe juurde. Hageja on kategooriliselt leppimisaja esitamisele vastu. Kohus jättis kostja taotlus leppimisaja esitamiseks rahuldamata. Arvestades, et hageja ei ole nõus leppimisajaga ja otsustavalt meelt avaldas, et kui kostja pöördub perelepitaja poole, siis ta sinna ei tule, on kohus arvamusel, et muutub abikaasadele lepitusaja andmine mõttetuks. 2
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas kogumina esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Poolte abielu, mille lahutamist nõuab hageja, on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 21. juulil 2006 (abieluakt nr 265). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Mõlemad pooled on selgitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud. Abikaasad elavad eraldi. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on kostja poolt truuduse rikkumise tõttu lõppenud, hageja soov on abielu lahutada. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui teine abikaasa ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Asjaolu, et abikaasadel on ühine laps, ei välista abielu lahutamist. Kohus on seisukohal, et leppimisaja esitamine ei oleks olnud praeguses asjas põhjendatud ega tulemuslik. Kohus
sätetest tulenevalt juhtinud kohtuistungil abikaasade tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Hageja on kategooriliselt leppimisaja esitamisele vastu ja loobunud perenõustaja poole pöördumisest. Kohus leiab, et leppimisaja andmine ja menetluse peatamine üksnes venitaks kohtumenetlust. Leppimine sõltub mõlema abikaasa tahtest, kohus ei saa sundida pooli leppima. 3
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas
Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja välja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine
lg 2 alusel saadab kohus jõustunud kohtuotsuse edasi Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.