) § 69 lg 1 järgi kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.
lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 3 rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 4 järgi käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1215/2012 (määrus) artikkel 17 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu säästukaart pluss kasutamise lepingust, mille puhul sai kostja kasutada krediidilimiiti. Kohtu hinnangul ei sõlminud kostja lepingut oma iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega seonduvalt. Kohus leiab seega, et tegemist on tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse nõudega. Kuivõrd kostja puhul on tegemist tarbijaga ja tegemist on muud liiki krediidilepinguga, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel (kohtualluvus tarbijalepingute puhul). Määruse artikkel 18 punkt 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega võib määruse artikli 18 punkti 2 alusel algatada menetluse kostja vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on kostja alaline elukoht. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis kehtivat elukohta, maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema kinnitanud, et kostja kolis perega xxx ja kostja on ise teises kohtuasjas kinnitanud, et ta elab xxx. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja elab xxx ning tema alaline elukoht ei ole Eesti siseriikliku õiguse kohaselt Eestis. Kuivõrd hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama. Riigikohtu lahendi 3-2-1-179-14 punktist 10 tulenevalt peab maakohus
lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab
lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine
lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi
lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik 3 kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.