4-20-2899/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2899 Kohtunik Julia Katškovskaja Väärteoasi Tiit Märtman KarS § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Tiit Märtman (ik 38604060229) RESOLUTSIOON Jätta Tiit Märtmani
3. oktoobri 2020 teade läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtus tehtud määruse peale 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusalune isik saab kaebuse esitada advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. septembri 2020 otsusega (lõpposa) tunnistati Tiit Märtman süüdi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 24 päeva. Menetlusalust isikut kohustati ilmuma aresti kandma hiljemalt
6. oktoobril
7. Otsuses märgitud kaebekorra kohaselt oli apellatsiooniteate esitamise korral motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav alates
8. septembrist
11. septembril 2020 esitas T. Märtman Harju Maakohtule apellatsiooniteate.
12. Harju Maakohus koostas
13. septembril 2020 oma
14. septembri 2020 otsuse juurde motiivid.
15. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt tegi Harju Maakohus T. Märtmanile otsuse elektrooniliselt nähtavaks ja kättetoimetatavaks
16. septembril
17. Sellest päevast hakkas seega kulgema VTMS § 137 lg-s 3 sätestatud 15-päevane apellatsioonitähtaeg. See tähendab, et apellatsiooni esitamise viimane kuupäev oli
18. oktoober
19. 1
21. oktoobril 2020 esitas T. Märtman avalduse, mis on pealkirjastatud apellatsioonina. Selles märgib ta, et nõustu Harju Maakohtu otsusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. T. Märtman esitas ringkonnakohtule elektrooniliselt dokumendi, mis on pealkirjastatud apellatsioonina. Selles avaldab ta üksnes seda, et ei nõustu maakohtu otsusega. Ringkonnakohtuniku hinnangul tuleb kõnealune T. Märtmani avaldus jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohtunik järgmiselt.
23. Väärteomenetluse seadustiku § 139 sätestab nõuded, millele apellatsioon peab vastama. Nii kohustab viidatud õigusnormi esimene lõige märkima apellatsiooni muu hulgas apellandi isikuandmed, kohtute nimetused, kellele apellatsioon esitatakse, kui ka, kelle otsust vaidlustatakse, mis osas otsust vaidlustatakse, taotluse sisu, põhjenduse. Niisamuti sätestab VTMS § 139 lg 3 täiendavad andmed, mida on apellatsioonis kohustuslik märkida. T. Märtmani esitatud dokument ei vasta väärteomenetluse seadustiku §-s 139 sätestatud apellatsioonile esitatud nõuetele üheski punktis. Menetlusaluse isiku avaldus on nii ulatuslike puudustega, et seda ei ole võimalik käsitleda apellatsioonina. Sisuliselt on see arvestatav VTMS § 137 lg 1 tähenduses apellatsiooniteatena: T. Märtman viitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses soovile kasutada apellatsiooniõigust. Arvestades T. Märtmani avalduse puhul seda, kui ulatuslikult (täielikult) see eirab VTMS § 139 nõudeid, ei ole põhjendatud lugeda tema avaldust puudustega apellatsiooniks. Käsitledes apellatsiooniteadet puudustega apellatsioonina, muutuks näiliseks seaduses sätestatud apellatsioonitähtaeg (VTMS § 137). See lubaks kuritarvitada VTMS § 142 lg-st 1 tulenevat apellatsiooni puuduste kõrvaldamise sätteid. Teisisõnu on niisuguse lähenemise korral isikul, kes ei suuda esitada apellatsioonitähtaja jooksul apellatsiooni, võimalik seda eirata, esitades tähtaja lõpus apellatsiooniteate. Kui lugeda teadet puudustega apellatsiooniks, tuleb kohtul anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Niisugune tähtaeg ei teeni aga mõne puuduse kõrvaldamise eesmärki, sest nüüd alles asutaks koostama apellatsiooni. See lähenemine ei ole kooskõlas apellatsioonimenetlust sätestavate menetlusnormide sisu ega mõttega. Seadus ei loe puudusena seda, kui apellatsioonitähtaja jooksul jäetakse apellatsioon koostamata ja piirdutakse apellatsiooniteatega. T. Märtman esitas apellatsiooniteate
24. septembril 2020, mille tulemusena koostas kohus otsuse juurde motiivid. Motiveeritud kohtuotsuse peale uuesti apellatsiooniteate esitamine, üksnes sellega apellatsioonitähtaja jooksul piirdumine, viitab, et T. Märtman ei asunud apellatsiooniõigust realiseerima ja sisuliselt loobus sellest õigusest. Teistkordne apellatsiooniteade ei too menetluslikult kaasa mingit tagajärge. Kuna menetlusaluse isiku käitumine apellatsioonimenetluses viitab apellatsiooniõigusest loobumisele, siis tuleb T. Märtmani
25. oktoobri 2020 teade jätta läbi vaatamata (VTMS § 142 lg 2 p 5).
26. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 5 jätab ringkonnakohus T. Märtmani esitatud
27. oktoobri 2020 teate läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2