Obsah (5)

§ 168§ 637§ 457§ 639§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6430 Kohtuasi YY hagi XX

) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus ei jätnud

§ 168

lg 6 järgi kulusid hageja kanda, sest kostja võttis hagi ainult osaliselt õigeks, ning asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Samuti võttis kohus arvesse asjaolu, et hagi rahuldati ka tagasiulatuva elatise osas, mitte ainult hagi õigeksvõtu osas (igakuise elatise suhtes). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus ei ole lahendanud asja sisuliselt ning vastanud kostja väitele, et tagasiulatuva elatise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõue ise ei ole küll vastuolus hea usu põhimõttega, kuid hageja seaduslik esindaja realiseerib oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega, kuna tema ise ei maksnud elatist mitme aasta jooksul. Perekonnaseaduse kohaselt võib kohus jätta tagasiulatuva elatise välja mõistmata. Praegusel juhul saab üks vanematest põhjendamatu eelise ja teine pool põhjendamatu kahju seoses kõrvalekaldumisega vanemate võrdsete panuste põhimõttest. Maakohus ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestanud asjaolu, et kostja tegi hagejale pangakonto ning on kandnud hagejale igakuiselt taskuraha. Pangakonto väljavõttest nähtub, et taskuraha on kantud kokku 610 eurot. Maakohus oleks pidanud seda asjaolu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestama. Samuti ei nõustu kostja sellega, et praegusel juhul ei saa elatisenõudeid vastastikku tasaarvestada. Elatisenõuded on vanemate vahel tasaarvestatavad, kuna elatis tasutakse vanema kontole, mitte lapsele. Seega tuleb tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata jätta. 3 2-20-6430 Menetluskulude jaotuse osas leidis kostja, et kuna ta võttis hagi osaliselt õigeks ning ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks tulevikku suunatud elatise nõude osas, ei ole maakohus menetluskulusid õigesti jaotanud, jättes need kostja kanda. Kostja põhjendas ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist sellega, et tal endal on elatisenõue hageja vastu. Kostjal oli hageja vastu üleval 5000 euro suurune elatisenõue, mida kostja ei ole hageja seadusliku esindaja vastu pööranud, kuid mida võib tasaarvestuseks kasutada. Eelnevat arvestades palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga.

1. VÕS § 197 lg 1 järgi võivad tasaarvestuse pooled oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui nad on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Praegusel juhul tasaarvestuse pooled ei kattu, kuna hagejal on ühelt poolt nõue kostja vastu ja teiselt poolt nõue oma isa vastu. Kostjal ei ole nõuet hageja vastu, millega ta saaks hageja ülalpidamisnõuet enda vastu tasaarvestada. Alates
2. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses on ülalpidamist PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab alates
3. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Sel põhjusel ei ole võimalik tagasiulatuva elatise nõudeid vastastikku tasaarvestada ning seega ei ole kostja apellatsioonkaebust võimalik ka rahuldada.
6. Kolleegium selgitab täiendavalt, et kostja maakohtus esile toodud asjaoludest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-1548, milles maakohus menetles hageja hagi hageja isa vastu elatise saamiseks, kinnitas Harju Maakohus
7. juuni
8. a määrusega hageja ja hageja isa vahelise kompromissi, mille punkti 1.2 kohaselt hageja loobus elatise nõudest oma isa vastu. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14 p-s 13 selgitanud, et vanemate kokkulepet lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta tuleb lapse elatisenõude lahendamisel arvestada ka juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kohtumenetluses ja kinnitatud kohtumäärusega. Jõustunud kohtuotsus on

§ 457

lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on

§-st 432, § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 p-st 2 järeldanud, et elatise kohta tehtud kohtuotsus või kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta välistab samas asjas kohtusse pöördumise (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). Kuna kompromissiga hageja loobus elatise nõudest isa vastu, ei saaks hageja isa väidetavat elatisevõlga arvesse võtta ka juhul, kui seadus võimaldaks elatisenõudeid tasaarvestada.
3. Ülalpidamisnõudeid on võimalik vastastikku lõppenuks lugeda PKS § 100 lg 3 alusel, mille kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb 4 2-20-6430 ülalpidamist anda. Praegusel juhul ei ole pooled sellise kokkuleppe olemasolu oma seisukohtades esile toonud. 8.
4. Maakohus on oma otsuses selgitanud, et tagasiulatuva elatise nõudeõigus tuleneb ühetaoliselt seadusest. Kostja pole väitnud, et lapse ema ja isa on leppinud kokku, et laps ei nõua elatist vanemalt, kelle juures ta ei ela. Samuti ei ole tagasiulatuva elatise nõudmine praegusel juhul heade kommete vastane põhjusel, et hageja on isa vastu esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-15-1548 elatise nõudmisest loobunud, kuid praegusel juhul nõuab hageja seda oma ema vastu esitatud hagis. Maakohus leidis tagasiulatuva elatise osas, et kuna kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, siis tuleb ka tagasiulatuv elatis kostjalt välja mõista. Maakohus tõi oma põhjenduses esile ka asjaolu, et kostja ei ole tagasiulatuva elatise nõude suurust vaidlustanud ega tõendanud, et oleks vaidlusalusel perioodil ülalpidamiskohustust täitnud. Riigikohus on leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmisel saab mh arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit kohtulahendi tegemise ajal, ei tule asjas PKS § 108 jätta kohaldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Praegusel juhul ei ole kostja tagasiulatuva elatise osas sellisele väitele tuginenud, mistõttu kohus ei saanud seda asjaolu arvesse võtta. 8.
7. Apellatsioonkaebuses tõi kostja esile, et maakohus ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmisel võtnud arvesse kostja väidet, et ta on teinud hagejale pangakonto, millele on kandnud hagejale taskuraha kokku 610 eurot. Maakohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest perioodi 01.01.2019–06.05.2020 nähtuvalt on kostja igakuiselt kandnud hageja kontole 30–50 eurot alates aprillist 2019 (vt tl 27–29). Kuna poolte vahel ei ole kokkulepet sellisel viisil elatise osalise maksmise kohta, ei saa neid summasid tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Riigikohus on selgitanud, et elatist tuleb maksta selle vanema kontole, kelle juures laps elab v.a juhul, kui vanemad on omavahel kokku leppinud, et ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui elatist maksma kohustatud vanem kannab elatise summa lapse arvelduskontole (vt, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
8. märts
9. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12).
10. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka menetluskulude jaotuse, leides, et maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult kostja kanda. Maakohtu selgituse kohaselt tuli menetluskulud praegusel juhul jätta kostja kanda, kuna kostja võttis hagi ainult osaliselt õigeks, aga maakohus rahuldas hagi tervikuna. Lisaks ei nähtu asjaoludest, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud, seega põhjustas kostja oma käitumisega hagi esitamise. Eelnevat arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagiavalduse selgituste kohaselt esitas hageja isa kostjale nõude elatise maksmiseks
11. aasta juulikuus ning hageja isa sõnul on kostja seda nõuet ignoreerinud. Seega ei ole kostja oma elatise maksmise kohustust täitnud ning ei saa seetõttu väita, et ta pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
12. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus on esitatud üksnes tagasiulatuva elatise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks, mille osas ringkonnakohus ei saa seadusest tulenevalt teha maakohtust erinevat lahendit, tuleb

§ 637lg 1 p-i 6 kohaselt keelduda kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

5 2-20-6430 11.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. 12.

§ 638lg 9 kohaselt saab ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 6