Obsah (8)

§ 144§ 175§ 667§ 654§ 659§ 465§ 445§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-2237 Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi SAUE AUTO Ak

§ 144p 5). 10. Kokkulepe tulemustasu kohta on advokatuuriseaduse (Adv

S) § 61 lg 3 kohaselt lubatav. Maakohus hindas hagejale osutatud vajaliku õigusabi põhjendatust 30.05.2018 menetlusdokumendi alusel. Kuna kohus jättis hagi tagamise taotluse esialgu rahuldamata, siis deposiidi tagastamise taotlusega seotud toiminguid 0,25 tunni ulatuses ei pea kostja hüvitama (14.02.2017 toiming). Samuti oli maakohtu hinnangul ülemääraselt palju aega kulunud korduva hagi tagamise taotluse koostamiseks (5 tundi, 14-15.06.2017 toimingud). Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kostja esitatud arvete analüüs ja kuupäevade võrdlemine teenuse osutamise perioodiga (01.06.2017 toiming) oli olnud vajalik hagiavalduse asjaolude selgeks väljatoomiseks ja asja lahendamiseks ning selleks kulunud aega pidas kohus põhjendatuks.

ei kohusta kasutama tõlketeenust võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks. Puudub alus arvata, et hageja esindaja tasu tõlkimise eest (tõlkimiseks on kulunud aega 0,75 tundi, 28.09.2017 toiming) ületaks keskmist turuhinda. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu ja asjaolu, et maakohtus peeti 3 istungit, oli maakohtus osutatud hagejale põhjendatud õigusabi 47,5 tundi.

1. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks, mis on arvestatud perioodi 31.05.2018-19.11.2019 eest summas 982,71 eurot. Maakohus nõustus kostjaga, et hüvitamisele saavad kuuluda vaid konkreetse tsiviilasja menetluses tekkinud põhjendatud ja vajalikud kulud. Maakohtu menetluskulud ei saa ajas suureneda seetõttu, et kostja ei ole võlga tasunud. Maakohtu menetlus lõppes maakohtu poolt otsuse tegemisel. Maakohtu menetluskulude nimekiri tuli esitada kohtule 30.05.2017, nagu on hageja ka teinud. Seega saavad arvesse minna vaid need õigusabitoimingud, mida hageja esindaja tegi maakohtus kuni selle ajani. Ajas suurenev hageja ja tema lepingulise esindaja vahel kokkulepitud tulemustasu on kohtuväline kokkulepe, mitte kohtumenetluses kantud õigusabikulu. Hageja ei ole välja toonud, mis õigusabitoiminguid ta esindaja sel perioodil väidetavalt maakohtus tegi.
2. Kuna maakohtus osutati hagejale põhjendatud õigusabi 47,5 tundi, tuli maakohtu hinnangul vähendada proportsionaalselt hüvitamisele kuuluvat õigusabikulu, s.t kostja poolt kuulub hüvitamisele 94% 5293,93 eurost (4428,34 eurot + 865,59 eurot), s.o 4976,30 eurot.
3. Arvestades menetluskulude jaotust, peab kostja hüvitama hagejale 6254,30 eurost (riigilõiv 800 + täitemenetlusega seotud tasu 478 + põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 4976,30) 98%, s.o 6129,21 eurot.
4. Maakohus leidis, et hageja esindaja tasu, mis on arvestatud tulemustasu kokkuleppe järgi, ei ole ülemäärane. Riigikohtu poolt on mõistlikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot. Kui arvestada, et hagejale osutati maakohtus põhjendatud ja vajalikku õigusabi 47,5 tundi, siis on 120 euro suuruse tunnihinna korral hageja esindaja tasu suurem, kui hetkel hüvitamisele kuuluv õigusabikulu.
5. Ringkonnakohtu menetluses tehtud hageja menetlustoimingutest ei pidanud maakohus põhjendatuks 1,5 tunni kulutamist äriregistrile taotluse koostamiseks. Asjas ei nähtu, et 4 taotlus oleks olnud vajalik käesoleva tsiviilasja menetlusega seoses. Ülejäänud osas olid kulud põhjendatud ja vajalikud ning märgitud toiminguteks ei kulunud ülemääraselt aega. Seega osutati ringkonnakohtus hagejale põhjendatud õigusabi 3,75 tundi. Kohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja antud tsiviilasja keerukusele. Arvestades menetluskulude jaotust, peab kostja hüvitama hagejale 487,50 eurost 98%, s.o 477,75 eurot.
6. Kostja menetluskulude osas pidas maakohus põhjendatuks kuluks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude hüvitamise taotluse osas, milles kostja taotles menetluskulude taotlustega seotud kulusid (30.03.2017 toiming ja 12.02.2018 toiming). Maakohtu hinnangul oli põhjendatud materjalide analüüs ja seisukoha kujundamine, mõistlikul määral esindatavaga suhtlus ja samuti aeg kohtuistungiks ettevalmistamiseks, s.o kokku 7,7 tundi. Maakohus pidas ülemääraseks 05.01.2018 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 16 tundi ja leidis, et arvestades dokumendi mahtu võis selle koostamiseks kuluda 8 tundi. Kohus leidis, et hageja 22.01.2018 ja 21.02.2018 seisukohale vastuse esitamiseks kulunud põhjendatud aeg on 6 tundi (taotluse kohaselt 9 tundi), kuna vastuse sisuline osa on ca 8 lk. Maakohtu hinnangul ei olnud apellatsioonkaebuse koostamiseks kulutatud aeg ülemäärane, arvestades apellatsioonkaebuse mahtu. Seega oli kostjale osutatud õigusabi põhjendatud maakohtus 16,6 tundi ja ringkonnakohtus 10,4 tundi. Kostja esindaja õigusabi tunnihinda 100 ja 110 eurot ilma käibemaksuta pidas maakohus põhjendatuks. Ringkonnakohtu otsuse järgi peab hageja hüvitama kostja menetluskuludest 2%, s.o 5430 eurost (750+3536+1144) 108,60 eurot. Määruskaebus
7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 täielikult ning p 3 osas, milles maakohus ei rahuldanud kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseks kogu ulatuses ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja nõutust 26,74 euro võrra vähem menetluskulusid.
8. Maakohus rikkus lahendi põhjendamiskohustust. Maakohus ei vastanud kostja vastuväitele, et hageja ja tema lepingulise esindaja vahel kokku lepitud tulemustasu ei ole menetluskulu, mida saaks kostjalt välja mõista, sest see on kohtuväline tulemuskokkulepe, mitte menetluslik õigusabikulu. Sellise kokkuleppe sõlmimine ei olnud kostjale menetluse alguses teada ja tal puudus võimalus sellist menetluskulu tekkimise riski ette näha. Samuti ei sõltu tulemustasu mitte kohtumenetluses tehtava töö mahust, vaid kohtumenetluse tulemusest, hoolimata tehtud töö mahust. Seetõttu puudub põhjuslik seos tulemustasu ja esindaja tehtud töö mahu vahel. Maakohus ei võtnud seisukohta ka kostja vastuväite osas, et ajas suurenev õigusabiteenuse tunnihind ei olnud põhjendatud.
9. Maakohus üllatuslikult hindas hagejale osutatud vajaliku õigusabi põhjendatust varasema 30.05.2018 menetlusdokumendi alusel, eksides

§ 175lg 1 rakendamisel.

Kui kohus oleks lähtunud kohtu nõudmisel esitatud 19.11.2019 menetlusdokumendist, ei oleks kohtul olnud selle dokumendi alusel võimalik anda adekvaatset hinnangut hageja menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele, kuivõrd 19.11.2019 esitatud nimekirjas puudus piisav ülevaade tööde sisu ja mahu kohta. Lisaks 5 jättis maakohus tähelepanuta, et hageja 30.05.2018 menetluskulude nimekirja summad ei kattu 19.11.2019 nimekirjas näidatutega. Seega ei selgitanud kohus välja, kumba hageja menetluskulude nimekirja pidi kohus hindama.

1. Arvestades, et maakohus jättis koos hagiavaldusega esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamata, siis oleks pidanud kohus esimese hagi tagamise taotluse koostamise menetluskulu hüvitatavatest menetluskuludest maha arvama.
2. Maakohus eksis hageja tõlkekulude täies ulatuses väljamõistmisel. Kuigi kostja esitas 04.05.2018 vastuväite, et põhjendamatu oli nõuda hageja lepingulise esindaja poolt tõlgitud dokumentide tõlkekulusid hageja lepingulise esindaja tasu raames, vaid see võiks olla õigustatud vastavalt tõlketeenuse turuhinnale, ei arvestanud maakohus sellega. On selge, et vandeadvokaadi tunnihind õigusabiteenuse osutamisel ületab lihtsate inglise keelsete dokumentide (antud juhul CMR saatelehed) tõlkimise turuhinda. Seega ei ole kohtu eeldus õige, et puudub alus arvata, et hageja esindaja tasu tõlkimise eest ületaks tõlkimise keskmist turuhinda. Samuti ei ole asjakohane kohtu viide, et

ei kohusta kasutama tõlketeenust võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks.

1. Maakohus eksis kostja menetluskulude hindamisel ja vähendas ajakulu põhjendamatult. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja 05.01.2018 menetlusdokumendi koostamiseks märgitud 16 tunni (tegelikult on märgitud 15 tundi) asemel on 17-leheküljelise menetlusdokumendi puhul põhjendatud vaid 8 töötundi. Samuti ei nõustu kostja, et hageja 22.01.2018 ja 21.02.2018 menetlusdokumentidele 12-leheküljelise vastuse koostamisele kulutatud 9 tundi ei ole põhjendatud ning et põhjendatud oli vaid 6 tundi. Menetluse edasine käik
2. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 6582,56 eurot ületavas ulatuses ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastavas osas rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Lisaks täiendab ringkonnakohus määrust menetluskulude tasaarvestusega.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 26.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas kostja maakohtu lahendi hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse ja kostja kasuks välja mõistmata jäetud menetluskulude osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes eelnimetatud osas. 27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et põhjendamatu on määruskaebuse peamine etteheide maakohtule, et hageja ja tema lepingulise esindaja vahel kokku lepitud tulemustasu ei ole menetluskulu, mida saaks kostjalt välja mõista, sest see on kohtuväline 6 tulemuskokkulepe, mitte menetluslik õigusabikulu. Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse lepingulise esindaja kulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonile, mis ei kehtesta ühtki erisust seonduvalt advokaaditasu erinevate vormidega, milleks AdvS §-st 61 tulenevalt võivad olla ajatasu (AdvS § 61 lg 1 p 1), koondtasu (AdvS § 61 lg 1 p 2), osatasu (AdvS § 61 lg 1 p 3) ja tulemustasu (AdvS § 61 lg 3). Iseenesest on õige, et õigusteenuse osutaja ja kliendi vaheline leping on võlaõiguslik ning kehtib üksnes nende vahel, kuid nõustuda ei saa sellega, et üksnes seetõttu puudub alus kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. 28.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega peab kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma olenemata kokkulepitud (advokaadi)tasu vormist, hinnates õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on tulemustasu kokkulepetega seonduvalt menetluskulude kindlaksmääramist ja hüvitamist võimalikuks pidanud, leides, et kokkulepe tulemustasu kohta on lubatav advokatuuriseaduse § 61 lg 3 kohaselt. Seejuures on Riigikohus rõhutanud, et ka sellisel juhul tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu 09.11.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 15; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p-d 11, 24 ja 25).

1. Kostja vastuväite osas, et sellise kokkuleppe sõlmimine ei olnud kostjale menetluse alguses teada ja tal puudus võimalus sellist menetluskulu tekkimise riski ette näha, leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et kostja ei saanud teada, millise kokkuleppe sõlmib hageja oma lepingulise esindajaga, pidi kostja ette nägema, et vastaspoolel võivad tekkida kohtusse pöördumisel õigusabikulud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, hindab kohus menetluskulude hüvitamisel ka tulemustasu kokkuleppe korral õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, mistõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et tulemustasu ei sõltu mitte kohtumenetluses tehtava töö mahust, vaid kohtumenetluse tulemusest. Seos tulemustasu ja esindaja tehtud töö mahu vahel seisneb selles, et mida kauem kestab poolte vahel vaidlus, seda rohkem tuleb lepingulisel esindajal ka tööd teha, koostades menetlusdokumente, suhelda kliendiga, pidada läbirääkimisi jne.
2. Vaatamata sellele, kas lepinguline esindaja osutas teenust tunnitasu või tulemustasu alusel, on

§ 175

lg 1 kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-112-09 p-s 15 ja nr 3-2-1-115-13 p-s 24 märkinud, et tulemustasu puhul tuleb hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega 7 ning selle põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. 31. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus rikkus lahendi põhjendamiskohustust.

§-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded ja

§ 465

lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab üldjuhul seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha isegi siis, kui ei ole esitatud konkreetseid vastuväiteid. Maakohus tõi vaidlustatud määruse põhjendustes esile need menetlustoimingud, mille osas pidas vajalikuks ajakulu vähendada ja ülejäänud kulude osas analüüsi ei nähtu. Selliselt on vaidlustatud kohtumäärus ebapiisavalt põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine raskesti kontrollitav. Kuigi maakohtu määrus on jäetud osaliselt põhjendamata, saab ringkonnakohus maakohtu määruse puuduse määruskaebusele vastates kõrvaldada ja ise puuduvas osas õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata. 32. Esiteks märgib kolleegium, et maakohus ei eksinud

§ 175

lg 1 kohaldamisel, kui hindas hagejale osutatud vajaliku õigusabi põhjendatust 30.05.2018 esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Hageja ei pidanud 19.11.2019 menetlusdokumendis tingimata dubleerima kõiki varem esitatud menetluskulude nimekirju ja nendes välja toodud menetlustoiminguid. Hageja viitas 19.11.2019 menetlusdokumendis varem esitatud menetluskulude nimekirjadele. Kohtu jaoks oli oluline, et hageja tooks lõplikult välja kõik kulud, mille hüvitamist ta vastaspoolelt soovib. Erinevus hageja 30.05.2018 menetluskulude nimekirjas toodud summades võrreldes 19.11.2019 menetlusdokumendis näidatutega seisneb hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivus, mille maakohus jättis vaidlustatud määrusega välja mõistmata, ja viivise arvestuses, mis 30.05.2018 menetlusdokumendis on kostja kasuks. Seega ei ole summade erinevus ringkonnakohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mis takistaks võtta aluseks 30.05.2018 menetluskulude nimekirja kulude hüvitamise hindamisel.

1. Riigikohtu seisukohtade kohaselt tuleb tulemustasu korral hinnata ka hageja esindaja ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tunnitasu saamiseks jagada tasu kulunud ajaga. Arvestades, et hageja taotles maakohtus perioodil 01.02.2017 – 19.02.2018 kantud õigusabikulude hüvitamist summas 5290,22 eurot (4151,73 + 1138,49) ja 30.05.2018 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi esindaja tööd sel ajavahemikul 50,75 tundi, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 104,24 eurot. Kohtupraktikas on vandeadvokaadi tunnitasu eelnimetatust tavapäraselt 8 kõrgem. Seega, isegi kui pidada kõiki hageja menetlustoiminguid taotletud mahus vajalikeks, ei ole tulemustasu kokkuleppe alusel arvutatav esindajatasu keskmisest õigusabitasust kõrgem. Seejuures ei saa nõustuda määruskaebuse etteheitega, et maakohus pidas põhjendatuks ajas suurenevat õigusabiteenuse tunnihinda, kuna maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse 982,71 euro hüvitamiseks, mis arvestati maakohtumenetluse järgse perioodi eest.
2. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus kõiki hageja õigusabikulusid 30.05.2018 menetluskulude nimekirjas toodud järjekorras.
3. Hageja lepingulisel esindajal kulus esmaseks materjalide analüüsiks ja vastaspoolega suhtlemiseks ning hagiavalduse koostamiseks kokku 11,75 tundi (toimingud 01.02.2017 – 10.02.2017), mida ei saa pidada ülemääraseks ajakuluks. Kuna menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole hageja taotlenud koos hagiavaldusega esitatud hagi tagamise taotluse koostamiseks osutatud õigusabi hüvitamist, siis ei ole vastupidiselt kostja seisukohale põhjendatud ka esimese hagi tagamise taotluse koostamise menetluskulu hüvitatavatest menetluskuludest maha arvata.
4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et deposiidi tagastamise taotlusega seotud toiminguid 15 minuti ulatuses ei pea kostja hüvitama (14.02.2017 toiming).
5. Kostja asjade liitmise taotlusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine on hageja esindajal aega võtnud kokku 1,5 tundi (20.03.2017 toiming), mida ei saa pidada ülemääraseks ajakuluks.
6. Kostja esitatud arvete analüüs ja kuupäevade võrdlemine teenuse osutamise perioodiga (01.06.2017 toiming) oli vajalik hagiavalduse asjaolude selgeks väljatoomiseks ja asja lahendamiseks ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selleks kulunud aeg 3,75 tundi on põhjendatud.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja lepingulisel esindajal kulus ülemääraselt palju aega korduva hagi tagamise taotluse koostamiseks ja põhjendatud oli vähendada nimetatud kulu 3 tunni võrra (5 tunni asemel 2 tundi, 14-15.06.2017 toimingud).
8. Seoses määruskaebemenetlusega tutvus 23.08.2017 hageja lepinguline esindaja kostja määruskaebusega, analüüsis ja koostas sellele vastuse. Tegemist on vajalike ja põhjendatud menetlustoimingutega ja ajakulu 2 tundi on põhjendatud.
9. 26.09.2017 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga suhtlemine 2 tunni ulatuses ning kliendi esindamine kohtuistungil 2,5 tundi on vajalik ja põhjendatud (25-26.09.2017 toimingud).
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

ei kohusta kasutama tõlketeenust võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks ning puudub alus arvata, et hageja esindaja tasu tõlkimise eest (tõlkimiseks kulus 0,75 tundi, arvestusliku tunnihinnaga ca 78 eurot, 28.09.2017 toiming) ületaks oluliselt keskmist turuhinda.

1. Kostja protokolli muutmise taotlusega tutvumiseks ja omapoolse seisukoha kujundamiseks kulus hageja esindajal 0,5 tundi (02.10.2017 toiming), millised on põhjendatud menetlustoimingud ja ajakulu neile mõistlik.
2. 24.10.2017 tutvus hageja lepinguline esindaja kostja 17.10.2017 menetlusdokumendi ja selle lisadega ning koostas vastuse, millele kulus 3,75 tundi. Arvestades kostja 9 menetlusdokumendi sisu ja lisade mahtu on ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu mõistlik.
3. 21.11.2017 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga suhtlemine 1,5 tunni ulatuses ning kliendi esindamine kohtuistungil ja istungijärgne nõupidamine kliendiga 1 tunni ulatuses on vajalik ja põhjendatud (20-21.11.2017 toimingud).
4. Detailne päring kliendile täiendavate tõendite saamiseks, tõenditega tutvumine ning ja seejärel CMR-ide sidumine kliendi poolt edastatud tõenditega on põhjendatud ja kogu ajakulu 3,75 tundi selleks ei ole ülemäärane (04-15.12.2017 toimingud).
5. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud 05.01.2018 vastuväited ja selgitused, mistõttu on hageja lepinguline esindaja põhjendatult 08.01.2018 ja 19.01.2018 viidatud menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvunud ning analüüsinud Riigikohtu praktikat ja seejärel 22.01.2018 koostanud vastuse. Ajakulu kõigele eelnevale kokku 7 tundi ei ole ülepaisutatud.
6. 13.02.2018 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga suhtlemine 1,5 tunni ulatuses ning kliendi esindamine kohtuistungil ja istungijärgne nõupidamine kliendiga 2 tunni ulatuses on vajalik ja põhjendatud (12-13.02.2017 toimingud).
7. Toimikust nähtuvalt esitas hageja lepinguline esindaja 21.02.2018 kohtu nõudel täpsustused (19.02.2018 toiming). Ajakulu 0,25 tundi selleks on mõistlik ja põhjendatud.
8. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ka selles, et maakohtu menetluskuludele lisanduv tulemustasu 982,71 eurot, mis on arvutatud viivisena perioodi 31.05.2018 – 19.11.2019 eest, s.o pärast maakohtus kliendi esindamist, ei ole põhjendatud ega kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele.
9. Seega nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu hinnanguga hagejale maakohtus osutatud õigusabi mahu osas (47,5 tundi). Ringkonnakohus ei pea aga õigeks maakohtu loogikat hüvitamisele kuuluva tasu leidmisel läbi proportsiooni (94%). Võttes arvesse, et kohtul tuleb hinnata õigusabiteenuse tunnihinda, siis ei ole põhjendatud jätta see hüvitise leidmisel arvesse võtmata. Arvestades eelpool leitud tunnitasu 104,24 eurot, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud hüvitada maakohtu menetluses hagejale osutatud õigusabi 4951,40 eurot (47,5 x 104,24), millele lisandub riigilõiv 800 eurot ja täitemenetlusega seotud tasu 478 eurot, s.o kokku 6229,40 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, peab kostja hüvitama hagejale maakohtus kantud menetluskulud 6104,81 eurot (98% 6229,40 eurost).
10. Apellatsioonimenetluse kulude osas on maakohus kolleegiumi hinnangul piisavalt hageja õigusabikulusid analüüsinud. Kuivõrd kostja oma määruskaebuses selles osas etteheiteid ei esitanud, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid kulusid eraldi kontrollida.
11. Kokkuvõttes on kostja kohustatud hagejale hüvitama menetluskulude katteks 6582,56 eurot (6104,81 + 477,75).
12. Vastuseks kostja väitele, et maakohus hindas ebaõigesti kostja lepingulise esindaja tööd ja ajakulu 05.01.2018, 22.01.2018 ja 21.02.2018 menetlusdokumentide koostamisel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud kostja menetluskulude hindamisel ega vähendanud ajakulu põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja 10 lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja esiletoodud toimingute õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 55.

§ 445

lg-st 1 tuleneb, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Praegusel juhul tuleb ülalesitatust lähtuvalt rahuldada hageja nõue maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 6582,56 euro ulatuses ning kostja nõue maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 108,60 euro ulatuses. Ringkonnakohus tasaarvestab nimetatud vastastikused nõuded otsuse resolutsioonis, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 6473,96 eurot. 56.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 57. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 11