← Eesti

2-16-2060/614

Obsah (15)§ 29§ 28§ 21§ 22§ 20§ 39§ 26§ 40§ 51§ 45§ 10§ 24§ 25§ 8§ 11

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-2060 Määruse kuupäev Tartu, 16. detsember 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai Kullerkupp Kohtuasi

) § 24 lg 3 mõttes vastu võetuks, sest poolthääletanud võlausaldajate hääled kokku ei moodustanud vähemalt ⅔ häältest. 2.2. Harju Maakohus võttis 12. mail 2016 tehtud määrusega menetlusse avaldaja

§ 29

lg 1 p 2 alusel esitatud avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks ning määras saneerimiskava hindamiseks eksperdid Toomas Saarma ja Urmas Võimre. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse OÜ Tõntso Agro, Nordea Bank AB Eesti filiaal, Aktsiaselts DNB Bank (praegune Luminor Bank AS), Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (praegu kustutatud) ja AS Nordea Finance Estonia (praegune Luminor Liising AS). Tallinna Ringkonnakohus jättis

  1. augustil 2016 tehtud määrusega määruskaebused rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Riigikohus tühistas
  2. märtsil 2017 tehtud määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-164-16 maa- ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2.
  3. AS Maag Grupp esitas maakohtule
  4. mail 2017 avalduse, milles soovis loobuda
  5. aprillil 2016 avaldaja saneerimiskava kinnitamise vastu olnud Nordea Bank AB Eesti filiaali, Aktsiaseltsi DNB Bank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja AS Nordea Finance Estonia häältest ning avaldas soovi hääletada saneerimiskava kinnitamise poolt (XII kd, tl 32). 2.
  6. Avaldaja esitas eelnevast lähtudes
  7. mail 2017 taotluse kinnitada saneerimiskava vastu võetud saneerimiskavana

§ 28lg 2 mõttes (XII kd, tl-d 27–29).

Avaldaja leidis, et kuna AS Maag Grupp soovis hääletada saneerimiskava kinnitamise poolt, on nüüdseks nii pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud rohkem kui pooled võlausaldajad, kellele kuulub kummaski rühmas üle ⅔ häältest, seega on saneerimiskava vastuvõtmise eeldused täidetud. 2.

  1. Harju Maakohus keeldus
  2. juunil 2017 (allkirjastatud
  3. juunil 2017) tehtud määrusega, millega ta ühtlasi lõpetas saneerimismenetluse (XII kd, tl-d 62–64), avaldaja vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  4. juulil 2018 maakohtu määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse
  5. oktoobril 2018 menetlusse võtmata. Harju Maakohus jätkas menetlust, hinnates vastu võetud saneerimiskava kinnitamise aluseid. 2

(11)2-16-2060
  1. Harju Maakohus kinnitas
  2. juunil 2019 tehtud määrusega avaldaja saneerimiskava vastu võetud saneerimiskavana ning jättis menetlusega liidetud pankrotiavaldused läbi vaatamata (tsiviilasjad nr 2-16-12912, nr 2-16-15717, nr 2-17-3757). Maakohus määras, et saneerimiskava täitmise üle teeb järelevalvet
  3. juunil 2017 saneerimisnõustajaks nimetatud Aavo Koppel, kes peab esitama kohtule ja võlausaldajatele saneerimiskava täitmise kohta aruande igal poolaastal ning andma viivitamata võlausaldajatele ja kohtule teada avaldaja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest. Avaldaja juhtorgani liikmeid kohustati andma saneerimisnõustajale teavet ja osutama abi järelevalve tegemisel. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasuks 25 000 eurot, millest 20 000 tasutakse saneerimiskava kinnitamisel ning 5000 saneerimismenetluse lõpetamisel, muu hulgas avaldaja kohtu deposiiti kantud raha arvel. Maakohus märkis, et kohtumäärus on viivitamata täidetav. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel avaldaja kanda. Maakohus leidis, et vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise eeldused

§ 28

lg 2 mõttes on täidetud ning kinnitamist välistavad asjaolud

§ 28lg 5 mõttes puuduvad.

Saneerimiskava vastuvõtmisel järgiti seaduses sätestatud nõudeid ja tähtaegu, teated ja dokumendid toimetati võlausaldajatele kätte tähtaegselt ning anti neile võimalus saneerimiskavaga tutvuda ja selle vastuvõtmise üle hääletada

§ 28lg-te 1–3 mõttes.

Tegemist on vastu võetud saneerimiskavaga, sest nii pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas on saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud rohkem kui pooled võlausaldajad ning neile kuulub kummaski rühmas üle ⅔ häältest. Võlausaldajate häälte koguarv on 47 534 094, millest saneerimiskava poolt anti 42 151 056 ehk 88,68% häältest. Pandiga tagatud võlausaldajate nõuete maht oli 29 712 713 eurot 76 senti. Kuna AS Maag Grupp soovis õigusjärglasena tagasi võtta saneerimiskava kinnitamise vastu olnud Nordea Bank AB Eesti filiaali, Aktsiaseltsi DNB Bank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja AS Nordea Finance Estonia hääled ning hääletada saneerimiskava vastuvõtmise poolt, oli muudatuse tagajärjel pandiga tagatud võlausaldajate rühmas saneerimiskava kinnitamise poolt 98,5% häältest. Pandiga tagamata võlausaldajate nõuete maht oli 17 812 380 eurot. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt oli arvuliselt üle poolte võlausaldajatest (79 96st), kellele kuulus 57,47% häältest. Eelnevatele lisanduvad 2 642 828 poolthäält, sest AS Maag Grupp soovis AS Nordea Finance Estonia õigusjärglasena muuta vastuhääled poolthäälteks. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas anti seega saneerimiskava poolt 72,3% häältest. Saneerimiskava vastab

§ 21nõuetele, saneerimine on vajalik ning kohaldatavad abinõud on sihipärased.

Kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse, nõuded tasutakse osamaksetena ning võlasummat vähendatakse

§ 22lg 1 p-de 1–3 mõttes.

Avaldaja on tootmisprotsessi ja toodete valiku juba üle vaadanud ja ümber kujundanud, mistõttu pole uued muutused vajalikud. Saneerimiskava hõlmab üle 10 000 euro suuruseid nõudeid avaldaja vastu saneerimismenetluse algatamise seisuga. Rahuldatakse ka pandiga tagamata võlausaldajate nõuded, mis jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Asjaolu, et välja on jäetud väiksemad nõuded põhjendusega, et neid on väga suur hulk ning kaasneks asjatu koormus avaldajale, on avaldaja valik ja risk. Valiku teevad ettevõtja ja saneerimisnõustaja. Saneerimiskavast välja jäetud nõuded säilivad muutumata kujul, mistõttu peab arvestama võimalusega, et kohustuste täitmist nõutakse saneerimismenetluse kestel. Võlausaldajaid koheldakse saneerimiskavaga võrdselt, kasutatakse ühetaolist maksegraafikut ning põhinõuded rahuldatakse, kuid kõrvalnõudeid mitte. Suuremate võlausaldajate õigusi ei riiva see, et tehakse võrdsed, mitte võrdelised maksed, sest pärast kolmanda aasta lõppu suureneb oluliselt maksete maksimaalsumma, pankade finantssuutlikkus on suurem, nõuet 3

(11)2-16-2060 tagavad tagatised ning nõudelt arvestatakse intresse. Võlausaldajate huvide kaitset tagab lisaks ka keeld maksta dividende saneerimiskava kehtivuse ajal. Saneerimiskava täitmise maksimaalset perioodi seadus ei reguleeri. Arvestades seda, et võlausaldajate põhinõue rahuldatakse täies ulatuses ning saneeritavate nõuete maht on üle 47 miljoni euro, ei ole kümme aastat saneerimise tähtajana põhjendamatult pikk. Saneerimiskava edukus on tõenäoline, avaldaja on tõenäoliselt pärast saneerimismenetluse lõppu võimeline jätkama tavapärast majandustegevust ja toimima kasumlikult, saneerimiskava täitmine on realistlik ja realiseeritav. Ümberstruktureerimine on juba tehtud, edasi liigutakse projektidega, kaasates omanikelt lisakapitali, üle on vaadatud tööjõustruktuur ja hankeallikad, uute klientide leidmisel on oldud edukad. Kuna ümberstruktureerimine on juba toimunud, ei avalda saneerimine töötajatele rohkem mõju, sest saneerimise tõttu ei ole rohkem koondamisi või palgakärpeid planeeritud. Saneerimine paneb võlausaldajad paremasse olukorda kui pankrotimenetlus, sest viimasel juhul ei saaks enda nõudeid rahuldatud pandiga tagamata võlausaldajad, väljamaksed oleksid pankrotimenetluse kulude võrra väiksemad, ettevõtte varade müügist ei pruugiks laekuda nii palju, et rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded põhinõude ulatuses, pankrotimenetlus häiriks ka ettevõtja jooksvat majandustegevust. Võlausaldajate vastuväited ei anna alust saneerimiskava kinnitamata jätta. Asjaolu, et saneerimisnõustajad esitasid saneerimiskava võlausaldajatele vaid nädal enne saneerimiskava kinnitamist ja kaks nädalat enne saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega, ei ole selline rikkumine, mis annaks aluse saneerimiskava kinnitamata jätta. Ei vaielda selle üle, et saneerimiskava esitati kohtule õigel ajal

§ 20lg-s 3 sätestatud nõudeid järgides.

Kuigi kava võlausaldajatele esitamise ja vastuvõtmise vahele jäi nädal, oli see piisav seisukoha kujundamiseks, kõik saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldajad kasutasid võimalust esitada seisukohad põhjendustega. Saneerimiskava vastas nõuetele.

§-st 21 ei tulene kohustust, et koostada tuleks kõiki võlausaldajaid ja nende nõudeid hõlmavat nimekirja. Saneerimiskava ei olnud puudustega ka seetõttu, et saneerimismenetluse tulemusi ei võrreldud hüpoteetiliselt olukorraga, mil ettevõte oleks tervikuna müüdud pankrotimenetluses. Seadusest ei tulene sellist nõuet. Hinnang ei olnud ka vajalik, sest Euroopa Liidu ja Venemaa sanktsioonide, piima ületootmise ja majandussurutise koosmõju hindamine saanuks olla vaid väga oletuslik. Alusetu on ka väide, et saneerimiskavas ei analüüsitud ettevõtja makseraskuste põhjuseid. Saneerimiskavaga ei kahjustata võlausaldajate huve ega kohelda neid ebavõrdselt, seetõttu ei ole alust saneerimismenetlust

§ 39lg 2 p 8 alusel lõpetada.

AS-le Maag Grupp kuulub 93% Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus osalusest, kellele omakorda kuulub 100% avaldaja osalusest. Asjaolust, et konsolideeritud aruande järgi on paranenud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus majandustulemused, ei järeldu, et makseraskused on ületanud ka avaldaja, kes ei vaja enam saneerimist. Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus majandustulemusi ei saa samastada avaldaja omadega, sest Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus kontserni kuuluvad lisaks avaldajale veel mitmed teised juriidilised isikud. Samuti ei kohelda võlausaldajaid ebavõrdselt seetõttu, et varem saneerimiskava vastu hääletanud pankade nõuded omandas AS Maag Grupp, kes on avaldaja emaettevõtja, Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus, emaettevõtja.

ei erista kolmandast isikust võlausaldajate ja emaettevõtja nõudeid, samuti ei rahulda avaldaja enda emaettevõtja emaettevõtja nõudeid teiste võlausaldajatega võrreldes suuremas ulatuses. Avaldajale ei saa ette heita ka maksuvõlgade tasumist, sest seni ei ole saneerimiskava kinnitatud ja seega see veel ei kehti. 4

(11)2-16-2060
  1. Fepower OÜ, Flinty OÜ ja Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (puudutatud isikud) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada. Fepower OÜ palus teha uue määruse, millega jätta saneerimiskava kinnitamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Flinty OÜ palus teha määruse, millega lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt, sest saneerimismenetluse sisulised eeldused puuduvad. OÜ KENTEX FINANCE EESTI palus teha uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Avaldaja vaidles vastu sellele, et Osaühing KENTEX FINANCE EESTI astuks menetlusse senise võlausaldaja AKTSIASELTSI JETOIL asemel. Avaldaja palus jätta Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI määruskaebuse läbi vaatamata ning teised määruskaebused rahuldamata. Aktsiaselts Kryos palus jätta Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI menetlusse kaasamata ja tema määruskaebuse läbi vaatamata ning teised määruskaebused rahuldamata. AS Maag Grupp ja saneerimisnõustaja Aavo Koppel palusid jätta määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. aprilli
  5. a määrusega puudutatud isikute määruskaebused rahuldamata ning maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohus võttis vastu puudutatud isikute esitatud tõendid, kuid jättis rahuldamata nende taotlused. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäid TsMS § 171 lg 1, § 477 lg 1 ja § 165 lg 1 kohaselt võrdsetes osades puudutatud isikute kanda. Maakohus hindas vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise eeldusi

§ 28lg 2 mõttes. Ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtu põhjendustega ning neid Ts

MS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei korranud. Ringkonnakohus lisas, et seaduses ei ole sätestatud, et saneerimismenetlus tuleks lõpetada, kui menetluse tähtaega ei ole järgitud. Menetluse lõpetamine 60-päevase tähtaja möödumise tõttu oleks ka ebamõistlik, sest sel juhul tuleks lõpetada kõik menetlused, kus esitatakse määruskaebus. Kaebajad ei saa enam tugineda ka väitele, et nende õigusi on saneerimismenetluses oluliselt rikutud, sest nad ei esitanud

§ 26alusel saneerimiskava kinnitamata jätmiseks avaldust maakohtule.

Ringkonnakohtus saaksid puudutatud isikud tugineda vaid muudele võimalikele rikkumistele (vt ka Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 31). Muude võimalike rikkumistena on puudutatud isikud viidanud sellele, et avaldaja emaettevõtja (Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus) emaettevõtja (AS Maag Grupp) omandas vaid osa saneerimismenetluses osalenud võlausaldajate nõuded ning käitub enda kontserni huvides. Need etteheited on aga väga üldised ning välja pole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et võlausaldajaid on koheldud erinevalt. Samuti ei välista saneerimiskava kinnitamist asjaolu, et vahepealsel ajal on avaldaja palunud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise asemel kinnitada vastuvõetud saneerimiskava. Muudatus tuleneb sellest, et osa võlausaldajaid soovis muuta enda vastuhääled poolthäälteks. Muudatuste tulemusena on vastu võetud saneerimiskava kinnitamiseks antud piisavalt poolthääli. Pandiga tagatud nõudega võlausaldajate rühmas oli 29 721 714 häälest poolthääli 29 271 714, misjuures oli saneerimiskava vastuvõtmise poolt kuus võlausaldajat seitsmest, kellele kuulus 98,5% häältest. Pandiga tagamata nõudega võlausaldajate rühmas anti 5

(11)2-16-2060 17 812 380 häälest poolthääli 14 986 372, misjuures oli saneerimiskava vastu võtmise poolt 96 võlausaldajast 88, kellele kuulus 84,1% häältest. Isegi kui enda poolthääled võtab tagasi määruskaebuse esitanud Osaühing KENTEX FINANCE EESTI, on siiski igas rühmas hääletanud saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Ringkonnakohus leidis, et võlausaldaja saab saneerimiskava vastuvõtmiseks antud vastuhääle muuta poolthääleks ja vastupidi, kuid vahepealsel ajal võlausaldajate arvus ja nõude ulatuses toimunud muudatusi ei tuleks arvestada. Samal seisukohal on olnud käesolevas asjas ka Riigikohus (vt
  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-16, p 19.2). Seega on asjakohatu määruskaebuse väide, et pandiga tagatud nõudega võlausaldajate rühmas tuleks hääletustulemusi uuesti hinnata ja saneerimiskava kinnitamata jätta, sest nüüd on saneerimiskava vastu kaks võlausaldajat kolmest. Maakohus hindas avaldaja prognoositavat majanduslikku olukorda pärast saneerimist, tõi välja saneerimisabinõud, hindas nende eesmärgipärasust ja mõju avaldaja töötajatele. Ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtu põhjendustega ning neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei korranud. Ringkonnakohus leidis siiski, et kuna saneerimiskava esitati enam kui kolm aastat tagasi, pidi maakohus hindama avaldaja majanduslikku seisundit ka saneerimiskava kinnitamise ajal. Maakohus rikkus avaldaja praeguse majandusseisundi hindamata jätmisel põhjendamiskohustust, kuid ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada. Avaldaja netovara oli
  3. aasta veebruaris 26 576 125 eurot, seega positiivne (III kd, tl 28), sellest oli võimalik katta igapäevase majandustegevuse kulusid, kuid puudus võimekus täita 47 534 093 euro 76 sendi suuruseid kohustusi, eelkõige tasuda pankadele laenumakseid (I kd, tl-d 5 ja 6; III kd, tl-d 28, 48–51). Seega ei olnud avaldaja maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline. Avaldaja
  4. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli avaldaja netovara 17 446 634 eurot (XIX kd, tl 15), seega ei olnud avaldaja maksejõuetu. Küll aga oli saneerimiskavata maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline, sest käibevara suurus oli 10 882 482 eurot, samas kui saneeritavaid nõudeid oli 44 227 927 eurot. Makseraskuste tekkimine tulevikus oli tõenäoline ka saneerimisnõustaja
  5. märtsil 2020 esitatud aruande kohaselt. Avaldaja netovara oli 18 679 000 eurot, samas käibevara oli 15 866 000 eurot, lühiajalisi kohustusi 9 287 000 eurot ning saneeritavaid nõudeid 42 682 000 euro eest. Eelnevast nähtub, et saneerimiskavata ei saaks avaldaja kohustusi nõuetekohaselt täita. Saneerimismenetluse algatamise põhjused ei ole seega ära langenud ning menetluse lõpetamine

§ 40lg 2 alusel ei ole põhjendatud.

Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitanud Flinty OÜ väide, nagu rahuldataks tema nõue kümne aasta jooksul, samas kui saneerimiskava järgi peaks nõuded rahuldatama kuue aasta jooksul (III kd, tl-d 20, 48–51). Saneerimiskavast nähtub, et ka Flinty OÜ nõue rahuldatakse kuue aasta jooksul, seega ei kohelda võlausaldajaid ebavõrdselt. Asjakohatu on määruskaebuse esitanud Fepower OÜ taotlus saneerimiskava

§ 51

alusel tühistada, sest praegu hinnatakse alles saneerimiskava kinnitamise eeldusi (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-16, p 26.2). Saneerimiskava kinnitamise määrus on piisavalt selge, vaatamata sellele, et maakohus ei märkinud lahendi päises võlausaldajate andmeid ega nende nõudeid.

§ 45lg 5 kohaselt on täitedokument saneerimiskava, mitte määrus.

Täitemenetluses saab võlausaldajate nõuete loovutamisega arvestada. Selguse huvides märkis ringkonnakohus enda kohtumääruse päises võlausaldajate andmed, arvestades kohtule nõuete loovutamiste kohta edastatud teateid. 6

(11)2-16-2060 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Fepower OÜ, Flinty OÜ ja Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (määruskaebuse esitajad) esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebused, milles paluvad maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud paluvad määruskaebuse esitajad jätta avaldaja kanda. 7.
  2. Fepower OÜ leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud saneerimiskava

§ 51kohaselt tühistama juba menetluse kestel.

Ringkonnakohus leidis vääralt, et saneerimiskavale ei esitatud vastuväiteid õigel ajal. Näiteks esitas Flinty OÜ vastuväite juba algsele avaldusele, seega

§-s 26 sätestatud tähtaega järgides. Saneerimismenetluses ei ole ette nähtud võimalust muuta saneerimismenetluse avalduse aluseid

§-de 28 ja 29 mõttes ega saneerimiskava vastuvõtmise kohta antud poolt- ja vastuhääli. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on vastuolus seaduse ja õiguskindluse põhimõttega ning vajab Riigikohtu seisukohta. Menetluskulud jäeti vääralt määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustus kaebuse väitega, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust ning et kohtumääruses tuleb märkida kõigi võlausaldajate nimed. 7.2. Flinty OÜ leiab, et avaldaja majanduslik olukord on võrreldes saneerimiskava koostamise ajaga oluliselt paremaks muutunud. Saneerimiskavaga koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt, valikuliselt on avaldaja vahepealsel ajal saneerimiskavaga hõlmatud nõudeid ka täitnud. Põhjendamatult on arvestamata jäetud sellega, et saneerimiskavas kajastatud pikaajalistest kohustustest, 42 682 000 eurost on lausa 39 155 000 eurot avaldaja kontsernisisesed kohustused. Saneerimiskavaga hõlmatud kohustustest on kontsernisiseseid kohustusi 92 %. Saneerimisnõustaja aruande tabeli nr 2 kohaselt on avaldaja lühiajalised kohustused kolmandate isikute vastu vaid 3 880 000 eurot. Nende nõuete rahuldamine ei tooks kaasa avaldaja maksejõuetust, saneerimismenetlus tuleks

§ 40lg 2 kohaselt avaldaja maksejõulisuse tõttu lõpetada.

Saneerimismenetlus on kaotanud pärast pankade nõuete kokkuostmist enda eesmärgi ning saneerimiskava on aegunud. Algselt oli mõte ületada pankade antud laenude tagasimaksmisega kaasnev likviidsusprobleem. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et Flinty OÜ ei saa taotleda saneerimiskava kinnitamata jätmist, sest ta ei esitanud saneerimiskava kinnitamata jätmise kohta õigel ajal avaldust. Flinty OÜ esitas

  1. veebruaril 2019 ja
  2. mail 2019 ehk enne saneerimiskava kinnitamist maakohtule taotluse saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Maakohus ka käsitles Flinty OÜ taotlust enda määruses. Arvestades seda, et võlausaldajad on saanud hääli muuta, on tegemist eripärase saneerimismenetlusega ning ei olekski olnud mõeldav, et võlausaldaja oleks saanud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks avalduse teha saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja jooksul

§ 10lg 2 p 3 mõttes.

Lisaks jäeti menetluskulud vääralt määruskaebuse esitaja kanda, sest ringkonnakohus nõustus kaebajatega, et maakohus oleks pidanud hindama avaldaja praegust majanduslikku olukorda. 7.3. Osaühing KENTEX FINANCE EESTI leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kui jättis saneerimismenetluse selle ebamõistliku kestuse tõttu lõpetamata, hindas ebaõigesti

§ 21

eeldusi, kohaldas ekslikult

§ 24

lg-t 4, samas jättes

§ 39lg 2 p 8 ja § 41 lg 1 kohaldamata, mis näevad ette saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise võlausaldajate huvide kahjustamise korral. 7

(11)2-16-2060 Õiguskindluse tagamiseks on vajalik seisukoht selle kohta, kas ja kui kaua saavad võlausaldajad saneerimiskava vastuvõtmiseks antud hääli muuta, kas muuta saab vastuhääli poolthäälteks või ka vastupidi, kuidas lugeda võlausaldajate arvu ja muutunud hääli, kui üks võlausaldaja on omandanud mitme võlausaldaja nõuded või üks võlausaldaja on loovutanud enda nõude osade kaupa mitmele võlausaldajale. Lisaks vajab juhist ja selgitusi see, kas avaldaja saab muuta saneerimiskava kinnitamise aluseid

§-de 28 ja 29 mõttes. Näiteks ei nähtu praeguses asjas, et maakohus oleks määrusega menetlusse võtnud avaldaja avalduse vastu võetud saneerimiskava kinnitamiseks

§ 28lg 2 mõttes, kuid just sellel alusel on saneerimiskava kinnitatud.

See on jätnud määruskaebuse esitaja ilma võimalusest avaldusele vastu vaielda. Ringkonnakohus ei öelnud selgelt, kas määruskaebuse esitaja sai enda poolthääli vastuhäälteks muuta. Ringkonnakohtu seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt jaatatakse Riigikohtu seisukohta, et nõuete loovutamisi ja tasumisi ei tuleks arvesse võtta, teisalt piiratakse vastuhääle muutmist poolthääleks. Saneerimiskava ei saa muuta. Kui kava on kohtule esitatud kinnitamiseks, siis tuleb kohtul kava kinnitada või kinnitamata jätta, see järeldub ka Riigikohtu seisukohast. Vastuvõtmata saneerimiskava ei saa menetluse kestel muutuda vastuvõetud saneerimiskavaks, asjaolude muutumisel peab kohus menetluse lõpetama. Ekslikult jäeti

§ 40lg 2 eeldused hindamata.

Saneerimiskava tuleks jätta kinnitamata

§ 28

lg 2 p 4 ja lg 5 p 4 alusel, sest avaldaja finantsseisund on oluliselt paranenud, parem on üldine majanduslik olukord piimaturul, samuti on vahetunud omanik, avaldaja kuulub Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus kaudu AS-le Maag Grupp.

  1. Avaldaja vaidleb määruskaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Menetluskulud palub avaldaja jätta määruskaebuse esitajate kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 5, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebused rahuldatakse.
  3. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes peamiselt selle üle, kas kohus saab algselt vastu võtmata jäänud saneerimiskava kinnitada

§ 28

kohaselt vastuvõetud saneerimiskavana olukorras, kus osa esialgu saneerimiskava vastuvõtmise vastu olnud võlausaldajate nõuded on loovutatud uuele võlausaldajale, kes soovib hääletada saneerimiskava vastuvõtmise poolt. 11. Ringkonnakohus leidis, et esialgu saneerimiskava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldajad saab lugeda saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud võlausaldajateks tagantjärele. Kuna sel juhul on

§ 24

lg-s 4 sätestatud nõuded võlausaldajate arvu ja poolthäälte osakaalu kohta täidetud, saab algselt vastuvõtmata saneerimiskava

§ 28kohaselt kinnitada vastuvõetud saneerimiskavana.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et kehtivast õigusest tuleneb võimalus saneerimiskava vastuvõtmise kohta antud hääli tagantjärele muuta vabas vormis nii, et saneerimiskava vastuvõtmise üle

§ 24lg-s 1 sätestatu kohaselt ei hääletata.

Ringkonnakohus leidis ka vääralt, et kui hääli muudetakse vabas vormis, puuduvad takistused saneerimiskava kinnitamiseks vaatamata

§ 28

lg 2 p-le 5, mille järgi eeldab saneerimiskava kinnitamine, et järgitud on

§-s 24 sätestatud saneerimiskava vastuvõtmise kohta sätestatut. 8

(11)2-16-2060 12.

§ 24

lg 1 järgi võetakse saneerimiskava vastu hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata, kuid hääletustulemused tuleb

§ 25kohaselt kanda hääletusprotokolli.

Hääletamisest osa võtnud võlausaldajate hääletustulemuste hääletusprotokolli kandmine on oluline selleks, et kohtul oleks hiljem võimalik

§ 28

lg 2 p 5 kohaselt kontrollida saneerimiskava vastuvõtmise nõuete järgimist, s.o eelkõige, kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja kas hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. 12.1. Hääletusprotokoll ja selle lahutamatuks lisaks olevad võlausaldajate kirjalikud seisukohad kajastavad võlausaldajate hääli kindla aja, s.o hääletuse toimumise, seisuga. Tagantjärele ei ole seetõttu hääletusprotokolli enam võimalik muuta ka juhul, kui võlausaldaja või tema õigusjärglane on pärast hääletamist oma seisukohta muutnud. Hääletusprotokollis kajastamata häälte või võlausaldaja pärast hääletust muudetud seisukohtade arvestamine ohustaks õigusselgust. Seetõttu ei saa kohus saneerimiskava kinnitades arvestada pärast hääletamisprotokolli koostamist antud või muudetud hääli (võlausaldajate seisukohti), kuna tal puudub võimalus kontrollida saneerimiskava vastuvõtmise kohta

§-s 24 sätestatud nõuete järgimist. 12.2. Kolleegium leiab, et kohus saab nõutava arvu poolthäälte olemasolu kontrollimisel lähtuda üksnes

§ 25

kohaselt koostatud hääletusprotokollist ning selle lahutamatutest lisadest (

§ 25lg 2), mitte aga muudest tagantjärele esitatavatest andmetest.

Hääletusprotokolli ja selle lahutamatute lisadega piirdumine on oluline õiguskindluse ja selguse tagamiseks, mh arvestades seda, et

§ 24

lg 1 järgi võib saneerimiskava hääletamise korraldada nii koosolekul kui ka koosolekut pidamata. Hääletusprotokolli koostamisele kehtivad

§-s 25 sätestatud nõuded, samuti tuleb arvestada asjaomase äriühingu liigi puhul otsuste vastuvõtmise protokollimise kohta seaduses üldnormidena sätestatut (nt tulundusühistuseaduse § 51 lg 3 ja § 53, mis käsitlevad hääletusprotokolli allkirjastamist). 13. Kolleegium on praeguses asjas tehtud varasemas lahendis märkinud, et kuna seadus ei võimalda kohtule esitatud saneerimiskava menetluse käigus muuta, ei saa kohus anda tähtaega kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, sest tähtaeg kava kohtule esitamiseks saab olla maksimaalselt 60 päeva (

§ 10lg 2 p 3 ja lg 3).

Siiski ei ole välistatud uue kava esitamine uues saneerimismenetluses, sest seadus ei takista saneerimismenetluse algatamist kuni avaldajale ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit pankrotiseaduse § 15 mõttes (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-16, p 20; vt ka Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 76). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega on esiteks võimalik avaldaja saneerimisega edasi minna selliselt, et senine saneerimismenetlus lõpetatakse ning avaldaja esitab uue saneerimiskava uues saneerimismenetluses. Uue saneerimismenetluse algatamist ei takista ka

§ 8

lg 2 p 3, mille järgi ei algatata saneerimismenetlust, kui ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat.

§ 8

lg 2 p 3 takistab uue saneerimismenetluse algatamist vaid siis, kui saneerimismenetluses on kava kinnitatud. Sellele viitab ka saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri, mis räägib saneerimise piirangust kord juba saneeritud äriühingute suhtes (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 83). 9

(11)2-16-2060 14. Samas peab kolleegium siiski võimalikuks jätkata käimasolevat saneerimismenetlust, kui avaldaja ei soovi sisuliselt muuta saneerimiskavas ette nähtud abinõusid ning võlausaldajate enamus

§ 24lg-te 3 või 4 mõttes soovib asuda toetama kava kinnitamist.

Kolleegium leiab, et olukorras, kus osa esialgu saneerimiskava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldajaist on oma nõuded loovutanud uutele võlausaldajatele, kes soovivad hääletada saneerimiskava kinnitamise poolt, ei ole vajalik uue saneerimismenetluse algatamine ega uue saneerimiskava esitamine. Sellisel juhul ei ole tegu saneerimiskava muutmisega, vaid üksnes võlausaldajate õigusjärglusega. 14.

  1. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et saneerimise loogikaga ei oleks kooskõlas see, kui kava ei oleks võimalik hiljem laiendada lisandunud või esialgu kavast välja jäänud nõuetele, kuna nende maksmapanek täies ulatuses võib saneerimise eesmärgi nurjata. Saneerimiskava saab muuta sarnaselt kava kinnitamisega, kohaldades analoogia alusel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 35 (vt Riigikohtu
  2. novembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10124/40, p 18.3). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. 14.
  4. Eeltooduga sarnaselt ei vastaks saneerimise põhieesmärkidele see, kui saneerimine peaks nurjuma seetõttu, et nõuete loovutamise tõttu ei kajasta hääletusprotokoll enam võlausaldajate enamuse seisukohti ning see omakorda ei võimalda võlausaldajatel saneerimiskava

§-s 24 sätestatud korras vastu võtta. Esmajoones puudutab see olukorda, kus võrreldes varasema hääletustulemusega soovib suurem hulk võlausaldajaid asuda saneerimiskava vastuvõtmist toetama. Kolleegium leiab, et kui võlausaldajate enamuse seisukoht saneerimiskava kohta erineb õigusjärgluse tulemusel varasemast, mh kui osa saneerimiskavaga hõlmatud nõuetest on omandanud saneeritavaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, annab see aluse uuesti saneerimiskava vastuvõtmise üle hääletada. Saneerimise käigus on oluline tagada võlausaldajate huvide kaitse ning selle põhimõttega ei oleks kooskõlas jätta arvestamata sellega, kui võlausaldajate majanduslik seos ja huvi saneeritava ettevõtja tegevuse jätkumise vastu on saneerimismenetluse erandlikult pika kestuse tõttu oluliselt muutunud.

  1. Saneerimise eesmärk on ületada majandusraskused, säilitades ettevõtte toimimise, vältida püsivat maksevõimetust ning muuta selle edasine majandamine jätkusuutlikuks. Saneerimismenetlus on olemuselt esmajoones juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud võlgade restruktureerimine, mitte lepingute kohtu korras muutmine tulevikku suunatuna (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 45). Saneerimise tingib üldjuhul püsiva maksejõuetuse oht. Selle vältimiseks tulebki saneerimisel toimida kiiresti. Praegusel juhul on aga vaidlused venitanud saneerimiskava kinnitamist aastaid, samas ei ole saneerimise vajadus selle ajaga saneerimisnõustaja hinnangul ära langenud. Samal ajal ei ole kaitstud ka võlausaldajate huvid, kes ei ole saanud saneerimiskavas ette nähtud makseid ja kelle õigused täitemenetluses ning pankrotimenetluses on avaldaja suhtes piiratud (

§ 11

). Seega ei ole saneerimismenetluse venimine tegelikult mitte ühegi asjast puudutatud isiku huvides. 16. Kolleegium leiab, et kohtud rikkusid oluliselt menetlusõigust, leides, et saneerimiskava vastuvõtmise kohta antud hääletustulemusi saab vaatamata

§-des 24 ja 25 sätestatule vabas vormis muuta. Nagu eespool (p-d 12–13) märgitud, saab hääletustulemuste kindlakstegemisel võtta aluseks üksnes

§ 25

järgi koostatud hääletusprotokolli ning kord juba koostatud hääletusprotokolli ei ole võimalik tagantjärele muuta. Küll aga saab saneerimiskava kinnitamise üle siiski otsustada käesolevas menetluses, eeldusel et enne korraldatakse nõuetekohane hääletus, hääletustulemused kajastatakse

§ 25kohaselt hääletusprotokollis ning avaldaja ei soovi saneerimiskava sisuliselt muuta. 10

(11)2-16-2060 Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus TsMS § 3401 lg 1 kohaselt määrata võlausaldajatele uue tähtaja, et saneerimiskava vastuvõtmise üle

§ 24kohaselt hääletada.

Uus hääletusprotokoll asendab sel juhul

  1. aprillil 2016 koostatud hääletusprotokolli.
  2. Kolleegium märgib, et maakohus luges saneerimiskava vastavaks

§ 21

nõuetele, pidades saneerimist vajalikuks ja lugedes kohaldatavaid abinõusid sihipärasteks. Ringkonnakohus on oma 17. aprilli 2020. a määruses hinnanud ka

§ 40

lg 2 järgi saneerimismenetluse algatamise võimalikku äralangemist ning leidnud, et ükski alustest ei ole täidetud. Lisaks on saneerimisnõustaja esitanud

  1. augusti
  2. a seisukoha, et saneerimine on jätkuvalt vajalik, põhjendatud ja võimalik. Seega ei ole menetluse kestel saneerimiskavale sisulisi etteheiteid põhjendatuks loetud.
  3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
  4. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.