KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-2203 Määruse tegemise aeg ja koht 08.detsember 2020, Pärnu Tsiviilasi XX ja BB ha

§ 661

lg 4 alusel saab kohtumääruse peale edasi kaevata 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on XX ja BB hagi YY vastu elatise suurendamiseks. Pärnu Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-2460 kinnitatud kokkuleppega kohustus kostja tasuma kummalegi hagejale elatist 160 eurot kuus. 10.02.2020 esitatud elatise suurendamise hagi menetlemise ajal on kostja tasunud 07.12.2020 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) pooled jõudsid elatise suurendamise osas kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kostja maksab alates elatise suurendamise hagi esitamisest 10.02.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus. Menetluse ajal kogunenud elatise võlgnevuse 230 eurot kummagi lapse kohta tasub kostja lisaks igakuisele elatisele ühe aasta jooksul, lõpptähtajaga 31.12.

1. Elatis makstakse hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole iga kuu
2. kuupäevaks. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde, palusid selle kinnitada ning lühendasid kokkuleppe kinnitamise määruse peale edasikaebamise aega 3 tööpäevani. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 459

lg-te 1 ja 2 ning § 463 lg 2 koostoimes võib jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise suurust muuta alates hagi esitamise ajast.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohus kopromissi kinnitamisel andmeid kontrollides tuvastas, et istungil elatise võlgnevust arvutades on kohus eksinud, tegelik elatise võlg on 10 eurot lapse kohta väiksem. Kostja on menetluse ajal (kostja pangakonto väljavõte II kd, lk 111) kokkulepitust vähem tasunud elatist järgmiselt: veebruar – juuli (kaasa arvatud, kokku 6 kuud) tasunud elatist kummalegi lapsele 190 eurot kuus, võlgnevus lapse kohta 10 eurot kuus x 6 kuud= 60 eurot; augustist novembrini (kaasa arvatud, kokku 4 kuud) on kostja tasunud kummalegi lapsele elatist 160 eurot ehk kokkulepitust vähem 40 eurot kuus (4 kuud x 40 eurot= 160 eurot), seega võlgnevus ühe lapse kohta on 160 + 60= 220 eurot. Kohus kompromissi tingimustes parandab selle arvutusvea. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled selles asjas teisiti kokku ei leppinud. Seega kulud jäävad poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 2