KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2020.a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18754 Kohtuasi BB avaldus YY ja tema alaealise lapse XX suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.juuni 2020.a määrus Kaebuse esitaja ja liik BB määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (määruskaebues esitaja): BB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Yulia Zaitseva (e-post:XXX) Puudutatud isik I (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eeva Mägi (e-post:XXX) Puudutatud isik II (laps): XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post:XXX) Eestkosteasutused: Haabersti Linnaosa Valitsus (registrikood 75014244, aadress Ehitajate tee 109a/1, Tallinn, e-post: haabersti@tallinnlv.
- ee)Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus (registrikood 75017745, aadress Niine tn 2, Tallinn, e-post: pohja@tallinnlv.
- ee)Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 02.juuni 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi 2. BB määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Jätta BB ja YY menetluskulud nende endi kanda. Jätta XX-le riigi õigusabi korras 2-19-18754 õigusabi osutanud advokaadi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud 1. BB (avaldaja, ema) esitas 27.novembril 2019.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus kindlaks määrata YY (puudutatud isik I, isa) ja XX (puudutatud isik II, laps) suhtlemise kord ja esialgse õiguskaitse taotluse isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtumenetluse ajaks. 2. Avalduse kohaselt olid avaldaja ja puudutatud isik I abielus 2014-2019, neil on ühine laps XX. Peale abielu lahutust elab laps emaga. Vanemate vahel on keerukad suhted. Lapse isa on ühepoolselt kehtestanud suhtluskorra selliselt, et laps on isaga kõigil päevadel nädalas (v.a neljapäeval), ööbib tema juures teisipäeval vastu kolmapäeva, reede vastu laupäeva ja laupäeval vastu pühapäeva, mistõttu ema näeb last harva ja liiga vähe. Avaldaja on pakkunud lahendada olukord kohtuväliselt, kuid tulemusteta. Avaldaja on teinud ettepaneku suhtluskorra kokkuleppeks, puudutatud isik I on teinud omakorda ettepaneku, mis avaldajale ei sobi, kuna see ei ole lapse huvides ja pakub lapsele pendeldamist. 3. Avaldaja palus kohtul määrata isa ja lapse suhtlemise kord, mille põhitingimuste kohaselt: - laps viibib isaga paaris nädalatel esmaspäeval ja kolmapäeval alates 16.00 kuni 20.30 (isa võtab lapse esmaspäeval ja kolmapäeval lasteaiast või koolist ning viib lapse ema juurde koju tagasi hiljemalt sama päeva õhtul kella 20.30-ks). Isa juures ööbimist ei toimu; - laps viibib isaga paaritutel nädalatel alljärgnevalt: kolmapäev võtab isa lapse lasteaiast kl 16.00 ning tagastab avaldajale kolmapäeval kl 20:30; laupäeval alates 10.00 kuni pühapäeva kella 17.00-ni (isa võtab lapse kodust laupäeval kl 10.00 ning viib lapse ema juurde koju tagasi hiljemalt pühapäeva õhtul kella 17.00-ks); - ülejäänud päevadel viibib laps emaga. Menetluse edasine käik 4. Harju Maakohus rahuldas ema esialgse õiguskaitse taotluse 16.detsembri 2019.a määrusega ning reguleeris isa ja lapse suhtluskorda esialgse õiguskaitse korras kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni järgmiselt: - paaris nädala esmaspäeval ja kolmapäeval võtab YY XX lasteaiast kell 16:00 ja tagastab lapse BB-le kell 20:30; - paaritul nädala laupäeval võtab YY XX avaldaja juurest kell 10:00 ning tagastab lapse BB-le pühapäeval kell 17:00 (laps ööbib isa juures ühe öö); - muudel päevadel on XX avaldaja BB-ga. 2 2-19-18754 5. Ärakuulamine toimus maakohtus 13.veebruaril 2020.a, kohus määras pooltele tähtaja kompromissile jõudmiseks. Kompromissini pooled ei jõudnud. 6. Lapsele määratud esindaja valmistas ette kompromisslepingu projekti, mille allkirjastamisega ei olnud ema nõus. BB ei olnud nõus sellega, et laps on isa juures ka paaritu nädala teisipäeval ja alates 03.04.2022.a paaritul nädalal kaks ööd. Avaldaja leidis, et lapse vanematel ei pea olema lapse kasvatamisel ega lapsega suhtlemisel võrdsed õigused, vaid suhtluskord peab olema määratud lähtudes lapse parimatest huvidest. Lapse elu peab olema stabiilne ja turvaline, talle ei tuleks panna rasket emotsionaalset koormat, sest ööbimised nädala sees isa juures mõjutaksid lapse harjumuspärast nädalarežiimi. Kompromisslepingu kohaselt pidid pooled kokku leppima mh järgnevas: - paaris nädala nädalavahetustel võtab isa lapse lasteaiast neljapäeva õhtul, laps veedab nädalavahetusel kolm ööd isaga (isa peab kinni lapse päevakavast, sh viib lapse reedel lasteaeda, kindlustab lapsele uneajad ja sooja toidu) ja ema võtab lapse pühapäeva õhtul kl 19 isa elukohast; - paaritul nädalal võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga ühe öö ja isa viib lapse kolmapäeva hommikul lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul ja viib lapse ema juurde kl 19-ks; - alates 03.04.2022 (kui X saab 5-aastaseks) võtab isa paaritul nädalal lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga kaks ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist sh viib lapse lasteaeda, kust ema võtab lapse neljapäeva õhtul. Puudutatud isikute seisukohad 7. Puudutatud isik I (isa) palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. On oluline, et lapse elus jätkuks suhtlus isaga vähemalt selles mahus nagu see oli varasemalt. Pärast lahutust 13.08.2019.a kehtis alates 22.08.2019 kuni esialgse õiguskaitse suhtluskorra kehtestamiseni poolte vahel kokkulepe, mille järgi viibis laps isaga iga nädala teisipäeva, reede ja laupäeva öö ning lisaks esmaspäeva (kuni 19.40) ja kolmapäeva õhtud (kuni 20.40) ööbimiseta tulenevalt ema töögraafikust. Lisaks lepiti kokku, et ema soovi korral ööbib laps mõned laupäevad ema juures. Avalduses toodud graafik oli kahepoolselt läbi räägitud ja tingitud ema töögraafikust. Pakutu muudab radikaalselt lapse harjumuspärast suhtluskorda, senise 50/50 graafiku asemel pakutakse isale võimalust last näha üks päev üle nädala ja üks õhtu igal nädalal. Pakkumine ei ole lapse huvides. Kuna ema on valdavalt tööl siis, kui laps on lasteaias ja peale lasteaia lõppu on ema töökohustusi täitmas, leppisid vanemad kokku lapsele neljapäevase kodupäeva, et emal ja lapsel oleks kvaliteetaeg. 8. Eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et suhtlus isaga peab andma lapsele stabiilsustunde ning tema huvides on säilitada lahuselava isaga head suhted, suheldes temaga regulaarselt ja mõistlikult. Suhtluskord peamiselt võiks olla järgnev: isa kohtub lapsega igal paaritul nädalal reedest pühapäevani. Isa võtab laps reedel kellast 17.00 lasteaiast või ema juurest kodust ja toob lapse pühapäeval kell 19.00 ema juurde; isa kohtub lapsega igal paaris nädalal kolmapäeval ja neljapäeval ööbimisega. Isa võtab lapse kolmapäeval kell 17.00 lasteaiast või ema juurest kodust ja viib laps ema juurde koju tagasi neljapäeval kell 20.30. 9. Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et kuna isa suudab tagada lapsele turvalise keskkonna ja igakülgse, eakohast arengut toetava hoolitsuse, tagab tema pakutud suhtluskord lapsele stabiilse ja vähem väsitava võimaluse isaga suhelda. 10. Lapsele määratud esindaja selgitas, et vanemad arutasid läbi tema koostatud kompromissettepaneku, esitasid seisukohti ja ettepanekuid, mille tulemusena leppisid enamvähem kokku kõigis punktides, kuid allkirjastamiseni ei jõudnud. Esindaja oli seisukohal, et 3 2-19-18754 lapsel on õigus suhelda lahuselava vanemaga. Tundub mõistlik võtta kohtumäärusega suhtluskorra reguleerimisel aluseks vanemate vahel läbi räägitud suhtluskord. Allkirjastamata kokkulepe vastab lapse huvidele ja arengutasemele, laps suudab leppida olukorraga, et vanemad elavad eraldi. Maakohtu määrus ja põhjendused 11. Harju Maakohus rahuldas 02.juuni 2020.a määrusega ema avalduse osaliselt ning määras isa ja lapse suhtluskorra alates kohtumääruse jõustumisest mh järgmistel tingimustel: - isa võtab lapse iga kalendriaasta paaris nädala (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) neljapäeva õhtul, laps veedab nädalavahetusel kolm ööd isaga (isa peab kinni lapse päevakavast, sh viib lapse reedel lasteaeda, kindlustab lapsele uneajad ja sooja toidu) ja ema võtab lapse pühapäeva õhtul kl 19 isa elukohast; - paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga ühe öö ja isa viib lapse kolmapäeva hommikul lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ja viib lapse ema juurde kl 19-ks; - alates 03.04.2022 (kui X saab 5-aastaseks) võtab isa lapse paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga kaks ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist, sh viib lapse lasteaeda, kust ema võtab lapse neljapäeva õhtul. Maakohus jättis kummagi vanema menetluskulud tema enda kanda ja kindlaks määramata, lapsele riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud riigi kanda. 12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus kohus suhtluskorra kindlaksmääramisel PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lapsega isiklikult. 13. Lapsest lahus elava vanema õigus oma lapsega suhelda tuleneb seega vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Kohus oli seisukohal, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lastest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lapsega koos olla. Vaatamata eeltoodule peavad vanemad ühe vanema lahuselu korral laste heaolu silmas pidades kokku leppima, kuidas korraldada laste elu vanemate lahuselu korral parimal viisil nendes küsimustes, milles neil ühine hooldusõigus säilib. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi ka kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Käesoleval juhul on YY saanud oma lapsega suhelda kogu aja alates tema ja BB suhete lõppemisest kuni käesoleva ajani, kuid vanemad vaidlevad selle üle, kui palju on isal õigus lapsega koos aega veeta. 14. Vastavalt Riigikohtu 09.11.2011.a määruse 3-2-1-83-11 punktidele 21 ja 22 määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lõike 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (sh kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate 4 2-19-18754 vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. 15. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks sarnaselt sellega, nagu tegi ettepaneku vanematele lapse esindaja, sest kohtu hinnangul arvestab selline suhtluskord nii vanemate kui ka lapse huve ning kannab eesmärki, et isa saaks edasi lapse elus osaleda, tema lasteaia ja kooli eluga kursis olla, teda õpetada, tulevikus treeningutele viia ning et isa ja laps üksteisest ei võõrduks, vaid et vanemate vaheline vaidlus suhtluskorra osas lõppeks. 16. Kohus ei nõustunud BB-ga selles, et nädalasisesed ööbimised isa juures mõjutavad lapse tavapärast elurütmi, sest ka lapse isal tuleb lapse päevarežiimist kinni pidada, eriti kui arvestada sellega, et hommikuseks lasteaeda minekuks tuleb vara tõusta. YY kinnitas kohtus ärakuulamisel, et tema tööaeg on paindlik, mistõttu saab ta vajadusel kas lapse hiljem lasteaeda viia ja sealt varem ära tuua, mistõttu ei pea laps seepärast, et ta isa juures ööbib, tingimata varem üles ärkama. Nädalate määratlemisel millal laps on isaga ja millal emaga, kasutas kohus standardit EVS-ISO 8601:2011, rahvusvahelist standardit ISO 8601, et vältida vanemate edaspidiseid vaidlusi selles, millised on paaris ja millised paaritud nädalad aastas, mil isa lapsega suhtleb. Määruskaebus 17. Avaldaja (ema) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt, so osas, milles maakohus määras, et alates 03.04.2022 (kui X saab 5-aastaseks) võtab isa lapse paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga kaks ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist, sh viib lapse lasteaeda, kust ema võtab lapse neljapäeva õhtul ning teha uus määrus, millega määrata, et alates 03.04.2022 kehtib alljärgnev suhtluskord: paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga ühe öö ja isa viib lapse kolmapäeva hommikul lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ja viib lapse ema juurde kl 19-ks. Muus osas palus avaldaja jätta kohtumääruse muutmata ning menetluskulud puudutatud isiku I kanda. 18. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt jääb kaebuse esitaja kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. 19. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kohus ei ole arvestanud lapse huvidega – kui laps läheb kooli, tekib tal lisakohustusi. Vahelduv suhtluskord ning pikad eemal viibimised oma vanemast ei ole väikelapse huvides, sellega kaasneb lapsele suur koormus ja stress. Suhtluskorra lahendamisel on määrava tähtsusega lapse huvid, mis jäeti kohtu poolt välja selgitamata ja hindamata. 20. Määrusega muutis kohus lapse senist elukorraldust täielikult ja nägi ette, et alates 03.04.2022 peab laps hakkama elama paralleelelusid kahes erinevas elukohas. Lapse huvides ei ole teha sedavõrd ulatuslikke ümberkorraldusi lapse elukorralduses. Kohtu poolt määratud suhtluskorra puhul ei ole alates 03.04.22 lapsel enam ühte peamist elukohta, vaid jääb mulje, et tal on kaks elukohta. 21. Nii noor laps vajab peale lasteaiapäeva taastumist rahulikus ja turvalises keskkonnas, so emakodus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et lapse huvides oleks isa juures ööbimine 5 2-19-18754 mitte kaks ööd, mis on lapsele liiga koormav, vaid üks öö. Lapse huvides oleks säilitada režiim, kus alates 03.04.2022 kehtiks nn „vana režiim“. 22. Määratud suhtluskord ei taga lapsele stabiilse kodutunde tekkimist ning tekitab lapse „pendeldamise“. Nii väike laps vajab võimalikult turvalist ja stabiilset keskkonda. Kohtumääruses fikseeritud suhtluskord sisuliselt tähendab, et laps on sunnitud kohanema kahe erineva olmeoluga, mis tekitab tal ebastabiilsust. Kohtu poolt pakutava suhtluskorra puhul puuduks lapsel kodutunne. 23. Lapse elukoht on ema juures ning lapse elukohajärgne kool on Õismäel. Reeglina algab koolipäev kell 8.00-8.30. Lapse isa elab Koplis. Tulenevalt kohtumääruse punktist 10, kinnitas lapse isa kohtuistungil, et tema töögraafik on paindlik. Kuna lapse isa on riigiametnik, ei saa tema töögraafik väga paindlik olla. Maakohus on jätnud olulised asjaolud /lapse isa tööaja pikkus/ sisuliselt välja selgitamata. Kuivõrd lapse isa töögraafiku osas oli kahtlusi, oleks kohus pidanud antud asjaolu välja selgitama. Kuna kohus ei ole seda teinud, on ta rikkunud uurimispõhimõtet. 24. Lapse huvi, ennekõike tema psüühiline võime pidada vastu kahe paralleelse ja erineva elu elamisele – on jäänud kohtu poolt analüüsimata ja keskendutud on peamiselt isa õiguste tagamisele. Määruses ei ole jälgitav, kuidas jõudis kohus arusaamisele, et PKS § 123 lg 1 mõttes on lapse huvides kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve arvestades just selline suhtluskord, kus keset töönädalat ööbib laps isa juures 2 ööd järjest. 25. Senises kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et lapse arengu huvides on see, et tal on üks kindel kodu. Seejuures tugineb kohtupraktika laste arengupsühholoogiale, mille aluseks on kiindumussuhte teooria. Maakohtu poolt viidatud tunnustatud ekspertide PV, SR ja TV kokkuvõttes vanemlike oskuste diagnostika kohta kiindumussuhte hindamisel, on selgitatud, et kahe keskuse süsteem lõhub lapse psüühikat ja on lastepsühhiaatrite hinnangul parem vanematele kui lastele, sest laps jääb selle juures nö „õhku rippuma“, suutmata kusagil juurduda, seda isegi siis, kui vanemad elavad nii lähestikku, et tuttavad, sõbrad jms jääksid samaks. 26. Eesti kohtupraktikas on olnud seni kindel seisukoht, et lapsel peab olema üks kodu, vahelduv elukorraldus ei ole lapse huvides. Lapse huvides on arvestada siiani kehtinud lapse elukorraldusega. Menetlusosaliste seisukohad 27. Puudutatud isik I (isa) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning kulud avaldaja kanda. Määruskaebuse väited on põhistamata ja paljasõnalised. Tunnustatud ekspertide seisukohtade kokkuvõte ei sisalda ema väidet, et kahe keskuse süsteem lõhub lapse psüühikat ja on parem vanematele kui lastele. Jagatud vanemlust on tunnustanud mitmed riigid, sh Tšehhi, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia, Rootsi. Sellistes peredes on ka laste heaolu võrreldav lahutamata vanemate peres kasvavate laste omaga. Ema pole toonud ühtki tõendit väite tõenduseks, et vahelduv suhtluskord ei ole lapse huvides ning sellega kaasneb lapsele suur koormus ja stress. Ka lapse esindaja toetas kohtumääruses sisalduvat suhtluskorda. Ema jätab selgitamata, kuidas asjaolu et alates 03.04.2022.a kahe ööbimise lisamine isa juures ühes kuus on lapse elus ulatuslike ümberkorralduste tegemine ja pole seetõttu lapse huvides. Ema ise elab juba praegu lapsega vahelduvalt ema kodus ja oma elukaaslase kodus. Arusaamatuks jääb, kuidas paaris nädalatel on lapse huvides olla isaga kolm ööd, kuid paaritul nädalal kaks ööd 6 2-19-18754 oleks liiast. Laps kasvab, tema vajadused muutuvad ja kohus on seda määruses õigesti arvestanud. 28. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et kohtumäärus tagab lähedase suhtluse mõlema vanemaga ega ole lapsele koormav, kuna laps saab ka isa juures puhata ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 29. Haabersti Linnaosa Valitsus toetas määruskaebust ja leidis, et see on põhjendatud. Määruses pole märgitud, millised tingimused või sündmused peavad toimuma, et kahe aasta pärast kindlaks määratud suhtlemisgraafik muutub. Lapsele kujuneb 2022 aastaks stabiilne eluviis ja harjumuspärane elulaad, seega ei ole hetkel põhjust suhtluskorra muutmiseks aastast 2022. Suhtlus isaga peab lapsele andma stabiilsustunde. 30. Lapsele määratud esindaja leidis, et kohtumääruse muutmiseks alust ei ole. Suhtluskorra määramine on tulevikkus suunatud nõue. Muutunud asjaoludel on vanematel võimalik läbi rääkida või uuesti kohtusse pöörduda. Võimatu on prognoosida, milline on õiguslik ja eluline olukord aastal 2022. On õige, et laps on hetkel väike ja vajab stabiilsust, eakohast elukorraldust ja soovitavalt ühte kodu, aga laps kasvab, muutub tublimaks ja tugevamaks. Aprillis 2022 saab laps 5-aastaseks ja võib olla selleks ajaks valmis isaga pikemalt aega veetma. Kui kujuneb, et muutuv elukorraldus on selgelt üle jõu käiv, saab vanemate kokkuleppe või uue menetluse käigus kohtumäärusega seatud korda muuta. Menetluse edasine käik 31. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 32. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 2¹ alusel tuleb täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 33. Esmalt osundab ringkonnakohus, et on seadusest tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes vaidlustatu piires, st üksnes osas, mis reguleerib lapse ja isa vahelist suhtlemist paaritutel nädalatel alates lapse 5-aastaseks saamisest. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud, seega TsMS § 457 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tulenevalt täitmiseks kohustuslik. 34. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas lapse suhtlus isaga peaks alates tema 5-aastaseks saamisest suurenema. Sealjuures on avaldaja ja tema elukoha eestkosteasutus sellele vastu, suhtlusmahu suurendamist toetavad lapse isa, lapsele määratud esindaja ning isa elukoha kohalik omavalitsus. 35. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse muutmiseks puudub seaduslik alus, kuna lapse ema on jätnud põhistamata kaebuse põhiväited selle kohta, et ühe ööbimise lisamine 7 2-19-18754 isa juures kalendrikuu paaritutel nädalatel on last liigselt koormav, temale emotsionaalset stressi ja ebastabiilsust tekitav ning võtab temalt kodutunde. 36. TsMS § 253 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte ja kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.detsembri 2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14). 37. Eeltoodust tulenevalt tulnuks emal määruskaebuse edukuse tagamiseks kohtu ette tuua tõendid, mis näitavad, et lapsele võib suhtlusmahu suurendamine isaga alates tema 5-aastaseks saamisest osutuda koormavaks ja stressirohkeks. 38. Alust maakohtu määruse muutmiseks ei anna ka olemasolevad tsiviilasja materjalid, kuivõrd nendest ei nähtu, et lapsel oleks seni tekkinud kahes kodus elamisega (sh ööbimisega isa juures) kohanemisraskusi. Lapse ema ei ole ka maakohtu menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et nädalasisesed isa juures ööbimised tekitavad lapsele emotsionaalset stressi. Lapsega kohtunud lastekaitse spetsialistid ei ole lapsel väidetavat vähest kohanemisvõimet ja stressi täheldanud ega sellele tähelepanu juhtinud. Vastupidiselt on esile toodud, et laps tunneb ennast mõlema vanemaga vabalt ja on viibinud mõnikord lasteaia päeva järgselt ka ema töö juures tantsuteatris (I kd tlk 27 pöördel). Lapse esindaja on olnud seisukohal, et tema poolt väljapakutud suhtluskord on lapsele sobiv, tema huve (sh suhtlemisvajadust lahus elava isaga), arengutaset ja kohanemisvõimet arvestav (I kd tlk 30 pöördel). Eelnevalt kirjeldatu viitab ringkonnakohtu hinnangul lapse heale kohanemisvõimele mistõttu puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. 39. Selleks ei anna iseseisvat alust ka määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et arengupsühholoogia ja senise kohtupraktika kohaselt peab lapsel olema üks kodu. 40. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse põhjendustes viidanud ega tuginenud vanemlike oskuste diagnostika hindamisvahendite esmasele analüüsile, mistõttu ei käsitle nimetatud dokumendis avaldatud seisukohti ka ringkonnakohus. Lisaks eelnevale on määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud senisest kohtupraktikast. Ringkonnakohus osundab, et Riigikohtu viimaste seisukohtade kohaselt tuleb igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Pigem oleks ekslik võtta kõikides vanema ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks see, et laps peaks lahuselava vanemaga kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.detsembri 2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p-d 22 ja 23). Ka Riigikohtu varasemates seisukohtades on asutud seisukohale, et suhtluskorra kindlaks määramine sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripäradest, suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.märtsi 2007.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). 8 2-19-18754 41. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ja maakohtule ei ole ette heidetav ka asjas oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine. 42. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd ema ei esitanud tõendeid lapse väidetava stressilangemise kohta isa juures ööbimistest tulenevalt ning ükski teine menetlusosaline ei ole lapsel sellest tingitud kohanemisraskuste esinemist ka kinnitanud, ei pidanudki maakohus lapse kohanemisvõimet eraldi hindama hakkama. Lapse kooliminekuga kaasnevate lisakohustustega arvestamata jätmist ei saa maakohtule aga ette heita, arvestades, et vaidlustatud määruse resolutsioonist järelduvalt on suhtluskord määratud ajaks mil laps käib lasteaias. Ka ärakuulamise protokollist nähtuvalt on arutluse all olnud suhtluskorra määramine kuni lapse kooliminekuni (I kd, tlk 127 pöördel). Kuivõrd ärakuulamisel selgitas maakohus välja, et isa töögraafik on paindlik (I kd, tlk 127 pöördel), ei ole maakohtule ka selles osas uurimisprintsiibi rikkumine ette heidetav. 43. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka ema väited selle kohta, et kohus on lapse senist elukorraldust täielikult muutnud ja teinud selles ulatuslikke ümberkorraldusi. 44. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja materjalid ei võimalda jaatada väidet, et lapsel on olnud välja kujunenud elukorraldus. Ärakuulamisel selgitas ema ise, et elati kaootiliselt, laps suhtles isaga avalduses esitatud graafiku alusel alates 20.08.2019.a kuni 16.12.2019.a esialgse õiguskaitse kohtumääruseni (I kd, tlk 126 ja 126 pöördel). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laps probleemideta kohanenud nii vanemate lahuselu, kahe erineva kodu kui ka erinevate suhtlusmahtudega, ei saa nõustuda väitega, et määrus on last paralleelelude ja kahe erineva olmeoluga kohanema sundiv. Ühtlasi puudub alus nõustuda väitega, et maakohtu määrus muudab lapse elukorraldust ulatuslikult, arvestades, et laps saab alates 5-aastaseks saamisest isa juures ööbimiseks juurde ainult kaks ööd kalendrikuus. 45. Ka ei ole maakohtu määrus lapse huvidega vastuolus, arvestades, et konkreetsel juhul on lapse huvides suhtlemine lahus elava vanemaga määral, mis ei tekita lapsel temast võõrandumist, vaid võimaldab isiklike suhete jätkumist ja arengut. Ka Riigikohus on rõhutanud, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui üks vanem ei ela lapsega koos (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.novembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Kuivõrd ema ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maakohtu määratud suhtluskorra alusel väljakujuneva elukorralduse muutmine oleks alates lapse 5 aastaseks saamisest kohtu määratud viisil last kahjustav, puudub alus nõustuda väitega, et maakohus ei ole lapse huvidest lähtunud. 46. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga siiski selles, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes märkimata, mille alusel kohus leidis, et lapse huvides on suhtluskord, mille kohaselt ta ööbib alates 5- aastaseks saamisest isa juures nädala sees kaks ööd. Lisaks saab maakohtule ette heita ka eksimust menetluse juhtimisel, arvestades, et tsiviilasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kohus oleks emale kätte toimetanud või nähtavaks teinud lapse esindaja lõpliku seisukoha 19.maist 2020.a. Siiski ei anna ka eelnimetatud eksimused maakohtu määruse tühistamiseks alust, kuivõrd ema on määruskaebuse esitamisega saanud võimaluse määruse vaidlustamiseks ning soovi korral uute tõendite esitamiseks ning maakohtu eksimuse põhjendamiskohustuse rikkumisel saab ringkonnakohus ise parandada, täiendades maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi järgnevalt (p 47). 47. Kohus märgib, et teeb PKS § 123 lg 1 kohaselt lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute 9 2-19-18754 õigustatud huvi. Kohus on seisukohal, et kuna vanemad on saanud koos lapsele määratud esindajaga läbi arutada tema poolt ette valmistatud suhtluskorra kokkuleppe, mida esindaja on lapsele sobivaks pidanud ning ema ei ole esitanud tõendeid väite kohta, et selline suhtluskord on lapsele rasket emotsionaalselt koormust tekitav, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laps kohanenud vanemate lahuselu ning kahe koduga (sh ööbimistega isa juures) ning eelduslikult suurenevad nii lapse kohanemisvõime kui soov suhelda lahus elava vanemaga tema kasvades, on lapse huvides määrata suhtluskord selliselt, et esialgu ööbib laps isaga kalendrikuu paaritutel nädalatel ühe öö, so teisipäeval vastu kolmapäeva ja alates lapse 5-aastaseks saamisest kaks ööd, so teisipäeval vastu kolmapäeva ja kolmapäeval vastu neljapäeva. 48. Ringkonnakohus peab oluliseks juhtida menetlusosaliste tähelepanu sellele, et PKS § 143 lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele. 49. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus ei ole suhtluskorra osas täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust TsMS § 563 alusel. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.oktoobri 2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-14, p 20 ja Riigikohtu üldkogu 12.detsembri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 50. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. 51. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 10