KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 8. jaanuaril 2020.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsivii

§ 107

lg 2 alusel ja hüvitiste väljamõistmiseks

§ 100

lg 5 ja 100 lg 1 alusel või alternatiivselt kahju hüvitamiseks

§ 95

lg 3 alusel Tsiviilasja hind 24.740,79 eurot Menetlusosalised ja nende dajad Hageja: H U (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Tiia Kruusmaa (e-post: tkruusmaa@gmail.com) Kostja: AS Avesco (registrikood 10503541, asukoht Väljaotsa tn 1, 76413 Saue vald, Harjumaa) Kostja esindaja: advokaat Raiko Paas (e-post: menetlus@sirel.ee) Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 01.11.2019 RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata AS Avesco taotlus asja arutamise uuendamiseks. 2. Rahuldada osaliselt H U hagi AS Avesco vastu. 3. Tuvastada, et AS Avesco poolt 13.12.2018.a. H Ule tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus

§ 88lg 1 p 2 alusel on tühine.

4. Lugeda H U ja AS Avesco vahel 02.01.2018.a. sõlmitud tööleping lõppenuks

§ 107lg 2 alusel.

5. Välja mõista AS-lt Avesco H U kasuks hüvitis

§ 109lg 1 alusel töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest seisuga 14.12.2019.a.

summas 27.214,52 eurot ning alates 15.12.2019.a. igakuine hüvitis 1800 eurot kuus kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

1. Välja mõista AS-lt Avesco H U kasuks viivis seisuga 08.01.2020.a. summas 2332,12 eurot.
2. Välja mõista AS-lt Avesco H U kasuks alates 09.01.2020.a. viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 27.214,52 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
3. Jätta rahuldamata H U hagi AS Avesco vastu

§ 100lg 5 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks.

1. Rahuldada AS Avesco tasaarvestusavaldus ja mõista H Ult AS Avesco kasuks välja 3600 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
2. Jätta H U menetluskuludest 40 % tema enda kanda ja 60 % AS Avesco kanda.
3. Jätta AS Avesco menetluskuludest 60 % tema enda kanda ja 40 % H U kanda.
4. Välja mõista AS-lt Avesco H U kasuks menetluskulude katteks 1080 eurot.
5. Välja mõista H Ult AS Avesco kasuks menetluskulude katteks 648 eurot. Tasaarvestus.
6. Tasaarvestada hageja põhinõue summas 27.214,52 eurot, viivisenõue 2332,12 eurot, kostja tasaarvestusavalduses esitatud nõue 3600 eurot ja hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud 1080 eurot kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega summas 648 eurot.
7. Välja mõista tasaarvestuse tulemusena AS-lt Avesco H U kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga põhivõla, viiviste ja menetluskulude katteks kokku 26.378,64 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud. Lk

§ 88

lg 1 p 2 alusel ning töötajale kuulub väljamaksmisele detsembrikuu töötasu 500 eurot brutos, detsembrikuu puhkusetasu 219,46 eurot brutos ning vastavalt kokkuleppele kompensatsioon 2 kuu brutopalga ulatuses 3600 eurot brutos. Hageja nõuded ja nende põhjendused.

1. H U esitas kohtusse hagi AS Avesco vastu ja leidis, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus tööandjal seaduslik alus. Hageja sõnul kutsuti ta tööandja kabinetti, kus teatati suusõnaliselt, et ta pole pikka aega tööga toime tulnud ning nõuti töölepingu ülesütlemise teatele kohest alla kirjutamist ja kohest majast lahkumist. Varasemalt talle etteheiteid tööga mitte toimetulemise kohta tehtud ei olnud.
2. Hageja leiab, et

§ 87

kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegu.

§ 97

lg 2 kohaselt oleks hagejale tulnud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva. Käesoleval juhul seda järgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja olevat end õigustatud nõudma

§ 100

lg 5 alusel hüvitist 15 kalendripäeva ulatuses ajavahemikus 14.12.2018 - 28.12.2018 eest summas 870,90 € (1800/31 päevaga x 15 päevaga). 5. Hageja leiab, et

§ 88

lg 2 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, eriti töölepingu lõpetamisel

§ 88lg 1 p 2 alusel.

Kostjal oli sobivaid vakantseid töökoht, kuid hagejale ta neid ei pakkunud. 6. Hageja väidetel oleks tööandjal tulnud teda enne töölepingu ülesütlemist ka hoiatada

§ 88

lg 3 alusel, kui ta leidis, et hageja töövõime oli vähenenud, kuid ka seda kostja ei teinud. 7. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostjal puudus alus talle töölepingu ülesütlemiseks seadusest tuleneva aluse või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu, on

§ 104lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemine tühine.

8. Esialgses hagis palus hageja: - tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus (

§ 104

lg 1); - lugeda tööleping poolte vahel lõppenuks

§ 107

lg 2 alusel 28.12.2018.a; - mõista kostjalt välja - hüvitis 870 eurot (

§ 100

lg 5) - hüvitis 5400 eurot (

§ 100

lg 1) - mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras eelmises punktis märgitud hüvitistelt või alternatiivselt juhul kui hagi jääb rahuldamata, mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud talle tekitatud kahjuna

95 lg 3 alusel ja viivis sellelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. aprillil 2019.a. esitas hageja kohtule oma nõude suurendamise avalduse ja asus selles seisukohale, et Riigikohtu üldkogu
3. mai 2014.a. otsuse kohaselt kohtuasjas nr 3-2-1-79-13 Lk

§ 109

lõikes 1 ette nähtud hüvitis välja mõista tööandjalt töötaja kasuks tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni

§107lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni.

Nimetatud kohtulahendis selgitas Riigikohus, et

§ 109

lõikes 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Hageja on seisukohal, et hüvitise suurendamiseks annab aluse asjaolu, et kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei põhjendanud, kostja on hageja töölepingu ülesütlemisel rikkunud oluliselt seadust nii seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu kui ka seaduses sätestatud nõuete eiramise tõttu ning kostjal puudus mõjuv põhjus hagejaga töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks, hageja seevastu täitis tööülesandeid hoolikalt, oli tööandjale lojaalne ja abivalmis ning täiti puuduliku töökorralduse tõttu mitme kuu vältel üksinda müügispetsialisti töökohustusi. Hageja väidetel oli ta kostjale vajalik seni kuni ta õpetas välja uue noorema töötaja, kes hageja asemel tööle võeti. Hageja arvab, et tema vanus võiski olla põhjus, miks ta vallandati, sest kostja töökuulutusest nähtub, et hageja otsib oma nooruslikku töökollektiivi sobivat töötajat. Hageja on ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu sattunud aga keerulisse olukorda, sest on enne pensionile jäämist jäänud tööta ja sissetulekuta. Hageja väidetel on üldteada, et üle 50-aastastel inimestel on raske leida sobivat tööd, kuigi hageja on suurte töökogemustega tehnika vallas. Hoolimata oma kogemustest ja teadmistest ei ole hageja üle 60-aasta vanusena leidnud sobivat tööd, kuigi on seda aktiivselt otsinud. Arvestades Riigikohtu lahendis 2-16-708 p 24 märgitut, mille kohaselt hõlmab

§ 109

lg 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike, ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada ka tekkinud mittevaraline kahju, kusjuures VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju, kostja kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kostja kui tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju, on hagejal õigus saada hüvitist ja kostjal kohustus maksta hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvotist sest kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult. VÕS §134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, mis tähendab, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest sõltub hüvitise suurus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitist esialgses hagis märgitud 5400 euro asemel 10.800 eurot ehk kuue kuu töötasu suuruses. Lisaks nimetatule taotleb hageja ka varalise kahju hüvitamist alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni

§ 107

lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni (Riigikohtu lahend 2-16-708 p 20). Hageja varaline kahju (saamata jäänud tulu) seisneb kuutöötasu 1800 euro kaotuses, sest kui teda poleks ebaseaduslikult töölt vallandatud jätkaks ta töötamist kostja juures ja tema sissetulek oleks olnud vähemalt 1800 eurot kuus. Kuna hageja on töötu alates 14.12.2018.a, moodustas hageja varaline kahju seisuga 01.11.2019 12.814,84 eurot, sest hageja oli saanud töötukindlustust perioodil 17.12.2018.a. – 20.09.2019.a. 5185,48 eurot. Kuna eeltoodut peab Lk

§ 88lg 1 p 2 alusel.

Sisuliselt oli töölepingu lõpetamine sellel alusel ka õige, sest hageja ei tulnud pikka aega toime oma tööülesannetega. 12. Lisaks eeltoodule leidis kostja, et

§ 100

lg 5 alusel on töötajal õigus hüvitist saada vaid juhul, kui töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Töölepingu ülesütlemise tühisuse korral on hüvitist õigus saada vaid

§ 109lg 1 alusel.

1. Kostja esitas koos vastusega hagile ka tasaarvestusavalduse, paludes hagejale makstud 3600 eurot tasaarvestada töölepingu ülesütlemise tühisuse korral hagejale väljamõistetava hüvitisega, sest juhul kui töölepingut kokkuleppel ei lõpetatud, nagu väidab hageja, ja töölepingu ülesütlemine oli tühine, peab ta tühise tehingu alusel saadu kostjale TsÜS § 84 lg 1 alusel tagastama.
2. Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada tunnistaja R P ütlustega, kelle ülekuulamisest ta menetluse käigus loobus, ning xxx ja hinnapakkumise küsimise e-kirjaga. Hageja seisukoht tasaarvestusavalduse osas.
3. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamisel makstud 3600 eurot oli lisatasu, mitte töölepingu kokkuleppel lõpetamise kompensatsioon, kuna töölepingut kokkuleppel ei lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja seda tasaarvestusavalduse esitamisega hagejalt ka tagasi nõuda. Lk

§ 100

lg 5 alusel on töötajal õigus saada hüvitist, vaid siis, kui tööleping öeldi üles kehtivalt. Kohtuotsuse põhjendused. 17. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus järgmistest seadusesätetest:

§ 87

, mis sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides selles ettenähtud etteteatamistähtaegu;

§ 88

lg 1 p 2, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);

§ 88

lõike 3, mille esimese lause kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. 18. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev töölepingu lõpetamise dokument (t/l 10) kinnitab hageja väidet, et kostja ütles talle töölepingu erakorraliselt üles 13.12.2018.a. alates 14.12.2018.a.

§ 88

lg 1 p 2 alusel ehk põhjusel, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime oma tööülesannete täitmisega kostja juures. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises põhjendanud töölepingu ülesütlemist, milleks ta oli kohustatud

§ 95

lg 2 kohaselt, ega tõendanud ka kohtus asja sisulise arutelu käigus, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt oli põhjendatud, asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine

§ 104

lg 1 kohaselt, sest tööandja ütles töölepingu töötajale üles ilma seadusliku aluseta. Asjaolu, et tööandja töötajat ei hoiatanud, vaidluse lahendamisel määravat tähtsust ei oma. 19. Kohtu hinnangul on kostja väited töölepingu kokkuleppel lõpetamisest paljasõnalised ning seda väidet ei kinnita ka töölepingu lõpetamise teatises märgitud 3600 euro suuruse kompensatsiooni maksmine. Ka kostja väide sellest, et töölepingu lõpetamise dokumenti märgiti töölepingu lõpetamise alusena

§ 88

lg 2 p 1 hageja soovil ning eesmärgiga saada Töötukassast hüvitist, ei ole eluliselt usutav, sest sel juhul poleks hagejal olnud põhjust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. 20. Ka kostja väited sellest, et tegelikult oli tööandjal alus töötajale tööleping üles öelda ka

§ 88

lg 2 p 1 alusel, on tõendamata, sest kostja poolt väidetud xxx tellimust (t/l 33-35) ei saanud hageja täita, kuna ta oli tellimise esitamise ajal töövõimetuslehel, mida kinnitab Eesti Haigekassa tõend (t/l 42). 21. Arvestades asjaoluga, et töölepingu ülesütlemine oli kohtu hinnangul kostja poolt tühine, lõpetab kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Kuna hageja töötas kostja juures alates 02.01.2018.a. ja kostja ütles hagejale töölepingu üles alates 14.12.2018.a., tuleb poolte vaheline töösuhe lugeda

§ 97lg 2 p 1 ja 107 lg 2 vahel lõppenuks alates 28.12.2018.a. Lk

§ 109lg 1 alusel ka hüvitis.

Arvestades Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014.a. otsuses märgitut (tsiviilasi 3-2-1-79-13 p 32.3), mille kohaselt on töövaidlusorganil võimalik

§ 109

lõikes 1 ette nähtud hüvitis välja mõista tööandjalt töötaja kasuks tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni

§107

lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni, ning Riigikohtu seisukoha kohaselt hõlmab

§ 109

lõikes 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju, ning kohus asus käesolevas kohtuasjas seisukohale, et kostja ütles hagejale töölepingu üles ilma seadusliku aluseta ning selleks puudus mõjuv põhjus, hageja on tulenevalt kostja ebaseaduslikust käitumisest jäänud kuni käesoleva ajani tööta ja sissetulekuta, kuigi on püüdnud omale tööd hankida, mida tõendavad tööandjate vastused hagejale, kuhu hageja on soovinud tööle kandideerida (t/l 44-45) ning hagejal on tulenevalt tema vanusest üldteadaolevalt raske omale uut töökohta leida, ning seda vaatamata sellele, et tal on suured töökogemused tehnikaga töötamise alal, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10.800 eurot ehk kahjuhüvitis tema kuue kuu töötasu suuruses nagu hageja esitatud hagis teha on palunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul pidi kostja aru saama, et töölepingu ebaseaduslik lõpetamine hagejaga võib põhjustada hagejale mittevaralist kahju ehk kostja kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult oli suunatud hageja mittevaralise huvi järgimisele VÕS § 134 lg 1 kohaselt, mis annabki aluse hagejale hüvitist nõuda. Kohtu hinnangul on hüvitise suurus 10.800 eurot kooskõlas ka VÕS § 134 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hüvitis varalise kahju eest ehk saamata jäänud tulu, mille kostja on hagejale tekitanud asjaoluga, et lõpetas temaga ebaseaduslikult töölepingu ja hagejal on jäänud alates sellest ajast saamata igakuiselt 1800 eurot kuus töötasu, mida ta töösuhte jätkumise korral saanud oleks. Kuna hageja on olnud töötu alates 14.12.2018.a, mil kostja temaga töölepingu lõpetas, kuid hageja on saanud töötukindlustust perioodil 17.12.2018.a. – 20.09.2019.a. 5185,48 eurot, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte (t/l 71), moodustas hageja varaline kahju seisuga 14.12.2019.a. 16.414,52 eurot (12 x 1800 – 5185,48). Alates 15.12.2019 kuulub kostjalt väljamõistmine hüvitis hageja kasuks 1800 eurot kuus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Sellisele seisukohale asus oma lahendis 2-16-708 p 20 ka Riigikohus. Kokku kuulub seega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

§ 109

lg 1 sätestatud hüvitis ühekordse summana 27.214,52 eurot ning alates 15.12.2019.a. hüvitis 1800 eurot kuus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 23. Hageja viivisenõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 Lk

§ 100

lg 5 alusel, kui ta saab hüvitist

§ 109

lg 1 alusel, sest

§ 100

lg 5 alusel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist siis kui tööleping on üles öeldud kehtivalt, kuid etteteatamistähtaega järgimata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude

§ 100lg 5 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

1. Kohus on seisukohal, et rahuldamisele kuulub ka kostja poolt esitatud tasaarvestusavaldus. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuses seisukohale, et poolte vahel ei sõlmitud kokkulepet töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel, vaid töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt oli tühine, tuleb hagejal tagastada kostjale ka tühise tehingu alusel saadud kompensatsioon 3600 eurot nagu sätestab TsÜS § 84 lg
2. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud summat lugeda lisatasuks nagu hageja väidab, sest töölepingu lõpetamise dokumendis on märgitud, et see on kompensatsioon, mis on talle välja makstud töölepingu lõpetamisel. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
3. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi hageja nõuetes tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping poolte vahel kohtuotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka hüvitise

§ 109

lg 1 alusel ning viivised, kuid rahuldab ka kostja tasaarvestusavalduse ja jätab rahuldamata hageja nõude saada hüvitist

§ 100

lg 5 alusel, jätab kohus 60 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 40 % hageja enda kanda ning 40 % kostja menetluskuludest hageja kanda ja 60 % kostja enda kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna hageja õigusabikulud kokku 1800 eurot 15 tunni eest arvestusega, et hageja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot tunnis. Lk

§ 109

lg 1 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks summas 23.614,84 eurot ning viivise väljamõistmiseks viimaselt hüvitiselt, on tsiviilasja hind kokku koos viivisenõudega kokku summas on käesoleva hagi hinnaks 24.740,79 (870,91 + 23.614,84 + 255,04 ) eurot. Kostja taotluse lahendamine. Lk