KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1680 Hal

§ 121lg 4 ja § 235 lg 1).

Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 08.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt kahjuhüvitise 64 634,25 eurot väljamõistmiseks. XX esitas 09.05.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Kristiina Feinmani vastu, milles palus kohtutäituri tegevus tunnistada ebaseaduslikuks ja kohustada teda võimalikult kiiresti võlgade sissenõudmiseks läbi viima täitetoimingud. Tartu Maakohus edastas kaebajale 14.05.2020 e-kirjaga failid, kuid eiras kaebaja palvet saata dokumendid skaneerituna. 3-20-1680 Maakohus saatis kaebajale tundmatus kohtuasjas nr 2-20-6804 tekstifailid, millel puudusid allkirjad ja pitsat. Tartu Maakohus ei ole kaebaja 09.05.2020 avaldusele vastanud. Kohtutäitur K. Feinman algatas
2. a märtsis täitemenetluse M.M (034/2010/2301 asi nr 108-9251) suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 21.02.2011 otsus asjas nr 2-09-
3. Kohtutäitur tekitas oma tegevusega kaebajale kahju 64 634,25 eurot (kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1). KTS § 9 lg 6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest ka riik.
4. Tallinna Halduskohtu 09.09.2020 määrusega tagastati XX kaebus. KTS § 9 lg 8 alusel vaadatakse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Seega tuleb kaebajal pöörduda kohtutäiturilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tsiviilkohtusse. Halduskohtule ei nähtu, et kaebajal ei ole eelnevalt õnnestunud kahju hüvitamise nõuet rahuldada kohtutäituri vara arvelt. Seega ei saa kaebaja pöörduda KTS § 9 lg 6 alusel halduskohtusse kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja on kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks pöördunud maakohtusse tsiviilasja nr 2-20-6804 raames. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. XX palub 23.09.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.09.2020 määrus ja saata asi tagasi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. XX palub ennast vabastada riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel. Vaidlustatud halduskohtu määrusel puudub kohtuniku allkiri (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 199 lg 1 p 3). Kaebajal ei ole ID-kaarti ning ta ei saa avada digitaalselt allkirjastatud dokumente. Kohus peab edastama kohtuotsused omakäelise allkirjaga. Kaebajal puudub juurdepääs e-toimikule ja ta ei saa kontrollida seal olevaid dokumente. Riigivastutusõiguses on kahju tekitajaks avaliku võimu kandja. Kohtutäitur täidab avalikku ülesannet (KTS § 2 lg 1). KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. Seetõttu on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. KTS § 9 lg 6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest ka riik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. 4.1 Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb XXi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel läbi vaatamata. 2

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. 6.

§ 178

lg 3 sätestab, et määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 156lg 2 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-des 435, 441, 446 ja 447 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lõikes 2 sätestatut. TsMS § 441 sätestab, et kohus vormistab otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis. TsMS § 441 lg 2 kohaselt võib kohus otsuse vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita lõikes 1 sätestatud nõudeid. Seega ei pidanud halduskohtunik allkirjastama vaidlustatud määrust omakäeliselt, vaid toimis õigesti, kui allkirjastas määruse digitaalselt. Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme.

1. Vaidlustatud halduskohtu määrus edastati kaebajale 10.09.2020 nii digitaalselt allkirjastatuna kui ka pdf-formaadis (dtl 35). Kaebaja sai kohtumäärusega tutvuda hoolimata ID-kaardi puudumisest ning on saanud esitada selle peale määruskaebuse.
2. Halduskohus on XXi kaebust tõlgendanud õigesti. Sellest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul kohtutäitur K. Feinmani tegevusega ning leiab, et kohtutäitur tekitas talle kahju. Kaebaja palub välja mõista hüvitis Eesti Vabariigilt põhivõla katteks (KTS § 9 lg-d 1 ja 6). Riigikohtu erikogu on 13.12.2011 määruse asjas nr 3-3-4-4-11 p-des 7 ja 8 selgitanud, et tulenevalt KTS § 2 lg-st 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub kahtlus kohtutäituri avalik-õiguslikus seisundis. Vastavalt

§ 3

lg 1 p-le 1 ja lgle 2 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kuid halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Praegusel juhul on teistsugune menetluskord seadusandja poolt ette nähtud KTS § 9 lg-s

1. Tulenevalt sellest sättest vaadatakse kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus (vt ka Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-2-1-26-14, p 11). Seega on halduskohus õigesti märkinud, et ei ole pädev XXi esitatud kaebust lahendama.
2. KTS § 9 lg-ga 6 seonduvalt on ringkonnakohus varem selgitanud, et lisaks vastutavad KTS § 9 lg 6 järgi kohtutäituri põhjustatud kahju eest ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Eesti Vabariik. Kuigi üldjuhul vastutavad RVastS § 12 lg 4 järgi mitu avaliku võimu kandjat kannatanu ees solidaarselt, on kohtutäituri põhjustatud kahju puhul kojal ja riigil üksnes täiendav vastutus. Nii vastutavad koda ja riik täituri põhjustatud kahju eest KTS § 9 lg 6 ls 1 järgi üksnes juhul, kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses. Lisaks tuleneb KTS § 9 lg-st 6, et sellisel juhul vastutab kahju hüvitamise eest esmalt koda ja alles seejärel riik, samuti on kojal ning riigil tagasinõudeõigus täituri vastu ja riigil tagasinõude õigus ka koja vastu. Seega tuleneb viidatud sätetest, et täituri ametitoiminguga põhjustatud kahju eest vastutab eelkõige ja lõppastmes kohtutäitur ise. Tagamaks aga avalike ülesannete täitmisel tekkinud kahju hüvitamise kannatanule, vastutavad täituri kohustuse täitmise eest lisaks nii koda kui ka riik (Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 otsus asjas nr 2-17-18744, p 8). Kaebaja ei ole väitnud, et võimalik kahju hüvitamine kohtutäitur K. Feinmani enda vara arvelt on lõppenud tulemuseta. 3