Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.05.2020 esitatud ja 25.06.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 10.05.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-885 kinnitanud kompromissi, mille kohaselt I N (hageja) maksab elatist oma alaealise lapse D Nile (kostja) ülalpidamiseks alates maist 2012 igakuuliselt 28- ndaks kuupäevaks 145 eurot. Samuti on Harju Maakohus teinud 12.03.2015 tagaseljaotsuse, tsiviilasjas nr 2-15-1421, millega muudeti Harju Maakohtu 10.05.2012 määrusega kinnitatud poolte kompromissiga elatise suurust kostja ülalpidamiseks ja mõisteti välja hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis miinimumsummas alates 20.01.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja igakuised kulutused võrreldes Harju Maakohtu 12.03.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-15-1421 on tunduvalt suurenenud, kuid samas eriolukorra tõttu on sissetulekud vähenenud ja ei ole teada, millal tööandja majandusvõimekus maksta endist töötasu taastub. Samuti on hageja perekonda sündinud xxxx ka teine laps, A N. Tema igakuised kulud on 207 eurot, s.h: toit 60 eurot, lasteaed 72 eurot, riided 10 eurot, mänguasjad 10 eurot, ravimid, hügieen 10 eurot, kommunaalkulud ja elekter 45 eurot. Seega 2 vanema kulud on 414 eurot (2x 207). Kui sellele summale lisada veel kodulaenu osa 100 eurot, tuleks kokku kulutuste summa 307 eurot. Kuni käesoleva aasta alguseni ei olnud hagejal probleeme sissetulekuga kahe lapse ülalpidamisega, kuid hageja viimane sissetulek oli 10.12.
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 ning
alusel.
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).
sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-15-1421 12.03.2015 kohtulahendi tegemisel.
märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on ka teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised 4 lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.
A N igakuised kulud hagiavalduse kohaselt on 307 eurot, s.h: toit 60 eurot, lasteaed 72 eurot, riided 10 eurot, mänguasjad 10 eurot, ravimid, hügieen 10 eurot, kommunaalkulud ja elekter 45 eurot eluasemekulu 100 eurot. Hageja osa sellest moodustab 153,50 eurot (307/2). Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning eluliselt on usutav, et teatud kulutused teise lapsega ka kaasnevad. Samas ei ole hageja kulude kohta ühtegi tõendit esitanud ega tõendanud, et ta ei oleks suuteline võrdväärselt mõlemale lapse ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps jääks elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja. Kohus arvestab siinkohal ka kostja keskmise sissetulekuga. 11. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval seega tõendamist leidnud, et hageja majanduslik olukord, s.o hageja sissetulekud ja väljaminekud (s.h väljaminekud teisele lapsele) oleks sedavõrd muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga, et nimetatu annaks aluse elatise vähendamiseks. Kohus märgib, et vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 6 Menetluskulud 12.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 13.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Kostja on välja toonud oma menetluskulud summas 297 eurot, s.o esindaja tasu 3,3 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja tutvunud hagimaterjalidega ning koostanud vastuse hagile 2,3 tundi ning tutvunud hageja konto väljavõttega ja esitanud kohtule täiendavad seisukohad 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud teenused põhjendatud ning neile kulunud aeg mõistlik. Vastuse ja seisukohtade koostamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks tuleb tutvuda vastaspoole dokumentidega. Samuti ei saa vastuse ja seisukoha koostamist menetluses pidada ebavajalikuks. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 3,3 tundi. Kostja esindaja tunnihind oli 90 eurot/tund. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 297 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 297 eurot. 15.
lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (297 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.