4-20-3646/10

4-20-3646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-3646 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrus, millega asendati Gurban Gasimovile määratud rahatrahv 300 eurot 7-päevase arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Gurban Gasimov’i (ik 38211250060) kaitsja Raiko Paas, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. PPA Põhja prefektuur esitas 28.08.
8. a Harju Maakohtule taotluse Gurban Gasimovile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt 22.03.2017 määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2316,17,001603 Gurban Gasimovile rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsus jõustus 18.04.
9. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 13.06.2017 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 14.09.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Süüdlane viibis kinnipidamisasutuses ajavahemikel 06.02.2019-06.05.2019 ja 26.09.2019-11.06.2020, so esinevad nõuete täitmise aegumise peatumise asjaolud vastavalt karistusseadustik § 82 lg
11. Harju Maakohus asendas 13.10.
12. a määrusega G. Gasimovile Põhja prefektuuri 22.03.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2316,17,001603 määratud rahatrahvi 300 euro ulatuses arestiga 7 päeva. G. Gasimov kohustub aresti ära kandma hiljemalt 13.12.
13. a. Kohus leidis, et esitatud taotlus G. Gasimovi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna G. Gasimov ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi summas 300 eurot. 1 4-20-3646 Kohus on tuvastanud, et süüdlane on Aserbaidžaani Vabariigi kodanik. Välismaalaste seaduse kohaselt saavad välismaalased Eestis elada kehtiva elamisloa alusel. Käesoleval hetkel ei ole G. Gasimov kantud rahvastikuregistrisse ning isikule ei ole väljastatud ei kehtivat elamisluba ega tööluba. Kuna isikule ei ole väljastatud eelnimetatud dokumente, siis kohus ei pidanud põhjendatuks määrata sellisele isikule asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Lisaks on isikule määratud rahatrahv ligikaudu 3,5 aastat tagasi ning talle on antud võimalus rahatrahv vabatahtlikult tasuda. Selle aja jooksul ei ole võlgnik üles näidanud huvi antud rahatrahv tasuda ning karistust kanda. Sellega on süüdlane näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna võlgnikul rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata ning ta jättis rahatrahvi tasumata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti. Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 7 päeva aresti, mis tuleb süüdlasel ära kanda 13.10.
14. a ja hiljemalt 13.12.
15. a PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses.
16. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G. Gasimovi kaitsja R. Paas, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu 13.10.2020 määrus väärteoasjas nr 4-20-3646 ja jätta rahuldamata Politsei-ja Piirivalveameti taotlus trahvi asendamiseks arestiga. Kaebuses märgitakse, et KarS § 72 kohaselt on rahatrahvi võimalik asendada aresti või üldkasuliku tööga. Arest on analoogiliselt vangistusega vabaduskaotuslik karistus. Arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus: sarnaselt kuriteo eest kohaldatava vangistusega seisneb ka arest süüdlaselt vabaduse võtmises. Eeltoodust tulenevalt on nii vangistus kui arest karistusetena sama iseloomuga ning nende kohaldamisele tuleb kohaldada samu põhimõtteid. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Samast põhimõttest tuleks juhinduda ka aresti kohaldamise kaalumisel. G. Gasimov on seisukohal, et talle mõistetud karistuse eesmärke aitaks saavutada ka karistusena mõistetud üldkasulik töö. G. Gasimov on istungil avaldanud, et ta palub võimalust üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus on sellest keeldumist põhjendanud sellega, et isikul puudub Eestis elamiseks elamisluba. Esiteks pole seaduses sellist tingimust üldkasuliku töö võimaldamisest keeldumiseks. Ka on G. Gasimovile üldkasulikku tööd varem kohaldatud ja G. Gasimov on seda varasemalt ka edukalt teinud. Eeltoodust tulenevalt pole õigustatud kohtu järeldus justkui üldkasulikku tööd kaebaja suhtes kohaldada ei saa või see poleks karistuse eesmärke arvestades põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et kõike eelnevat arvestades poleks trahvi asendamine arestiga proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes. Karistuse eesmärke täidaks ka asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö või vähemalt pole kohus põhjendanud, miks see just kaebaja isikut ja tema isikuomadusi arvestades põhjendatud pole.
17. Tallinna Ringkonnakohus andis
18. novembril
19. a tähtaja kuni
20. novembrini
21. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 4.
22. 16.11.
23. a esitas seisukoha määruskaebusele sissenõudja esindaja Krista Jõessar, kes palub jätta G. Gasimovi määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 13.10.2020 määrus väärteoasjas nr 4-20-3646 muutmata. Sissenõudja selgitab, et väärteoasjades asenduskaristuse määramise tööprotsessis asendatakse rahatrahv alati esmalt arestiga (juhindudes KarS § 72 lg 1 ja 2) ning alles seejärel on vastavalt KarS § 69 alusel võimalik asendada arest süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Seega kui sissenõudja esitab maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga, siis vaikimisi nõustub ta nii karistuse asendamisega arestiga kui ka aresti asendamisega üldkasuliku tööga, taotluses viimast eraldi välja toomata. Lõpliku otsuse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga teeb kohus, kuulates ära süüdlase arvamuse. Kõnealuses asjas on süüdlane G. Gasimov nõustunud nii aresti (ositi) kandma kui ka üldkasuliku töö tunde tegema. 2 4-20-3646 Sissenõudja on seisukohal, et maakohus on karistuse asendamisel arestiga järginud karistusseadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast, arvesse võttes kaebaja senist käitumist, huvi puudumist ja ükskõikset suhtumist ca 4 aastat tagasi määratud rahatrahvi vabatahtlikusse tasumisse. G. Gasimov ei ole kantud rahvastikuregistrisse ning isikule ei ole väljastatud ei kehtivat elamisluba ega tööluba, mistõttu kohus ei pidanud põhjendatuks määrata süüdlasele asenduskaristusena üldkasulikku tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud määruskaebuse ja kohtute infosüsteemi (KIS) vahendusel G. Gasimovit iseloomustava asjaoluna eelnevate temaga seotud menetlustega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et G. Gasimovi suhtes ei ole põhjendatud asenduskaristusena kohaldatava aresti asendamine üldkasuliku tööga. Nimelt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et üldkasuliku tööga kaasneb obligatoorselt süüdlase allutamine käitumiskontrollile tulenevalt KarS § 69 lg-s 4 sätestatust ning käitumiskontrolli ajal on isikul kohustus täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis on aga valdavas osas seotud alalise elukoha olemasoluga Eestis ning Eestis viibimise kohustusega. G. Gasimovi näol on aga tegemist isikuga, kellel puudub Eestis viibimiseks üldse kehtiv elamis- ja tööluba ning isik ei ole kantud rahvastikuregistrisse. Seega ei ole tema puhul rakendatavad ka üldkasuliku tööga kaasnevad kontrollnõuded KarS § 75 mõttes. G. Gasimovil puudub üldse seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seega ei saa talle panna kohustusi, mis seonduvad kohustusega Eestis viibida ja konkreetses elukohas elada. Seega jõudis maakohus põhjendatult seisukohale, et üldkasuliku töö määramine G. Gasimovile asenduskaristusena pole põhjendatud. Sellele viitab tegelikult veenvalt ka kohtute infosüsteemist nähtuv asjaolu, et eelnevate menetluste puhul G. Gasimovile asenduskaristuste kohaldamiseks on korduvalt jäetud sellised kohtuvälise menetleja taotlused rahuldamata põhjusel, et selliste taotluste lahendamine toimub VTMS § 211 lg 11 kohaselt süüdlase osavõtul, kuid G. Gasimovi polnud võimalik menetlusse kaasata ja ka sundtoomine ei andnud tema puhul tulemust, sest menetlejale antud elukoha aadressil isik tegelikkuses üldse ei elanud, mistõttu tõi selline asjaolu lõppkokkuvõttes mitmel korral kaasa olukorra, kus asenduskaristuse kohaldamise taotluse sisuliseks arutamiseks puudus võimalus, sest isikut ei olnud võimalik menetlusse kaasata ja maakohus jättis seetõttu sellised taotlused rahuldamata. G. Gasimovil on olnud viimastel aastatel mitmeid elukohti, vahel on ta olnud nendelt ka kättesaadav, vahel mitte. Isiku puhul, kellel tegelikult aga puudub isegi seaduslik alus Eestis viibimiseks (kuivõrd puudub kehtiv elamisluba), on tema kohustamine mingis elukohas elamiseks sisutühi ja tema sealt kättesaadav olemine sõltub paljuski isiku enda tahtest. Olukorras, kus üldkasuliku tööga kaasneb ka käitumiskontroll ja kontrollnõuete täitmine, mis on üheselt seotud just isiku elukohaga, ei ole võimalik ega põhjendatud G. Gasimovile kohaldatud asenduskaristust üldkasuliku tööga asendada. Märkida tuleb sedagi, et tegelikult ei ole see põhjendatud ka isiku käitumise pinnalt terviklikult, sest puudub alus arvata, et karistuse eesmärki oleks võimalik saavutada üldkasuliku tööga. Nimelt on isikut korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Sellele vaatamata on ta järjepidevalt õigusrikkumisi toime pannud. Teda ei ole mõjutanud ei kriminaalasja raames vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, selle asendamine üldkasuliku tööga, viimati kandis ta osaliselt ka reaalset vangistust. Seega tuleb kokkuvõtvalt isiku varasema käitumise pinnalt asuda seisukohale, et vaid arestiga on saavutatavad karistuse eesmärgid, mida üldkasulik töö ei taga – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tulenevalt kaitsja kaebuse viitest, et isik on eelnevalt teinud üldkasulikku tööd ja seda edukalt, siis jättes andmata hinnangu sellele, kuidas eeltoodud asjaolude pinnalt on peetud eelnevalt üldse võimalikuks üldkasuliku töö kohaldamist G. Gasimovile, tuleb märkida seda, et varasemalt kriminaalasja raames mõistetud üldkasulikst tööst sai isik teha vaid väikese osa enne, kui see karistus uue otsusega mõistetud karistusega liideti ja isik osaliselt reaalselt vangistust kandma asus. Seega ei 3 4-20-3646 saa väita, et G. Gasimov oleks eelnevalt edukalt üldkasulikku tööd sooritanud, sest see jäi lõpuni tegemata. Kaitsja ei ole aga kaebuses tegelikult välja toonud ühtegi konkreetset karistust ja olukorda, kus isik oleks üldkasulikku tööd edukalt sooritanud. Seega on sellised kaebuse väited eelkõige oletuslikud ja paljasõnalised ning ei too endaga kaasa maakohtust erinevale seisukohale jõudmist selles, et antud juhul pole põhjendatud G. Gasimovi asenduskaristuse asendamine üldkasuliku tööga. Märkida tuleb sedagi, et kohtul on kaalutlusõigus, kas asendada karistus üldkasuliku tööga või mitte ning kohus arvestab selle juures süüdlase isikut iseloomustavaid erinevaid aspekte. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kohtuvälise menetleja taotluse asendada G. Gasimovile mõistetud rahatrahv, s.o 75 trahviühikut (300 eurot), 7-päevase arestiga, mitte üldkasuliku tööga.
25. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 192, 193, 194, 196 ja § 147 lg 1 p-st 1; KarS §-dest 69, 72, 75, jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4