2-19-118129 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 11. november 2020 kell 13.30 Tsiviilasja number 2-19-118129 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa li

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3

§ 411

alusel, kui kohtukutse kättetoimetamisest hoolimata ei ilmu kohtusse muu menetlusosaline kui pool, vaadatakse asi läbi temata. Avaldaja esindaja ei ole kohtuistungitele ilmunud, avaldaja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Puudutatud isiku huvide tagamiseks ja teda võimaliku ärakuulamise tagamiseks kohus määras asjas kohtuistungid. Puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungitele, ei teatanud kohtule istungitele ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungite edasilükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungitele ilma

§ 422lg 1 sätestatud seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta.

Olukorras, kus menetlusosaliste kohtuistungile ilmumata jäämise tõttu kohus on 14.09.2020 määratud kohtuistungi edasi lükanud, siis tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus lahendab asja sisuliselt. Tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

1. Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt N B (menetluses puudutatud isik) on korteriomandi xxxx, korteriomanik. Omandiõigus korteriomandile 25.04.2003 kinnistamisavalduse alusel on sisse kantud 17.06.
3. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
4. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt elumajas Üleviste xxxx, Tapa on moodustatud Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn xxxx korteriühistu, registrikood 80281007 (avaldaja). Avaldaja põhikirja punkt 4.2.
5. sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (dtl 60).
6. Avalduste ja nende juurde lisatud arvete kohaselt korterile xxxx ajavahemikus 10.12.2015 kuni 10.04.2019 on esitatud arved kokku summas 3 750.52 eurot (1 965.65 + 1 784.87), millest puudutatud isik ei ole mitte midagi tasunud. Arved on esitatud hooldustasu, remonditasu, kütte ja üldelektri eest.
7. Kuna puudutatud isik ei ole üldse korteriomaniku kohustusi täitnud, ei esitanud vastuväiteid avaldusele ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3 750.52 eurot, kuni 11.09.2020 arvestatud viivis 1 357.38 eurot ja viivis alates 12.09.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avalduse esitamine on tingitud puudutatud isikust, kes ei täida korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 22. Condor Finants AS on 02.07.2019 avaldaja eest tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 177.77 eurot ning 29.06.2020 täiendavalt 177.77 eurot (dtl. 84). Menetluses esitatud avaldustes on avaldaja esindaja aga väitnud, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 177.77 eurot, millest tingituna ei pidanud ta tulenevalt

§ 613lg 1 riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohtule täiendavat riigilõivu tasuma.

Kohus peab põhjendatuks mõista võlgnikult välja avaldaja kasuks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 177.77 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu 177.77 eurot tagastamist. 23. Avaldaja õigusabikuludest peab kohus põhjendatuks välja mõista võlgnikult vaid esialgse avalduse esitamise eest 1 tunni tasu summas 120 eurot. Nimetatud ulatuses õigusabikulude väljamõistmisel kohus lähtub sellest, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist keerulise vaidlusega ja avaldaja esitatud avaldus sisaldab palju kopeeritud tekste avaldaja põhikirjast ja õigusaktidest. Samuti sisaldab avaldus esitatud arvete ja arvestatud viiviste tabelid, mis üldjuhul peavad olema esitatud avalduse lisadena. Avaldaja 11.09.2020 täiendava avalduse esitamine oli tingitud sellest, et nimetatud nõude kohus jätis 13.07.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-118127 läbivaatamata. Avaldajal ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta puudutatud isikult võlgnevuse väljamõistmiseks 25.02.2020 kahe erineva avalduse esitas ning miks ta läbi vaatamata jäetud nõude käesoleva asja raames uuesti esitab. Sellepärast ei pea kohus põhjendatuks nõude suurendamise avalduse esitamise eest võlgnikult avaldaja kasuks õigusabikulusid välja mõista. 24.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 25. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5