KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 06. novembril 2020 Harju

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

1. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest ½ on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostja on hageja tütar, kes elab kostja seadusliku esindajaga, - Harju Maakohtu 20.10.2015 määrusega mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis kuni
2. aasta lõpuni 195.00 eurot kuus ning alates
3. aastast ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. (I kd tl 6). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendit on muutunud hageja majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. 3 Hagejalt on Harju Maakohtu 20.10.2015 määrusega elatis välja mõistetud. Nimetatud otsus jõustus edasikaebamata. Hageja ülalpeetavate arv ei ole alates 20.10.2015 muutunud. Hageja ei ole töövõimetu isik. Hageja on antud menetluse kestel möönnud, et kostja vajadused võivad olla väiksemad kahekordsest miinimumelatisest. Samas 29.09.2020 toimunud istungil hageja ja kostja võrdlesid laste vabaajakulusid ning nentisid, et nende suurusjärk on sama (vt II kd tl 121). Hageja ei ole menetluse kestel esile toonud, millised kostja põhivajadused saab kaetud väiksema kui kahekordse miinimumelatise määraga. Seega hagi rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (vt I kd tl 8, I kd tl 9, I kd tl 11). Neist nähtub, et hageja on olnud Eesti Töötukassas töötuna arvel, tal on olnud täitemenetlus pooleli. Rohkem tõendeid oma majandusliku seisundi kohta hageja esitanud ei ole. Maksu- ja Tolliametilt kogutud tõendi kohaselt ei ole hageja sissetulekud muutunud
4. aasta võrdluses
5. või
6. aastaga (vt II kd tl 41-60). Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema varalise seisundi hindamisel võib arvestada mh tema elustandardiga. Hageja on I OÜ xxxx, S MTÜ xxxx ja xxxx, Xxxx xxxx ja xxxx (I kd tl 90-92). Seega on hageja võimeline tegelema ettevõtlusega ning endale ja alaealistele lastele ülalpidamise teenimisega. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik töövõimelise isikuna tasuda kostjale elatist miinimummääras. Samuti on hageja menetluse kestel võõrandanud kinnisvara, mille müügist saadava raha eest ostis ta oma abikaasale sõiduki (vt II kd tl 121). Saadud raha saanuks hageja kasutada kostja ülalpidamiseks. Samuti kinnitasid pooled 29.09.2020 istungil, et hagejal elatise võlgnevus puudub (vt II kd tl 120 pöördel). Hageja on menetluse kestel teatanud kord, et ta on võimeline tasuma elatist 100.00 eurot kuus (I kd tl 4), siis 65.00 eurot kuus (I kd tl 109), seejärel 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (I kd tl 127) ning viimaks 150.00 eurot kuus (II kd tl 120 pöördel). Tegelikult on hageja vastavalt kehtivale korrale kostjale elatist tasunud. Poolte vahel ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja on perega
7. aasta lõpus ja
8. aasta alguses käinud välisreisidel xxxx ja xxxx. Samuti on kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on osalenud panga reklaamis (I kd tl 119), mis üldteadaolevalt ei ole tasuta osutatav teenus. Seega ei ole hageja majanduslik olukord nii halb, kui ta soovib välja näidata. Eelnenule tuginedes ja arvestades asjaolu, et kostja on menetluse kestel kehtivas määras elatist tasunud ning võlgnevus elatise osas puudub, siis kohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist riikliku lapsetoetuse võrra, nagu taotleb hageja. Seda ka põhjusel, et hagejal ei ole ülalpeetavate arv alates
9. aastast muutunud (kolm last), küll on aga kostja seaduslikul esindajal lisandunud täiendavalt kahe lapse ülalpidamine (samuti kolm last). Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja igakuised vajadused oleksid muutunud. Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et H S hagi K S vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. 4 Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 08.01.2020 määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ning määras hagejale riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 2 alusel kannab hageja oma menetluskulud täies ulatuses ise. Kostja tähtaegselt kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5