← Eesti

2-20-8732/17

Obsah (11)§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8732 Tsiviilasi I N hagi D N va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.05.2020 esitatud ja 25.06.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 10.05.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-885 kinnitanud kompromissi, mille kohaselt I N (hageja) maksab elatist oma alaealise lapse D Nile (kostja) ülalpidamiseks alates maist 2012 igakuuliselt 28- ndaks kuupäevaks 145 eurot. Samuti on Harju Maakohus teinud 12.03.2015 tagaseljaotsuse, tsiviilasjas nr 2-15-1421, millega muudeti Harju Maakohtu 10.05.2012 määrusega kinnitatud poolte kompromissiga elatise suurust kostja ülalpidamiseks ja mõisteti välja hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis miinimumsummas alates 20.01.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja igakuised kulutused võrreldes Harju Maakohtu 12.03.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-15-1421 on tunduvalt suurenenud, kuid samas eriolukorra tõttu on sissetulekud vähenenud ja ei ole teada, millal tööandja majandusvõimekus maksta endist töötasu taastub. Samuti on hageja perekonda sündinud xxxx ka teine laps, A N. Tema igakuised kulud on 207 eurot, s.h: toit 60 eurot, lasteaed 72 eurot, riided 10 eurot, mänguasjad 10 eurot, ravimid, hügieen 10 eurot, kommunaalkulud ja elekter 45 eurot. Seega 2 vanema kulud on 414 eurot (2x 207). Kui sellele summale lisada veel kodulaenu osa 100 eurot, tuleks kokku kulutuste summa 307 eurot. Kuni käesoleva aasta alguseni ei olnud hagejal probleeme sissetulekuga kahe lapse ülalpidamisega, kuid hageja viimane sissetulek oli 10.12.

  1. Käesolevaks ajaks on hagejale teada, et tööd küll tuleb, kuid sissetulekud vähenevad tavapärasest vähemalt 20% võrra, võibolla rohkemgi. Hagejal on käesoleval ajal uus 4 liikmeline pere. Perele elukoha tagamiseks võttis hageja kolm aastat tagasi laenu 80000 eurot (varem elati üürikorteris). Igakuised laenu tagasimaksed on sisuliselt 400 eurot kalendrikuus. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada igakuist elatist 200 euroni kalendrikuus alates 15.06.
  2. Kostjate vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja seaduslikule esindajale on teada, et hageja näol on tegemist ehitussektoris töötava isikuga ja tööd selles vallas ei ole otsa saanud ja seda on piisavalt. On ilmne, et tekkinud kriisi on hakatud ära kasutama endale parema positsiooni saamiseks. Kostja kulud on endiselt suuremad, kui seda katab ära elatusmiinimum. Kostja ülalpidamiskulud moodustavad kokku 791 eurot, s.h: riided ja jalanõud 100 eurot, toit 200 eurot, ravimid, hügieen 30 eurot, juuksur 17 eurot, koolitarbed 50 eurot, kommunaal ja elekter 85 eurot, kodulaenu pool kuumaksest 109 eurot, huviringid 50 eurot, meelelahutus (kino, üritused, sõprade sünnipäevad jne) 60 eurot. Hageja on hagis välja toonud, et ta on suuteline tasuma 200 eurot, sellisel juhul ei jääks tema teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Samas on hageja välja toonud teisele lapsele tehtavad kulutused ühele vanemale, so 307 eurot kuus. Jääb selgusetuks, kuidas sellisel juhul hageja miinimumkohustuse täitmine kostja ees võiks teine laps muutuda vähemkindlustatuks. Esitatud hagi valguses jääks justnimelt kostja vähem kindlustatuks. Kohtu põhjendused
  3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
  2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (tlk 21, 22). Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist igakuiselt pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärast 3 tulenevalt Harju Maakohtu 12.03.2015 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-15-1421 (tlk 7). Käesolevas tsiviilasjas on hageja on palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest 200 euroni kuus.
  3. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-15-1421 12.03.2015 kohtulahendi tegemisel.

  1. Tsiviilasjas 2-15-1421 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt elatise miinimumsuuruses (hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Kostja kohtule vastust ei esitanud ning 12.03.2015 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hagejal vastuväited elatise tasumise ja suuruse osas puudusid ning hageja oli võimeline elatist miinimumsummas 2015 aastal igakuiselt tasuma, kuna vastupidiseid tõendeid ei esitatud. Hageja on nimetatud kohustust ka kuni 03.04.2020 täitnud (tlk 8).
  2. Käesolevas tsiviilasjas on hageja välja toonud, et tema igakuised väljaminekud on kasvanud, sissetulekud vähenenud ning lisaks on hagejal sündinud ka teine laps.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on ka teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised 4 lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.

  1. Käeoleval juhul ei ole kohus tuvastanud, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2015 aastaga. Kostja seaduslik esindaja on selgitanud, et kostja igakuised kulutused moodustavad ühes kuus kokku 791 eurot. Seega võib eeldada, et kostja igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt miinimumsuurusele. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid, et kostja igakuised kulud oleksid vähenenud või et need ei vastaks käesoleval ajal miinimumsuurusele.
  2. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja majanduslik olukord on selliseks asjaoluks, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on välja toonud, et 2015 aastal töötas ta xxxx ning tema sissetulek oli 1200 eurot kuni 1400 eurot. Igakuised väljaminekud 2015 aastal moodustasid kokku 1145 eurot, s.h korteri üür ja kommunaalmaksed ca 500 eurot, toit 200 eurot, elatis lapsele 195 eurot, laevapiletid 200 eurot (hageja käis 2 korda kuus Eestis), riided ja hügieenitarbed 50 eurot. Hageja on menetluses kinnitanud, et ta töötab endiselt V OÜ-s ning tema viimane töötasu oli summas 743,95 eurot. Nimetatut kinnitab ka kostja pangakonto väljavõte (tlk 58-64). Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et perioodil 18.03.2020 kuni 18.09.2020 on V OÜ kandnud hagejale kokku töötasu summas 2067,95 eurot, Eesti Haigekassa tasunud töövõimetushüvitist summas 239,57 eurot, Töötukassa tasunud 1468,99 eurot ning E OÜ on tasunud majanduskuludena 100 eurot. Lisaks on tehtud sissemakseid ca 2900 eurot ulatuses ning kolmandatelt isikutelt on laekunud kokku üle 9000 euro. Kohus on tuvastanud, et kostja omab sõiduautot xxxx (tlk 74). Muu vara kostjal kohtule teadaolevalt puudub. Seega ei ole kostja täielikult varatu ning 6 kuu jooksul olnud hageja sissetulekud kokku üle 16 000 euro, mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks vähemalt 2667 eurot. Isegi kui arvestada sissetuleku hulka üksnes töötasu, siis ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et ta teeks kõik endast oleneva parema sissetuleku leidmiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Hageja on oma 16.04.2020 esitatud dokumendis palunud kohtul arvestada ka Eesti Vabariigis kehtinud eriolukorraga. Kohus märgib, et lapsevanem ei vabane oma ülalpidamiskohustuse täitmisest ainuüksi eriolukorra tõttu. Erikolukord on üksnes ajutine meede, kuid ülalpidamiskohustust tuleb lapsevanematel täita vähemalt kuni laste täiskasvanuks saamiseni. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma igakuiste kulude kohta käesoleval ajal. 10.09.2020 esitatud dokumendis on hageja üksnes märkinud, et võrreldes 2015 aastaga on juurde 5 tulnud teise lapse ülalpidamiskulud ja kodulaenuga seotud kulu. Esmalt märgib kohus, et on eluliselt usutav, et teatud kulutusi tuleb hagejal igakuiselt kanda (s.h nt toit, hügieen, riided). Kohtu hinnangul ei ole aga kodulaenu tagasimaksmine selliseks asjaoluks, mis tõendaks igakuiste kulude suurenemise. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja kannab igakuiselt kodulaenuga seotud kulu ca 400 euro ulatuses (s.o laenu tagasimakse, kindlustus). Kuna hageja ei ela käesoleval ajal enam xxxx, siis on kohus seisukohal, et ära on jäänud kulutused 700 euro ulatuses, s.o üürile ja kommunaalkulude maksmisele xxxx ca 500 euro ulatuses ja laevapiletite kulu ca 200 euro ulatuses. Nimetatu katab ära laenumaksed ca 400 euro ulatuses ning ka hageja teise lapse ülalpidamiskulu vähemalt miinimumi ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised väljaminekud oleksid oluliselt suurenenud ning sissetulekud oluliselt vähenenud. Arvestades eelkõige hageja keskmise sissetulekuga, siis ei ole kohtu hinnangul hageja majanduslik olukord seega selliseks asjaoluks, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Samuti peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi hageja on tuginenud oma raskele majandusliku olukorrale, siis on ta leidnud siiski ka vahendeid kasutamaks menetluses õigusabi 840 euro ulatuses (hageja menetluskulude nimekiri, tlk 67).
  3. Hageja on välja toonud, et 11.06.2016 on hagejal sündinud ka teine laps, kes võib elatise väljamõistmise korral jääda vähemkindlustatuks. Kohus on tuvastanud, et hagejal on pärast eelmise lahendi tegemist ülalpeetavate ring laienenud, s.o sündinud on A N (tlk 8 pöördel). Seega on

§ 497märgitud alus täidetud.

A N igakuised kulud hagiavalduse kohaselt on 307 eurot, s.h: toit 60 eurot, lasteaed 72 eurot, riided 10 eurot, mänguasjad 10 eurot, ravimid, hügieen 10 eurot, kommunaalkulud ja elekter 45 eurot eluasemekulu 100 eurot. Hageja osa sellest moodustab 153,50 eurot (307/2). Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning eluliselt on usutav, et teatud kulutused teise lapsega ka kaasnevad. Samas ei ole hageja kulude kohta ühtegi tõendit esitanud ega tõendanud, et ta ei oleks suuteline võrdväärselt mõlemale lapse ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps jääks elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja. Kohus arvestab siinkohal ka kostja keskmise sissetulekuga. 11. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval seega tõendamist leidnud, et hageja majanduslik olukord, s.o hageja sissetulekud ja väljaminekud (s.h väljaminekud teisele lapsele) oleks sedavõrd muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga, et nimetatu annaks aluse elatise vähendamiseks. Kohus märgib, et vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 6 Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 13.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Kostja on välja toonud oma menetluskulud summas 297 eurot, s.o esindaja tasu 3,3 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja tutvunud hagimaterjalidega ning koostanud vastuse hagile 2,3 tundi ning tutvunud hageja konto väljavõttega ja esitanud kohtule täiendavad seisukohad 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud teenused põhjendatud ning neile kulunud aeg mõistlik. Vastuse ja seisukohtade koostamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks tuleb tutvuda vastaspoole dokumentidega. Samuti ei saa vastuse ja seisukoha koostamist menetluses pidada ebavajalikuks. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 3,3 tundi. Kostja esindaja tunnihind oli 90 eurot/tund. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 297 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 297 eurot. 15.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (297 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.