← Eesti

2-19-18677/27

Obsah (4)§ 96§ 108§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 17.02.2020.a Tsiviilasja number 2-19-18677 Tsiviilasi J Si, R Si hagi N Si vastu elatise nõudes 6 327 eu

) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2018.a oli vastavaks summaks 250 eurot kuus, 2019.a 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 ja 13.12.2018 määrus nr 117, 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt

§ 96ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine.

§ 108

järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 8. Hagejad nõuavad miinimummäärale vastavat elatist ühe kuu eest 2018 (hagiavalduse p 2.5, dtl 4) ning sellele järgneva perioodi eest kuni nende täisealiseks saamiseni. Sellisena on nõue kooskõlas eelmises punktis

(7)viidatud õigusnormidega.
  1. Kostja on võtnud omaks, et hagejad ei ole viibinud koos temaga alates juunist 2018 (dtl 63). Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks nimetatud ajale järgneval perioodil kandnud mingisuguseid kulutusi hagejate ülalpidamiseks. Nõue puudutab perioodi alates detsembrist
  2. Seega ei ole kostja hagejatele vaidlusalusel ajal ülalpidamist andnud.
  3. Tähendust ei oma see, miks pole hagejad koos kostjaga viibinud. Ülalpidamiskohustus sõltub lapsevanemaks olemisest, mitte laste hooldusõiguse teostamisest. Elatise vaidlus tuleb lahendada praegusest olukorrast lähtuvalt. Kohus märgib samas, et kostja pole põhjendanud ega tõendanud, kuidas konkreetselt on laste ema takistanud tema suhtlemist lastega. Kostja õigusi lastega suhtlemiseks lahendab Harju Maakohus teises käimasolevas tsiviilasjas (2-19-18464). Kui hagejad hakkavad tulevikus viibima koos kostjaga ja kostja hakkab seeläbi kandma laste ülalpidamiskulusid vahetult, on tegemist käesoleva olukorra muutumisega, mis võib anda aluse käesoleva otsusega kindlaks määratavate õigussuhete muutmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 459). Eelnimetatud põhjustel ei oma tähendust ka kostja väited ja tõendid selle kohta, kuidas hagejad on temaga viibinud enne 2018.a keskpaika ja milliseid kulusid on tema enne nimetatud aega lastega seoses kandnud (dtl 159 – 177).
  4. Tuleb eeldada, et riiklike toetuste määramisel lähtutakse tavalistest tegelikest vajadustest, mistõttu hagejate tegelike vajaduste esinemist saab eeldada ka hagejatele makstavate riikliku toetuste ulatuses. Kohus selgitas kostjale 21.01.2020 määruses (p 4, dtl 178), et neid toetusi saaks arvesse võtta ainult erandlikel põhjustel. Kostja pole mingisuguseid konkreetsest juhtumist lähtuvaid põhjendusi esitanud. Kostja pole muuhulgas esitanud mingisuguseid andmeid selle kohta, millised on hagejate ülalpidamiseks vajalikud kulud. 3
  5. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejate asjade kasutamine L Te kolmanda lapse poolt põhjustab mastaabisäästu (dtl 64). Asjaolu, et hagejate asju saab kasutada keegi veel ei vähenda nende ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Kostja pole oma väidet konkretiseerinud ega ole esitanud mingisuguseid arvandmeid väidetava säästu kohta. 10.02.2020 istungil avaldas hagejate ema nõusolekut anda hagejatele ebavajalikuks muutunud asjad üle kostjale, kui kostja seda soovib (dtl 233).
  6. Kostja pole täpsustanud ega tõendanud tulumaksusoodustusi, mida tema arvates kohus elatisnõude lahendamisel arvesse peaks võtma (dtl 63). Kohus on seisukohal, et sarnaselt lastetoetustega (vt p 11 eespool) on seadusandja pidanud võtma miinimumelatise kehtestamisel arvesse ka muid riiklikult kehtestatud lastega seotud soodustusi.
  7. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu selle kohta, et hagejad temalt elatist ei nõua. Kostja pole ka tõendanud hagejate ema sellist käitumist, millest võiks mõistlikult järeldada tagasiulatuva elatise nõude vastuolu hea usu põhimõttele. 12.06.2015 ja 25.06.2015 avaldustes on elatise tasumist nõutud kirjalikult advokaadi vahendusel (dtl 7 ja 10). Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et kokkuleppe olemasolu järeldub laste ema 05.06.2018 ja 16.07.2018 kirjadest ja SMS-sõnumivahetusest, milles pole elatist nõutud (dtl 65). Kostja poolt viidatud sõnumid käsitlevad laste viibimist ja üleandmist puudutavaid konkreetseid küsimusi, neis puudub ema selgesõnaline või kaudne avaldus selle kohta, et kostjalt elatist ei nõuta (dtl 72-157). Õigus nõuda elatist kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist on seadusega (vt p 7 eespool) kehtestatud üldine reegel, millest kõrvale kaldumine peab olema konkreetselt ja selgelt põhjendatud. Kostja püüab sisuliselt väita, et ta ei pea tagasiulatuvat elatist maksma selle pärast, et seda pole temalt nõude aluseks oleval perioodil nõutud. Samas on hagejate ema teatanud elatise nõudmise soovist kirjalikult ajal, mil lapsed viibisid 1/5 ajast kostjaga ja pole mingit mõistlikku põhjust arvata, et elatist ei soovitaks olukorras, kus lapsed ei viibi enam üldse kostjaga. Kostja pole tõendanud 2015.a esitatud elatise nõuete tagasivõtmist või nõudest loobumise kokkuleppimist. Kostja pole ka väitnud, et tagasiulatuva nõude tasumine põhjustaks temale eriliselt raske rahalise koormuse.
  8. Kostja süüdistus selle kohta, et hagejate ema on omastanud hagejate kontolt 7 310 eurot 2011-2013 tehtud maksetega (dtl 221), on vaidluse seisukohalt tähendusetu ega õigusta kostja soovi teha elatise makseid laste kontodele.

§ 100

kohaselt tuleb elatis maksta last ülalpidava vanema kontole (vt ka Riigikohtu 21.03.2007 otsus 3-2-1-3-07). Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt peab lapsega koos elav lapsevanem elatist kasutama lapse huvides. Kostja etteheide hagejate emale on küüniline arvestades, et kostja on ise võtnud laste kontodelt 11.11.2019.a sularahas välja ligi 31 000 eurot (dtl 25 ja 26). 16. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise

§ 101

lg 2 järgses miinimummäärast alates 01.12.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Perioodi 0131.12.2018 eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 250 eurot, perioodi 01.0131.12.2019 eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 3 240 (12 x 270) eurot, perioodi 01.01-29.02.2020 eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 584 (2 x 292) eurot ehk kokku 4 074 (250 + 3 240 + 584) eurot kummalegi hagejale. 01.03.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 292 eurot kuus, kuid mitte vähem seadusega sätestatud elatise miinimummäärast. Kui elatise miinimummäär kasvab, 4 suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Vastavalt

§ 101lg-le 2 võib kohus elatise määrata kindlaks muutuva suurusena.

17.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Elatis tuleb maksta hagejate ema L Te (isikukood xxx) kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu

  1. kuupäevaks.
  2. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 164 lg 2 määrab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Olukorras, kus kostja on mõistlike põhjendusteta jätnud kogu vaidlusega seotud perioodil täielikult täitmata oma kohustused hagejate ülalpidamiseks vaatamata temale kohtuväliselt esitatud nõudele, ning kus kostja on vaielnud elatisnõudele kohtumenetluses vastu esitades asjakohatuid põhjendusi ja arvukalt tõendeid vaatamata kohtu selgitustele vastuvaidlemise perspektiivituse osas, poleks õiglane jätta menetluskulusid hagejate kanda, kelle nõue täielikult rahuldatakse.
  3. Hagejad paluvad hüvitada menetluskulu 1 620 eurot esindaja 9 tunni töö eest tasumääraga 180 eurot tunnis koos käibemaksuga. Dtl 241). Hagejad on esitanud üksikasjaliku loetelu esindaja poolt tehtud töö kohta. Kohtu arvates on töö ning sellega kaasnenud kulu vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab seejuures, et kostja on esitanud menetluses väga suures mahus hagi aluseks olevate asjaoludega seostamata tõendeid (dtl 67 - 177; 225 - 230) ja on põhjustanud sellega asjatut koormust hageja esindajale. Samuti arvestab kohus sellega, et kostja on kulutanud käesolevas asjas esindajale kokku 3 424,5 eurot (dtl 245) ehk enam kui kaks korda hagejatest rohkem.
  4. Hagejate taotluse (dtl 242) alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.