KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12063 Kohtuasi XX kaebus

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulud 530 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 530 eurot ületavas ulatuses puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 2² koosmõjus

§-ga 659). 8. Kolleegium kontrollib

§ 651

lg 1 järgi (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1032 eurot. Seega ei vaidlusta puudutatud isik riigilõivude 30 euro ega nendelt viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

9. Kolleegium märgib seoses puudutatud isiku taotlusega kohustada avaldajat esitama menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, et ei pea selliste dokumentide nõudmist avaldajalt põhjendatuks.

§ 176

lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Maakohtul ei tekkinud kahtlust avaldaja kohustuses lepingulise esindaja kulusid kanda. Seda kahtlust ei teki ka ringkonnakohtul, sest asja materjalidest nähtuvalt on avaldajat maa- ja ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja ning ei saa eeldada, et avaldajale on õigusabi osutatud tasuta. Seega on usutav, et avaldajal on tekkinud lepingulise esindaja kulude kandmise kohustus. 10. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Kohus peab

§ 175lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab 3

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire. 10.
3. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust ei ole avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 8,6 tundi ja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) täies ulatuses põhjendatud. Puudutatud isik peab kandma avaldaja lepingulise esindaja kulud üksnes ulatuses, mis on vajalik ja põhjendatud. 10.
4. Maakohtus kantud menetluskulude osas heidab puudutatud isik määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja konsultatsiooni kliendiga 1 tunni ulatuses. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles osas ületanud diskretsioonipiire ning 1 tund kliendiga konsulteerimiseks, et koostada kohtule menetlusdokument, on põhjendatud. Määruskaebuse väite kohaselt on täitedokumentidega tutvumiseks põhjendatud 0,5 tundi ja avalduse koostamiseks 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et
5. augustil 2019 kohtule esitatud avaldus ei olnud õiguslikult keerukas ning sisaldab suuremas osas asjaolude kirjeldamist. Täitedokumentidega tutvumine ja analüüs kuulub avalduse koostamise aja hulka, mistõttu on avalduse koostamiseks põhjendatud 1 tund. Maakohtu menetluses on seega põhjendatud ajakulu 2 tunni ulatuses. 10.
6. Puudutatud isik leiab, et ringkonnakohtus on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kolleegium nõustub puudutatud isiku seisukohaga. Määruskaebuse menetlemisel saab pidada avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 3 tunni ulatuses, mis sisaldab endas määruskaebuse koostamist (2 tundi) ja kohtutäituri seisukohtadele vastamist (1 tund). 10.
7. Puudutatud isik leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge. Kolleegium nõustub puudutatud isiku seisukohaga. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
8. veebruari
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
10. novembri
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, peab ringkonnakohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
12. Eeltoodut arvestades on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu kokku 5 tundi. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud maa- ja ringkonnakohtus 500 eurot (käibemaksuta). 12.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 4