← Eesti

2-20-10901/9

Obsah (8)§ 440§ 444§ 173§ 174§ 168§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10901 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

  1. Luminor Bank AS (hageja) esitas Harju Maakohtule 29.07.2020 (täpsustatud 03.09.2020) hagi M Ma (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 7234,10 eurot, intress 849,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 510,89 eurot ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivis. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 06.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi tähtaegselt.
  2. Kostja esitas kohtule 13.10.2020 vastuse hagiavaldusele, milles selgitab, et kinnitab hageja nõuet, hageja nõue on õige, mis tuleneb väikelaenu lepingust ning ta on nõus katma menetluskulud. Maakohtu põhjendused
  3. Kostja avaldas 13.12.2020 vastuses hagile, et ta kinnitab hageja nõuet ja hageja nõue on õige, mis tuleneb väikelaenu lepingust. Kohus asub seisukohale, et kostja võttis 13.02.2020 vastuses hagi õigeks.
  4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. 5.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ning palunud laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja on kostjat hoiatanud laenulepingu lõpetamisest, 2 kuid kostja võetud kohustusi kohtuväliselt ei täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 6 alusel.

8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja hind on 9679,65 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub 10 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele riigilõiv 550 eurot. Seega on tasutud riigilõiv 550 eurot põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.