RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-18-853 15. det

) § 23 p-s 1 sätestatud määras. Kaebuse kohaselt nõudis vastustaja kaebajalt alusetult kohtutäituri liikmemaksu tasumist ning kaebaja tasus nõutud liikmemaksu ajavahemike eest, millal kaebaja ametivolitused kohtutäiturina olid peatatud. 3-18-853

1. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse
2. mai
3. a määrusega menetlusse ning kaasas
4. juuni
5. a määrusega Justiitsministeeriumi arvamuse andmiseks menetlusse.
6. Vastustaja esitas
7. juulil 2018 halduskohtule taotluse lugeda kaebaja nõue ajavahemikul maist 2012 kuni aprillini 2015 arvestatud kohtutäituri liikmemaksu puudutavas osas (29 569 eurot 13 senti) aegunuks. Vastustaja
8. septembri
9. a arvamuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud kohustamisnõuet tähtajaks ja kohtuasja menetlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada. Kaebaja esitas vastustajale
10. märtsil 2015 taotluse alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks. Vastustaja keeldus
11. aprilli
12. a kirjas taotlust rahuldamast. Kaebajal oleks HKMS § 46 lg 2 järgi tulnud esitada kohustamiskaebus tagastusnõudega hiljemalt
13. mail
14. Kaebaja pöördus küll
15. mail 2015 kohtusse (haldusasi nr 3-15-1232), kuid sellist nõuet ei esitanud.

alusetu rikastumise sätted ei ole kohaldatavad vähemalt sellele osale kaebaja tagasinõutavast liikmemaksust, mille kaebaja on tasunud pärast vastustajale

1. märtsi
2. a taotluse esitamist või vähemalt pärast
3. mai
4. a kaebuse esitamist halduskohtule. Avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätteid. VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneb, et see säte ei ole kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust saaja vastu.
5. Kaebaja vaidles menetluse osalise lõpetamise nõudele vastu, leides, et ta järgis

§ 24lg-s 2 ja HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaegu ning kaebus on tähtaegne.

Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamise nõudega

§ 22lg 1 tähenduses.

Kaebaja esitas 31. märtsil 2015 vastustajale taotluse alusetult tasutud raha tagastamiseks

§ 24lg-s 2 nimetatud kolmeaastast tähtaega järgides.

Vastustaja pidi

§ 24

lg 1 järgi kaebaja taotluse lahendama haldusaktiga, kuid ei ole siiani andnud haldusakti, milles oleks otsustatud ja märgitud, millisel viisil toimub tagastamine või hüvitamine. Vastustaja ei ole täies ulatuses ega viivitamatult täitnud haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsust. Vastustaja tegi liikmemaksu ümberarvestused ja esitas need kaebajale
3. märtsi
4. a kirjaga, kuid see ei olnud vormistatud haldusakti nõuetele vastavalt. Kirjas ei ole kinnitatud, et arvestused on tehtud selliselt, et kaebajalt ei nõuta kirjas nimetatud ajavahemike eest kohtutäituri liikmemaksu. Vastustaja ei ole senini otsustanud, millisel viisil ta alusetult saadu tagastab. Kaebaja ei saanud ise tagasi nõutavat kohtutäituri liikmemaksu summat arvutada. Talle ei olnud teada, kuidas arvestatakse kohtutäituri liikmemaksu kuude eest, mil kohtutäituri ametivolitused olid osal kuust peatunud. Vastustaja selgitas seda alles
5. oktoobri
6. a menetlusdokumendis. Kaebetähtaega tuleb arvestada alates vastustaja
7. aprillil 2018 kaebajale saadetud kirjast, millest nähtus, et vastustaja küll tunnistab kaebaja nõuet, kuid ei soovi anda haldusakti alusetult saadud raha tagastamise viisi kohta. Lisaks tuleb arvestada, et kaebajalt nõuti ja saadi alusetult kohtutäituri liikmemaksu ka pärast seda, kui ta oli esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-15-
8. Seetõttu on arusaamatu seisukoht, et kaebaja pidi esitama raha tagastamise nõude 30 päeva jooksul alates
9. aprillist 2015, st enne, kui vastustaja oli otsustanud alusetult saadu ulatuse, ning isegi enne, kui osa neist nõuetest oli üldse tekkinud.
10. Justiitsministeeriumi
11. septembri
12. a arvamuse kohaselt ei pruugi kohustamisnõue olla esitatud tähtaegselt. Kaebaja esitas vastustajale taotluse liikmemaksu ümberarvestamiseks ja alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks
13. märtsil
14. Vastustaja jättis taotluse
15. aprilli
16. a vastusega sisuliselt rahuldamata. Kaebajal tulnuks HKMS § 46 lg 2 järgi 30 päeva jooksul raha tagastamisest keeldumisest teadasaamisest esitada kohustamiskaebus alusetult tasutud raha tagastamiseks. Kaebaja küll esitas
17. mail 2015 halduskohtule kaebuse, kuid ei esitanud kaebuses ega edasises kohtumenetluses (haldusasjas nr 3-15-1232) raha tagastamise või väljamõistmise nõuet. Asjaolu, et tagastatava summa täpne suurus ei olnud kaebajale teada, ei takistanud sellise nõude esitamist, kuna tagastatava summa oleks saanud välja selgitada kohtumenetluses. 2

§ 24

lg 1 kohase haldusakti, märkides selles ära kohtutäituri liikmemaksu tagastamise või hüvitamise viisi ja ulatuse. Kuna vastustaja sellist haldusakti ei andnud, siis pöörduski kaebaja kohtusse (haldusasi nr 3-15-1232), paludes kohustada vastustajat kaebaja liikmemaksu ümber arvestama selliselt, et kaebajalt ei nõuta kohtutäituri liikmemaksu nende ajavahemike eest, mil kaebaja ametivolitused kohtutäiturina olid peatatud. 6.3. Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud otsuses, et kaebaja on alusetult saadud raha tagastamise taotluse esitanud

§ 24

lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul ning et haldusasjas nr 3-15-1232 esitatud nõue kattub sisuliselt alusetult saadu tagastamise nõudega. Seega asus ringkonnakohus jõustunud kohtulahendis seisukohale, et vastustajal on kohustus alusetult saadu ulatus kindlaks määrata ning kaebajal on õigus alusetult saadu tagastamist nõuda ning see nõue on tähtaegne. 6.4. Intressinõue on tähtaegne.

§ 23

p 1 alusel ei saa alusetult saadud raha eest intressi arvestada ega ka sellekohast intressinõuet kohtule esitada enne seda, kui intressinõue on üldse tekkinud. Intressi oli kaebajal võimalik välja arvutada alles siis, kui vastustaja oli kindlaks määranud kaebajalt alusetult saadud kohtutäituri liikmemaksu summa. 6.

1. See, et vastustaja keeldub alusetult saadud liikmemaksu tagastamast, nähtus alles
2. aprilli
3. a kirjast. On usutav, et kuni selle ajani mõistis kaebaja haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud ringkonnakohtu otsust nõnda, et vastustaja tunnistab pärast otsuse jõustumist kaebajalt alusetult saadud raha tagastamise nõuet vastustaja enda poolt
4. märtsil 2018 kindlaks määratud suuruses. Kaebajal ei olnud mingit põhjust eeldada või ette näha, et vastustaja peab selle rahasumma tagasimaksmiseks tegema veel mingeid asutusesiseseid toiminguid või arutama ringkonnakohtu otsuse tekitatud küsimusi. Kuivõrd
5. aprilli
6. a kirjas tegi vastustaja kaebajale ettepaneku oma nõudest loobuda, siis võis sellest teha järelduse, et vastustaja ei soovi kaebajale alusetult tasutud liikmemaksu tagastada. 6.
7. Küsimusele, kas kaebaja 29 569 euro 13 sendi suurune rahaline nõue on aegunud, tuleb vastata kaebuse sisulise menetluse käigus (kui kaebus loetakse tähtaegseks). Samuti antakse siis vastus küsimusele, kas on põhjendatud mõista välja kogu vaidlusalune summa või ainult osa sellest.
8. Vastustaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada haldusasja nr 3-18-853 menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu ja luges kaebuse tähtaegseks.
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis
10. septembri
11. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu määrusega, ja põhjendas määrust lisaks järgmiselt. 3

§ 24lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.

8.

1. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et kaebaja sai hiljemalt
2. märtsil 2015 teada, et tal on vastustaja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohtu praktikast tuleneb, et hiljem tühistatud haldusakti alusel tehtava soorituse puhul ei hakka alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kulgema enne, kui haldusakti ei ole tühistatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-2-1-64-08, p 10). See on ka kooskõlas põhimõttega, et haldusakt kehtib seni, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Nõue ei saa hakata aeguma enne, kui isikul on tekkinud õigus nõuda tagasitäitmist. See on aga võimalik alles pärast haldusakti tühistamist. Sarnane põhimõte kehtib ka näiteks maksuõiguses, kus maksukohustuslasel tekib tagastusnõue muuhulgas maksuhalduri haldusakti tühistamisest halduskohtu otsusega (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a otsused asjades nr 3-3-1-1-11, p 11 ja nr 3-3-1-2-11, p 12). 8.
7. Kaebaja tasus liikmemaksu vastustaja arvete alusel. Haldusasjas nr 3-15-1232 jõustunud kohtuotsusest ilmnes, et liikmemaksu tasumiseks puudus alus. Jõustunud kohtuotsuse täitmiseks tegi vastustaja
8. märtsil 2018 liikmemaksu ümberarvestuse summas 42360 eurot 51 senti. Alles pärast ümberarvestuse tegemist tekkis kaebajal tagastusnõude täitmise taotluse esitamise õigus ning kaebaja sai lõplikult teada, kui suur summa paigutus ümber õigusliku aluseta. Pärast seda sai kaebaja esitada liikmemaksu tagastamise ning intresside tasumise nõude. 8.
9. Kui kaebaja esitas
10. a-l halduskohtule vale nõude, oleks halduskohus pidanud selgitama, milline nõue on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine võis kaasa tuua tagastusnõude täitmise taotluse tähtaja möödalaskmise, mida võiks pidada tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Praeguses asjas oleks vale jätta tähtaja möödalaskmise risk kaebaja kanda.
11. Eriarvamusele jäänud ringkonnakohtu kohtunik J. Jäätma leidis, et kohustamiskaebus raha tagastamiseks ei ole ajavahemikke
12. mai kuni
13. september 2012 ning
14. veebruar 2014 kuni
15. veebruar 2015 puudutavas osas tähtaegne. Kaebus on tähtaegne ajavahemikke
16. veebruar kuni
17. detsember 2015 ja
18. kuni
19. märts 2016 puudutavas osas. Eriarvamuse põhjendused on järgmised. 9.
20. Vastustaja arvete alusel nõutud liikmemaksud ei muutunud õigusvastaseks pärast seda, kui vastustaja tegi
21. märtsil 2018 vastavalt ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-15-1232 liikmemaksu ümberarvestuse. Arvetel kajastatud nõuetel ei olnud õiguslikku alust juba arvete esitamise ajal.

§ 24

lg-s 2 sätestatud kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg ei peatu ega katke ajal, kui halduskohtus vaieldakse selle üle, kas arved on õiguspärased ja kas arved esitanud isikul on kohustus teha ümberarvestused. 9.

1. Kaebaja esitas
2. märtsil 2015 vastustajale alusetu rikastumise teel saadud raha tagastamise nõude ajavahemike
3. mai kuni
4. september 2012 ja
5. veebruar 2014 kuni
6. jaanuar 2015 eest. Kaebaja oli hiljemalt vastustajale
7. märtsi
8. a nõude esitamisest alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teadlik. Vastustaja sisuliselt keeldus
9. aprilli
10. a vastusega kaebaja nõuet rahuldamast. Kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue otsustatakse haldusaktiga (

§ 24

lg 1), tulnuks kaebajal pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul vastustaja keelduva otsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 46 lg 2 esimene lause). Kaebaja sai vastustaja

1. aprilli
2. a otsuse kätte
3. aprillil 2015, kuid kaebuse nõudega kohustada vastustajat tagastama alusetult tasutud raha 4

§ 24lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.

9.

1. Tähtaegne on nõue ajavahemiku
2. veebruar kuni
3. detsember 2015 ja
4. kuni
5. märts 2016 eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Vastustaja palub määruskaebuses järgmist: 1) tühistada Tallinna Halduskohtu
7. märtsi
8. a kohtumäärus osas, millega kohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu ja luges kaebuse tähtaegseks (määruse resolutsiooni p 2), ning Tallinna Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a määrus tervikuna; 2) lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes; 3) jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 10.
11. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja ei saanud hiljemalt
12. märtsil 2015 teada, et tal on vastustaja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. 10.
13. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja on esitanud kaebuses haldusasjas nr 3-15-1232 alusetult makstud liikmemaksu tagastusnõude ja see pole aegunud. Kui kaebaja esitas tagastusnõude juba asjas nr 3-15-1232, tuleks praeguse haldusasja menetlus korduva kaebuse esitamise lubamatuse tõttu lõpetada. 10.
14. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajal tekkis tagastusnõude täitmise taotluse esitamise õigus alles
15. märtsi
16. a liikmemaksu ümberarvestuste tegemisest ning ta sai alles seejärel esitada kohtule liikmemaksu tagastamise ja intressi tasumise nõuded. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamise tähtaeg ei hakka kulgema mitte nõude lõplikust suurusest, vaid nõudest kui sellisest teadasaamisest. Kaebaja oleks pidanud kohustamisnõudega alusetult tasutud raha tagastamiseks kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul vastustaja
17. aprilli
18. a kirjast nr 4-2/15-52 teadasaamisest, st hiljemalt
19. mail
20. 10.
21. Ekslik ja üllatuslik on ringkonnakohtu seisukoht, et liikmemaksu arved on haldusaktid ning et need on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Arved on raamatupidamise algdokumendid raamatupidamise seaduse mõttes, mitte haldusaktid. 10.
22. Asjakohatud on ringkonnakohtu määruses toodud viited Riigikohtu lahenditele, kuna need on tehtud teistes valdkondades ning nende asjaolud ei ole sarnased praeguse asja asjaoludega. 10.
23. Kaebaja ei saa vähemalt alates
24. märtsist 2015 vastustajale makstud raha tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel ega või nende summade pealt nõuda ka intressi. Kaebaja oli juba
25. märtsi
26. a nõudekirja esitamisel teadlik sellest, et liikmemaksu nõudmiseks pole vastustajal õiguslikku alust. 5

§ 22

lg 1 esimese lause järgi võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui

-ga ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid.

§ 24

lg 2 näeb ette, et taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal õigustatud isik nõudest teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul nõude tekkimisest arvates.

§ 24

lg 1 esimene lause näeb ette, et avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude üle otsustab asja või raha saanud haldusorgan haldusaktiga. 14.

§ 24

lg 2 järgi hakkab haldusorganile alusetust rikastumisest tuleneva taotluse esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama asjaoludest, millest sai järeldada alusetu rikastumise olemasolu. Kui avalik-õiguslikus suhtes raha üleandmise aluseks ei olnud haldusakt, on sellisteks asjaoludeks eelkõige vara ümberpaigutumine, st praegusel juhul raha ülekandmine, ja rikastunud isik. Tähtaja kulgemise alguse seisukohalt ei ole tähtsust, kas õigustatud isik sai nõude olemasolust õiguslikult aru, teadis nõude täpset suurust või seda, kuidas seda täpselt arvestada (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 2020. a otsus asjas nr 2-18-7948/81, p 22). 15. Kaebaja kohtutäiturina pidi teadma kohtutäituri liikmemaksu tasumise korda. Ta teadis, kellele ja millal ta liikmemaksu tasus. Seetõttu hakkas haldusorganile alusetult tasutud liikmemaksu tagastamise taotluse esitamiseks

§ 24

lg-s 2 sätestatud kolmeaastane tähtaeg praegusel juhul kulgema siis, kui kaebaja tegi vastustajale liikmemaksu ülekande. Kuna kaebaja tegi vastustajale mitmeid ülekandeid liikmemaksu tasumiseks ajavahemike eest, mil tal liikmemaksu tasumise kohustust ei olnud, on kaebajal vastustaja vastu mitu erinevat alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, mille esitamiseks haldusorganile on erinev tähtaeg (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-180-14, p 12). 6

§ 24lg-s 2 sätestatud kolmeaastast tähtaega järgides.

1. Kaebaja esitas
2. veebruari
3. a nõudekirjas vastustajale taotluse tagastada alusetult tasutud liikmemaks lisaks
4. märtsi
5. a taotluses nimetatud ajavahemikele ka ajavahemike
6. veebruar 2015 kuni
7. detsember 2015 ja
8. kuni
9. märts 2016 eest (kd I, tl 17). Seda taotlust kordas kaebaja
10. märtsil ja
11. aprillil 2018 vastustajale saadetud kirjades (I kd, tl 21 ja tl 25-26). Kuna ajavahemiku kuni
12. jaanuar 2015 eest oli kaebaja esitanud vastustajale taotluse alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks tähtaegselt juba
13. märtsil 2015, siis tuleb
14. veebruari
15. a taotluse tähtaegsust hinnata ainult ajavahemike
16. veebruar 2015 kuni
17. detsember 2015 ja
18. kuni
19. märts 2016 osas. Nende ajavahemike eest tegi kaebaja liikmemaksu ülekandeid vastustajale
20. aprillist 2015 kuni
21. maini
22. Seega esitas kaebaja ka nende ajavahemike puhul vastustajale taotluse tagastada alusetult tasutud liikmemaks

§ 24lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.

II

1. Kui haldusorgan isiku taotlust õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamiseks ei rahulda või ettenähtud viisil ei lahenda, on isikul võimalik esitada halduskohtule kohustamiskaebus raha tagastamiseks. Kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumise kaebetähtaeg on sätestatud HKMS § 46 lg-s
2. Selle sätte järgi võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.

-s ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul haldusorgan peab avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva taotluse üle otsustama. Seetõttu tuleb juhul, kui haldusorgan sellist taotlust nõuetekohaselt ei lahenda, halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegsuse hindamisel lähtuda HKMS § 46 lg 2 viimasest lausest. Selle järgi võis praegusel juhul kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul alates ajast, mil kaebaja taotles vastustajalt alusetult tasutud liikmemaksu tagastamist.

1. Vastustaja vastas kaebaja
2. märtsi
3. a taotlusele
4. aprilli
5. a vastusega, milles märkis, et nõustub koja esimehe
6. märtsi
7. a kirjas nr 4-2/15-21 väljendatud seisukohtadega. Koja esimees vastas
8. märtsi
9. a kirjas mh kaebaja küsimusele selle kohta, kas kohtutäitur on ametivolituste peatamise ajal kohustatud tasuma koja liikmemaksu. Vastuseks sellele küsimusele on kirjas märgitud järgmist: „ [--] kuivõrd kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo jätkab tegevust, viib läbi täitemenetlusi, sh. täitemenetlusi avalik-õiguslike nõuete sundtäitmiseks, ning kohtutäituri büroole laekuvad kohtutäituri tasuna summad KTS § 29 lg 1 mõttes, lasub kohtutäituril liikmemaksu tasumise kohustus.“ Kolleegiumi hinnangul ei märgita
10. aprilli
11. a vastustes küll selgelt, et kaebaja taotlus jääb rahuldamata, kuid sellest nähtub siiski, et vastustaja tahe oli keelduda liikmemaksu tagastamisest, 7

§ 24lg-s 1 nõutud moel ja on taotluse lahendamisel viivituses.

1. Kaebaja esitas
2. mail 2015 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-15-1232). Kaebuse nõudeks oli kohustada vastustajat tegema liikmemaksu ümberarvestused ning esitama tasuarvestused selliselt, et kaebajalt ei nõuta kohtutäituri liikmemaksu aja eest, mil ta ametivolitused kohtutäiturina olid peatatud. Kaebuses ei esitatud avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tulenevat nõuet tasutud liikmemaksu tagastamiseks ja sellist nõuet kohtud ka ei lahendanud. Seetõttu ei saa nõustuda ringkonnakohtu otsuse põhjendustes märgituga, mille kohaselt haldusasjas nr 3-15-1232 esitatud nõue kattub sisuliselt praeguses kohtuasjas esitatud alusetult saadu tagastamise ehk alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud lahendi täitmise nõuetekohasus ei ole praeguse kohtuasja esemeks.
3. Kaebaja esitas avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva kohustamiskaebuse tasutud liikmemaksu tagastamiseks halduskohtule
4. aprillil 2018 praeguses asjas. Kuna kolleegium asus eespool seisukohale, et kaebaja
5. märtsi
6. a taotluses nimetatud ajavahemike puhul tuli kaebus liikmemaksu tagastamise nõudega esitada kohtule hiljemalt
7. mail 2015, ei ole kaebus tähtaegne osas, millega nõutakse alusetult tasutud liikmemaksu tagastamist ajavahemike
8. mai 2012 kuni
9. september 2012 ja
10. veebruar 2014 kuni
11. jaanuar 2015 eest.
12. Praeguses asjas esitatud kaebuses nõudis kaebaja vastustajalt lisaks alusetult tasutud liikmemaksu tagastamisele ka alusetult saadud rahalt intresside tasumist.

§ 23

lg 1 p 1 järgi võib isik lisaks õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamisele nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas. Intressinõude puhul on tegemist kõrvalkohustusest tuleneva nõudega, mis aegub koos põhinõudega (TsÜS § 144). Seetõttu ei saa kaebaja põhinõude mittetähtaegsuse tõttu esitada ka intressinõuet ajavahemike

1. mai 2012 kuni
2. september 2012 ja
3. veebruar 2014 kuni
4. jaanuar 2015 eest.
5. Arvestades, et kaebaja
6. veebruaril 2018 vastustajale esitatud taotlus oli tähtaegne ja vastustaja oli taotluse lahendamisega viivituses, on
7. aprilli
8. a kohustamiskaebuses esitatud nõue tagastada tasutud liikmemaks ajavahemike
9. veebruar 2015 kuni
10. detsember 2015 ja
11. kuni
12. märts 2016 eest ning neid ajavahemikke puudutav intressinõue esitatud HKMS § 46 lg 2 viimases lauses toodud kaheaastase tähtaja jooksul ja seega tähtaegsed. 8