Obsah (6)

§ 371§ 663§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-8814 Kohtuas

§ 371lg 2 p 1).

1. Kohus selgitas hagejale, et tal on võimalik esitada kohtule uus hagiavaldus pärandvara jagamise nõudes kui ta tõendab pärimisõiguse olemasolu ja selle ulatust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja esitas 11.08.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse või alternatiivselt saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Kostjal oli kohustus korter vabastada hiljemalt 31.03.2020 (16.03.2020 lepingu punkt 2.3), et hageja saaks anda korteriomandi otsese valduse ostjale üle hiljemalt 16.04.2020, 2 2-20-8814 kuid kostja keeldub korterit vabastamast ja hagejale üle andmast. Seega on korteriomand ebaseaduslikult kostja otseses valduses ja hageja on kaudseks valdajaks.
4. 16.03.2020 lepingu sõlmimise ajal oli hageja igal juhul kaudseks valdajaks ja on seda ka kuni käesoleva ajani (AÕS § 33 lg 2). Osaühing C ei ole saanud kaudseks valdajaks, sest ta ei ole faktiliselt saanud tegelikku võimu asja üle (AÕS § 36 lg 1). Korteriomandi valduse üleminekuks tuleb kostjal vabastada kõik ruumid ja anda üle korteri võtmed. Kuna kostja on keeldunud korteriomandi otsest valdust ja võtmeid üle andmast, siis teostab tegelikku võimu asja üle kostja ning valdus ei ole üle läinud. Seetõttu on kaudseks valdajaks endiselt hageja.
5. Kohus on vääralt kohaldanud selgitamiskohustust. Kohus on ekslikult hagejale selgitanud, et tal on võimalik esitada kohtule uus hagiavaldus pärandvara jagamise nõudes. Sõltuvalt sellest, mis asjaoludele hageja tugineb, peab maakohus selgitama, milline uus hagiavaldus on hagejal võimalik kohtule esitada, maakohus seda teinud ei ole. Samuti oli maakohtul võimalus määrata hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi nõude menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 17. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mida hageja on hagi alusena esile toonud. Õigust kohaldab kohus. Üksnes selle põhjal, et hageja tugineb ise AÕS §-le 45, ei saanud kohus otsustada, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (

§ 371lg 2 p 1).

Kohus peab kontrollima kõiki võimalikke nõudenorme, mille alusel hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele.

1. Hageja tugineb järgmistele asjaoludele: - hagejale kuulus korteriomand Haapsalu linnas, XXX, mille hageja oli andnud üürilepingu alusel kostja kasutusse; - üürileping lõppes 16.12.2019 hagejapoolse ülesütlemisega; - kostjal oli kohustus korter vabastada hiljemalt 31.03.2020; - 16.03.2020 võõrandas hageja korteriomandi Osaühingule C; - müügilepingu alusel kohustus hageja korteriomandi otsese valduse ja kõik korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed ostjale üle andma hiljemalt 16.04.2020; - üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,022% müügihinnast iga viivitatud päeva eest; - kostja ei ole käesoleva ajani korteri valdust hagejale tagastanud.
2. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja nõude alus praegusel juhul olla VÕS § 334 lg 1, mille kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
3. Üürileandjal tekib üüritud asja suhtes nõudeõigus sellest hetkest alates, mil üürileping enam ei kehti. Sellest ajast alates kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta. VÕS § 334 lg-st 1tuleneva nõude puhul on tegemist lepingulise nõudega. Selle nõude eeldus on, et poolte vahel eksisteeris üürileping, mis lõppes.
4. Üürileandja võib valida asjaõigusliku või võlaõigusliku nõude vahel. VÕS § 334 lg-st 1tuleneva asja tagastamise nõude eeliseks võrreldes AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva nõudega on see, et üürileandja ei pea tõendama omandiõigust. Erialakirjanduses on rõhutatud, et kuigi VÕS § 334 lg 1 esimene lause reguleerib ka seisundit, millisel kujul asi tagastada 3 2-20-8814 tuleb, siis kindlasti tuleneb esimesest lõikest ka asja tagastamise nõudeõigus kui selline ( vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk
6. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

23.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots 4