S § 63 lg 1 alusel
lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 200 (kakssada) trahviühiku ulatuses, s.o 800 (kaheksasada) eurot.
Samuti juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel puudus juhil liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 2, § 88 lg 1, 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud kohustusi ja keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi. Tavajuhul oleks saanud väärteo toimepanemist vältida, kuid koroona tõttu võeti haiglas asju vastu vaid teatud kellaaegadel, mistõttu läks abikaasale ja lapsele asju viima, juhtides sõidukit juhtimisõiguseta. On autokooli läbinud, kõik trahvid tasunud, et hakkaks karistuse kustumise tähtaeg ja saaks kätte juhiloa. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et vaidlust teo toimepanemise osas ei ole, küsimus on kuidas karistada. Väärteoasi saadeti kohtulikuks arutamiseks kohtule seetõttu, et trahvid on tasumata. Kohtuistungil antud menetlusaluse isiku selgitustest on aru saada, et menetlusalune isik on oma järeldused teinud. Ei ole vastu kui kohus mõistab karistuseks rahatrahvi. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Argo Pennastel juhtimisõigus 28.09.2020 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 17.08.2020 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, kui ta juhtis sama sõidukit, s.t ta oli
17.08.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Menetlusalune isik oli eelnevast karistusest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadsete väärteo toimepanemise eest karistatud, kuid sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise 2 registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 28.09.2020 kell 17:04 Tallinnas E. Vilde teel, Mustamäe tee ja Ehitajate tee vahel suunaga Ehitajate tee poole kinni mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Argo Pennaste. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ega muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul kaasas ka isikut tõendavat dokumenti ning menetlusalune isik tuli tuvastada politsei andmebaasi andmete alusel. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna ning selle eest on isikule määratud rahatrahvid, millised on menetlusalune isik jätnud tasumata. Sellistest asjaoludest lähtuvalt saatis kohtuväline menetleja väärteoasja kohtulikuks arutamiseks eesmärgiga kohaldada karistusena aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks ilma juhtimisõiguseta sõitmisele on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. 3 Kohtulikul arutamisel esitas menetlusalune isik kohtule maksekorraldused, millistest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid täies ulatuses tasutud. Seda asjaolu kinnitas ka kohtuvälise menetleja esindaja. Seejuures selgitas menetlusalune isik, et ta on läbinud autokooli, mille tõestuseks esitas kohtule tutvumiseks ka vastava tunnistuse ning täiendavalt selgitas menetlusalune isik, et ta sooviks karistuseks saada rahatrahvi, mille oleks valmis koheselt tasuma, et hakkaks kulgema karistuse kustumise 1 aastane tähtaeg ning tal oleks võimalik saada juhtimisõigus. On vahetanud ka töökohta, et ei peaks kuhugi liiklema ja käib tööl jala. Arvestades taolisi asjaolusid leidis kohtuväline menetleja, et kuna asi saadeti kohtusse just tasumata rahatrahvide pärast ja see asjaolu on ära langenud, võiks kohaldada karistusena siiski rahatrahvi. Kohus leiab, et kuigi menetlusalust isikut on kahel korral karistatud rahatrahvidega samalaadsete väärtegude eest, millised olid uue väärteo toimepanemise ajaks jäetud tasumata, siis kohtuliku arutamise ajaks olid need tasutud. Tavaolukorras võiks järeldada, et rahatrahvid tasuti enne istungit, et sellega kergendada oma olukorda ja ka käesoleval juhul saab sellisele seisukohale jõuda. Samas on menetlusalune isik läbinud autokooli ja täiendkoolitused, mis viitab sellele, et menetlusalusel isikul on tõsine soov juhtimisõigus saada ja seda niivõrd kiiresti kui seda võimaldab liiklusseadus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista kergemaliigilise karistuse, kuivõrd menetlusalune isik on oma sõnade kohaselt maksevõimeline, andes sellega menetlusalusele isikule võimaluse juhtimisõiguse saamiseks, kuivõrd kõik selle saamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena rahatrahv. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.