lg 4 järgi ja karistada rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühikut, mis on 400,00 (nelisada) eurot. 2.2) Kohaldada Kert Kuke suhtes lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 3) Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 10.09.2020 otsuses näidatud arveldusarvele 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 4)
alusel peab Kert Kukk otsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2.1) Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt 21.08.2020 koostatud väärteoprotokolli 20200821212601 (2302,20,014308) kohaselt juhtis Kert Kukk 17.08.2020 kella 18:47 ajal Harju maakonnas TallinnTartu-Võru-Luhamaa tee 9.kilomeetril (liikudes Tallinna suunas), mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, kiirusega 185 +/-6 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 110 km/h. Kert Kukk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h, rikkudes sellega
lg 5 p 3 nõudeid ning pannes toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.09.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,20,014308, määrati Kert Kukele
lg 4 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning võeti
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse järgi ei ole väärteoprotokoll õige, kaebaja märgib, et ta pani teo toime 17.08.2020, mitte 21.08.2020. Kaebaja hinnangul on talle määratud karistus liiga karm, kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Menetleja on küll otsuses märkinud, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsust, kuid samas leidnud, et liiklusreeglite rikkumine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Kaebaja palub kohtul arvestada asjaoluga, et ta on varem karistamata, ta on vastulauses oma tegu põhjendanud ning teinud kohased järeldused. Kaebaja märgib, et tema töökoht eeldab juhiloa olemasolu, peres on temal ainukesena juhiluba ning seega saab ainult tema viia oma liikumispuudega õde arsti juurde AS-i xxxx. Kaebaja hinnangul on rahatrahv arvestades tema majanduslikku olukorda piisavalt karm karistus ning taotleb lisakaristuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Kert Kukele määratud karistus põhjendatud. Kaebaja süü on suur, ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Menetlusalusele isikule on määratud põhikaristus sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristus miinimummääras. Menetleja juhib kohtu tähelepanu sellele, et Kert Kuke tegu on kvalifitseeritud
lg 4 järgi, mis sätestab raskeima karistusmäära kiiruse ületamise eest ning seetõttu menetlusaluse isiku poolt lubatud piirkiiruse ületamist pidada väheoluliseks. Menetleja viitab oma vastuses Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13 p 11, milles väljendatud seisukoha järgi ei ole esmakordse rikkumise puhul välistatud rikkujalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Menetleja arvates ei tingi vajadus transportida liikumispuudega õde lisakaristuse kohaldamata jätmist: KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust võtta ära üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Vastuse kohaselt ei saa karistus olla meeldiv või mugav, sest vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Töökohustuse ja perekonna toetamise ülesandeid saab Kert Kukk täita erinevate ühistranspordivormide läbi või kasutades kolmandate isikute abi ning menetlusalune isik peabki tegema kõik endast oleneva, et minimaliseerida enda süülise käitumise mõju endale ja oma lähedastele ning säilitada nende heaolu. Kuivõrd karistuse mõistmisel on arvestatud kergendava asjaolu esinemist ning isiku süü suurust, siis palub menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks faktilisi asjaolusid, v.a seda, et väärteoprotokollis ei ole väärteo toimepanemise kuupäev märgitud õigesti. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis teo toimepanemise aeg õigesti kajastatud ning kaebaja on ekslikult samastanud väärteoprotokolli koostamise kuupäeva 21.08.2020 (vt. väärteoprotokolli päist) ning teo toimepanemise ajaga 17.08.2020 (vt. väärteo kirjeldust). Kaebajale heidetakse ette
Norm näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamist üle 60 kilomeetri tunnis. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistaja G V ütlustega on tõendatud, et ta mõõtis 17.08.2020 tööl olles kella 18.47 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa tee 9km xxxx, tähemärkidega xxxx, kiiruseks 185 km/h. Sõiduauto kiirus fikseeriti alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 110 km/h. Tunnistaja ütlusi kinnitab prolog salvestuse väljatrükk ja CD-plaadil olev videosalvestis, millest nähtub, et 17.08.2020 mõõdeti mootorsõiduki xxxx r/n xxxx sõidukiiruseks 185 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 110 km/h. Kiirusemõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 17.08.2020 mõõtis G V töökorras (taadeldud 29.04.2020) kiirusemõõturiga LaserCam4 nr LE01149 Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee 9 km, suunaga Tallinna poole, mootorsõiduki xxxx, r/n xxxx, kiiruseks 185 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 110 km/h. Mõõtmise tehiolude kohaselt oli tegemist kahesuunalise asulavälise teega, valgeajaga, hea nähtavusega, kuivade teeoludega ning mootorsõiduk, mille kiirust mõõdeti, liikus 2 sõidureal. Politsei-ja Piirivalveameti dokument koolituste läbimise kohta tõendab seda, et kiirust mõõtnud politseiametnik, tunnistaja G V oli pädev mõõtja. Menetlusalune isik/kaebaja Kert Kukk tunnistas oma süüd ja selgitas et ta juhtis 17.08.2020 TallinnTartu mnt. mootorsõidukit xxxx r/n xxxx. Vastulauses märkis kaebaja, et kiiruse ületamine oli tingitud sellest, et tema järel tuli veel üks auto ja ta soovis kiiremini ümber reastuda. Kaebaja kahetses siiralt ja lubas, et ei lase ennast edaspidi enam ümbritseval mõjutada. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et kaebaja juhtis 17.08.2020 kell 18.47 ajal mootorsõidukit Audi A6, r/n 796RGG, kiirusega 185 +/-6 km/h, alas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 110 km/h.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h.
lg 4 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on Kert Kukk toime pannud
lg 4 järgi sätestatud süüteo tahtlikult: sedavõrd suur kiirus ei saa jääda juhile märkamata. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 4 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 5 p 3 kohaselt võib sätestatud süüteo eest võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras Kert Kukele rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600,00 eurot ning võttis lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Kohus nõustub menetlejaga selles, et kaebaja süü on suur. Kaebaja sõitis kiirusega 185 +/-6 km/h, tegemist on sellise kiirusega kus juht ei jõua võimalikele ootamatustele kiiresti reageerida, samuti eeldavad kaasliiklejad juhilt sõitmist lubatud sõidukiirusega ja arvestavad sellega (nt kiirendusrajalt reastumine, kõrvalteelt peateele sõitmine jne). Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et mida suurem kiirus, seda pikem on pidurdusteekond. Samuti on üldteada asjaolu, et mida suurem kiirus, seda raskemad võivad olla tagajärjed võimaliku õnnetuse korral. Sealjuures ei sea väga suurel määral kiirust ületav juht ohtu mitte üksnes iseennast vaid ka kaasliiklejad, kes ei eksi ühegi
sätte vastu. Kohus märgib, et Kert Kukk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 69 km/h, so 9 km/h enam kui on objektiivses koosseisus sätestatud vahemiku alumine piir. Vaatamata sellele on tegemist väga suure sõidukiirusega, kahtlemata ei ole õige väita, et kiiruse ületamine veelgi suuremas ulatuses ei ole tehniliselt võimalik, kuid sõidukiirus 185 +/- 6 km/h on sellele vaatamata väga erandlik. Arvestades seda, et kohus ei pea võimalikuks lisakaristuse kohaldamata jätmist ning lisakaristus on üks osa karistusest, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt, Kert Kukele määratud rahatrahvi osas. Kohus tunnistab Kert Kuke süüdi
Kert Kukk peab tasuma rahatrahvi suurusega 100 trahviühikut, mis on 400,00 eurot. Kaebaja hinnangul on rahatrahv talle piisav karistus. Kohus sellega ei nõustu vaatamata sellele, et kaebaja on varem karistamata. Lisakaristust kohaldatakse juhul, kui põhikaristus ei ole piisav uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-17 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kuigi Kert Kuke rikkumist ei ole alust käsitleda harjumussüüteona, on oht uuteks samalaadseteks tegudeks kohtu arvates kõrge. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi põhjendust selle kohta, miks oli Eesti ühel hõivatumal maanteel, argipäeva õhtul kus liiklus oli võrdlemisi tihe (vt videosalvestist) vaja lubatud sõidukiirust sellises määras ületada? Kaebaja on oma tegu õigustanud sellega, et tal oli vaja eest ära sõita autol, mis liikus tema taga ning ta soovis nö tee vabaks teha. Kirjeldatut videosalvestiselt ei nähtu. Kohus tutvus väärteoasja juurde võetud videosalvestisega ning sellelt on näha, et kaebaja liigub teises sõidureas ja on ise see, kes kiirustab eesliikuvale sõidukile järgi. Sealjuures ei saa kaebaja ees liikuva ja kaebaja sõiduki pikivahet kuidagi pidada
Kaebaja autole kärsitult möödasõitu ihkavat sõidukit ei järgne, kaebaja kavatsust reastuda esimesse sõiduritta (suunatuli) videosalvestisel näha ei ole. Isegi kui eeldada, et selline situatsioon tekkis, ei ole lubatud sõidukiiruse ületamine sellises määras meetmeks, millega olukorda lahendada. Lisakaristuse kohaldamise vajadus on tingitud tõepoolest sellest, et kaebaja teadvustaks läbi oma elukorralduse muutuse seda, et sõidukiiruse ületamine sedavõrd suures määras on tõsine rikkumine. Kohus ei ole veendunud, et pelgalt rahatrahv karistuse eesmärgid täidab. Kaebaja selgituse õigsust eeldades tuleb nentida, et ta reageeris juhina täiesti kohatult: unustas hoobilt kõik juhi kohustused ja vajutas rahu säilitamise asemel gaasi. Kirjeldatud viisil käituv juht võib olla ohtlik ka edaspidi juhul, kui ta tajub, et sedavõrd raske rikkumine ei too endaga kaasa ebamugavaid ja – meeldivaid tagajärgi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et töökoha olemasolu ja pereliikme tervislik seisund ei ole ajendiks juhtimisõiguse alles jätmisel, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-11-26-10, p 7.3). Nimetatud säte ei laiene kolmanda isiku tervisliku seisundile. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole Kert Kuke suhtes lisakaristust kohaldades eksinud. Kert Kuke kaebus lisakaristuse tühistamiseks tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 10.00.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,20,014308 osaliselt ja teeb uue otsuse. Kert Kukk tuleb süüdi tunnistada
lg 4 järgi ja teda tuleb karistada rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühikut, mis on 400,00 (nelisada) eurot. Kert Kuke suhtes tuleb kohaldada lisakaristust ja temalt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 10.09.2020 otsuses näidatud arveldusarvele 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Kooskõlas
tuleb kaebajal juhiluba viia Maanteametile 5 tööpäeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.