KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13192 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1728 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- mai 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Aleksei Forstiman Vastustaja (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C., lepinguline esindaja Paul Paas RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- mai 2020 otsus B.B.lt A.A. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas.
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatis 140 eurot kuus alates
- augustist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni
- juulil
- a.
- Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
- Rahuldada A.A. hagi osaliselt ning mõista mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatis 140 eurot kuus alates
- augustist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni
- juulil
- a. 3.
- Väljamõistetud elatis tuleb kanda C.C. arvelduskontole nr X Swedbank AS-s jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. 3.
- Jätta menetluskulud B.B. kanda ning mõista B.B.lt A.A. kasuks välja menetluskulu 240 eurot. 3.
- Väljamõistatavatelt menetluskuludelt peab B.B. tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
- Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.A. (hageja; sünd X) esitas oma seadusliku esindaja (ema) C.C. kaudu 29.08.2019 maakohtule B.B. (kostja/isa) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja põlvneb kostjast ja mõista kostjalt välja igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, ja tagasiulatuvalt 9 kuu elatisevõlgnevus 2410 eurot. Menetluse käigus hageja täpsustas elatisenõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni 31.12.
- a 270 eurot kuus ja alates 01.01.
- a 292 eurot kuus, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi, kuni hageja täisealiseks saamiseni. 19.02.2020 tegi Viru Maakohus hagi õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega rahuldas isaduse tuvastamise nõude ja tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Menetluskulud jättis kohus osaliselt kostja kanda ning mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja ekspertiisikulu 171 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid hageja seaduslik esindaja ja kostja abielus 19.02.2005 kuni 01.12.
- Abielust sündis X hageja. Kostja kirjutas Ida-Viru Maavalitsuse Narva büroos lapsest loobumise avalduse ning ei toeta hagejat. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Hageja seaduslik esindaja ei tööta, tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 240 eurot, millest kohtutäitur võtab ära 100 eurot, lapsehooldustoetus 500 eurot, lapsetoetused 320 eurot ja ühe lapse puudetoetus 67 eurot. Hageja seadusliku esindaja abikaasa töötab
- a oktoobrini katseajaga ning tal ei ole püsivat töötasu. Hageja minimaalseteks vajadusteks (mh vajab hageja ortopeedilisi tallatugesid) kulub 7836,36 eurot aastas, 653,03 eurot kuus, ühe vanema osa 326,51 eurot.
- Kostja oli nõus maksma hagejale elatist 100–140 eurot kuus. Kostjal puudub vähese eesti keele oskuse ja põhihariduse tõttu püsiv töökoht ning sissetulek on ebastabiilne, 300–400 eurot kuus. Kostjal on veel kaks alaealist last (D.D. ja E.E.), kes jääksid hagejale miinimumelatise maksmisel ebavõrdsesse olukorda. Kostja tütarde ema F.F. sissetulek on samuti ebastabiilne, ta 2 ei oma kinnisvara. Hageja väidetud kulutused on põhjendamatult suured. Kostja tütardele kulub kokku 709,63 eurot kuus (sh D.D. vajab laktoosiallergia tõttu eritoitu), ühe vanema osa kulude kandmisel 354,81 eurot. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- mai 2020 otsusega hagi ning mõistis B.B.lt välja elatise A.A. kasuks alates
- augustist 2019 kuni
- detsembrini
- a 270 eurot kuus ja alates
- jaanuarist
- a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni A.A. täisealiseks saamiseni, s.o
- juulini
- Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 240 eurot ja viivise menetluskuludelt (240 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidi kostja tõendama, et kostjal esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2
- ja
- lauses kirjeldatud asjaolud. Teiste alaealiste laste olemasolu võib olla aluseks elatise vähendamiseks üksnes juhul, kui see tooks kaasa teiste laste ebavõrdse olukorra. Kostja ei ole täitnud tõendamiskohustust, esitamaks ülevaadet enda varalise seisundi ja laste kulude kohta. Kohtul ei ole võimalik kostja majanduslikku seisu ning teiste lastega seotud kulutusi asja materjalide põhjal tuvastada. Seega ei ole tõendatud, et kostja teised lapsed jääksid ebavõrdsesse olukorda või et kostjal ei ole ebapiisavast sissetulekust või halvast majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik maksta hagejale elatist nõutud ulatuses. Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 06.03.2019 kuni 09.09.2019 kohta nähtub üksnes see, et kostja on igakuiselt täiteasjas nr 072/2006/1134 oleva nõude rahuldamiseks teinud sularaha sissemakse 50 eurot ja kohtutäitur on regulaarselt arvelduskontolt kinni pidanud 48,66 eurot. Kostja filtreeritud pangakonto väljavõte ei tõenda kostja sissetulekuid ega kulutusi. Ka kostja elukaaslase F.F. pangakonto väljavõte ei tõenda laste kulusid, kuivõrd kostja esitatud laste kulude loetelus toodud kulusid kantud ei ole. 12.09.2019 kuni 12.02.2020 oli konto kreeditkäive 3389,22 eurot ja deebetkäive 3113,89 eurot, millest järelduvalt olid kostja pere igakuised kulud 518,98 eurot (6 kuu vältel). Seega laste igakuine kulu 709,63 eurot ei vasta tõele. Kontoväljavõtte põhjal ei saa ka eristada vanemate ja laste kulusid. Kostja ei esitanud põhjendatud seisukohta, milliste hageja kuluartiklite ja summadega ta ei nõustu. Hageja loetelus toodud kulud võivad olla ülemäärased, kuid arvestada tuleb, et hageja nõuab elatist alammääras, mitte loetelu tulemina näidatud 326,51 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväidet ega tõendanud, et hageja vajaduspõhised kulutused oleksid nõutust väiksemad. Seega oli kohus seisukohal, et hageja esitatud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja on 300–400-eurose töötasu juures nõustunud tasuma elatist 100–140 eurot kuus. Kostja ei ole väitnud, et ta märgitud töötasu ja elatise suuruse juures ei suudaks oma teistele lastele ülalpidamist anda, et sel juhul esineksid tal majanduslikud raskused või teised lapsed jääksid ebavõrdsesse olukorda. Eeltoodut arvestades oli kohus seisukohal, et kostja on võimeline hageja ülalpidamiskohustust täitma ning ta varjab oma tegelikke sissetulekuid. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal esineksid tervisest tulenevad piirangud töö tegemiseks. Vanema ebapiisav sissetulek või selle puudumine, eesti keele vähene oskus ja põhiharidus ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostjal, kes on 41-aastane, on võimalik astuda samme, mis tagaksid parema sissetuleku (keeleoskuse ja parema kvalifikatsiooni omandamine). Kohus märkis, et hageja viide kuulutustele ja Treur Transport koduleheküljele ei anna alust järelduseks, et kostjal on mitu sissetulekut. Samuti ei ole leidnud tõendamist kostja väide, et kostja jättis hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks 40 000 krooni või muud vara. Kohus pidas õiglaseks jätta elatisenõude menetlemise kulud kostja kanda, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-tele 1 ja
- Kohus mõistis hageja kasuks 3 välja menetluskuludest poole, s.o 240 eurot, kuna põlvnemise nõude õigusabikulud jättis kohus osaotsusega poolte endi kanda, ja hageja taotletud viivise menetluskuludelt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- mai 2020 otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega mõista B.B.lt välja elatis A.A. kasuks 100 eurot kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja väited, miks kostja ei pea hageja kulusid põhjendatuks. Kohus ei selgitanud, et kostja peab oma vastuväidet hageja kuludele tõendama. Riigikohtu selgitustest lähtudes tuleb lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust hinnates arvestada ka vanemate sissetulekuid ja sellest tingitud elulaadi. Kohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud hageja vajalike kulude suurust ning on ekslikult lähtunud üksnes hageja märgitud summast ja sellest, et hageja nõuab elatist alammääras. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja PricewaterhouseCoopers Advisors uuringu (RAKE uuring) kohaselt on lapse minimaalne ülalpidamiskulu kuus ühe vanema kohta
- a lõpus kas 172 eurot (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot (võrdlevanalüüsi meetod). Elatise summa määramisel tuleks arvesse võtta veel kohustatud vanema sissetulekut, toetusi, suhtluskorda ning kohustatud vanema teisi lapsi. Uuringu järgi on Ida-Virumaal laste ülalpidamiskulud 166 eurot kuus. Hageja elab mitmelapselises leibkonnas ja seetõttu on tema kulud väiksemad. Riigikohus on asunud seisukohale, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema kulud võrduvad elatise miinimummääraga. Osa hageja vajadusi on kaetud peretoetustega. Kohus ei selgitanud välja, kui palju makstakse hageja seaduslikule esindajale riiklikke toetusi, ega selgitanud kostjale, et ta võib tugineda riiklike toetuste maksmisele. Arvestades, et kostjal puuduvad õigusteadmised ja puudus esindaja, on kohus oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Ka hageja seaduslikul esindajal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist miinimummääras. Hageja mõistlikud vajadused on rahuldatud ja arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab elatist 100 eurot kuus, millele lisandub samas ulatuses ema panus ja riiklikud toetused; 2) ei ole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras. Hagejale miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuvad kostja teised kaks last varaliselt vähem kindlustatuks. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Kindla töökoha puudumine ei tähenda, et kostja varjab sissetulekuid. Oluliselt suurema töötasuga töökoha leidmine on IdaVirumaal keeruline, arvestades ka kostjal eesti keele oskuse puudumist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui kostja ei esita andmeid omal algatusel, saab kohus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi kohustada menetlusosalist oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta tõendeid esitama või koguda neid ise. Kohus, leides, et kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud, pidi tegema ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid; 3) tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Selle põhimõtte rakendamise võimalusele ülalpidamisasjades on viidanud ka Riigikohus (3-2-1-69-13, p 30).
- A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohus selgitas pooltele nii kirjalikult kui ka suuliselt kohtuistungil, kuidas tuleb oma väiteid tõendada, ning võimaldas korduvalt esitada täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole kasutanud võimalusi riigipoolseks õigusabiks; 4 2) ei ole kostja esitanud omapoolset hageja vajaduste loetelu. Kostja on jätnud esitamata tõendid enda ja oma elukaaslase sissetulekute kohta. Pangakonto väljatrükk ei tõenda sissetulekute puudumist, sest sissetulekut võib saada sularahas. Kostja ei ole ennast vormistanud töötukassas töötuna. Hageja seaduslik esindaja ei saa töötada seetõttu, et on väikese lapsega kodus; 3) ei anna viidatud Riigikohtu lahend võimalust vabastada kostja hageja kasuks menetluskulude väljamõistmisest. Kohane on viide TsMS § 164 lg-le 3, sest kostja varjab oma sissetulekuid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 140 eurot kuus alates 29.08.2019 kuni hageja täiusealiseks saamiseni 08.07.
- a. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
- Asja materjalide kohaselt nõudis hageja kostjalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise väljamõistmist. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ning leidis, et ta ei ole suuteline nõutud ulatuses elatist maksma. Seega taandus maakohtus vaidlus peamiselt elatise suurusele. Maakohus leidis, et puuduvad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alused väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ning leiab, et maakohtu põhjendused kostja vastuväidetega mittearvestamise kohta ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele ega kohtupraktikale.
- Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada eelkõige vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning sellest sõltub lapse tavaline elulaad ja lapse ülalpidamise ulatus. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab ülalpidamist anda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12, p-d 15-16). Eelnimetatud lahendis on Riigikohus muu hulgas märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning sissetuleku puudumise korral rahuldama elatise nõude ka muu vara arvel. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. PKS § 102 lg 2 neljanda lause kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga ning kohus saab igal üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väikesema elatise väljamõistmiseks või mitte. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 28) asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks võivad lisaks seaduses sätestatule (PKS § 102 lg 2 neljas lause) olla vanema halb varaline seisund, lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu), kulude osaline katmine lapsetoetusega. Põhjused peavad olema piisavalt 5 kaalukad ning arvestada tuleb ka seda, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 21.4).
- Kostja vastuväidetest nähtub, et tal puudub kindel töökoht ning tema sissetulek 300-400 eurot kuus on tingitud vähesest haridusest ja eesti keele mittetundmisest. Lisaks hagejale peab ta andma ülalpidamist kahele alaealisele lapsele. Kostja varalise seisundi kindlakstegemiseks tegi ringkonnakohus päringud avalikesse registritesse ning tuvastas, et kostjal puudub vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt perioodil
- a jaanuar kuni
- a august kostjale tööandjate deklareeritud väljamaksed puuduvad. Maakohus leidis, et kostja teiste laste (6-aastane ja 2-aastane, kes elavad kostja juures) ülalpidamist ei saa mõjuva põhjusena arvesse võtta, kuna kostja ei ole tõendanud nende vajaduspõhiseid kulutusi. Seejuures tugines maakohus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-17-16 väljendatud seisukohale. Nimetatud lahendis on Riigikohus märkinud, et juhul, kui kohustatud vanem tugineb sellele, et elatise väljamõistmine miinimummääras tooks kaasa teiste laste ebavõrdse olukorra, peab ta esile tooma need faktilised asjaolud, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Viidatud lahendist ei tulene see, et kohustatud vanem peaks tõendama teiste laste vajalikud kulutused, samuti selle, milliste vahendite arvelt vajadused rahuldatakse. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (maakohtu menetluses ilma esindajata) kirjeldanud enda ja oma perekonna varalist seisundit ning kuigi ta ei ole nimetanud konkreetset isikut, kellelt ta saab kuus 300-400 euro suuruse sissetuleku, on ekslik maakohtu seisukoht, et kahe kostjaga kooselava kahe lapse ülalpidamist ei saa elatise suuruse määramisel üldse arvestada. Maakohtu menetluses on kostja nõustunud elatise suurusega 100-140 eurot kuus, apellatsioonkaebuses on kostja nõustunud elatise suurusega 100 eurot kuus. Eelnevast saab järeldada, et ka kostjaga kooselavate kahe lapse ülalpidamiseks kulub kokku vähemalt 200 eurot kuus. Üldteadaolevalt on täiskasvanud vanema enda kulutused suuremad kui kulutused lastele. Sellest järeldub, et kostja sissetulek peab olema mõnevõrra suurem kui tema poolt nimetatud 300-400 eurot kuus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 21.3 märkinud, et kui vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Asja materjalidest (sh hageja väidetest) ei nähtu kostja selline elustandard, mis võimaldaks anda kõigile kolmele lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, milliseid jõupingutusi on kostja tasuvama töö otsimiseks teinud, on usutav kostja väide, et tema haridus ja eesti keele vähene tundmine ei võimalda tal leida sellist tööd, et maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohtu otsusest järelduvalt peaks kostja suutma teenima ca 1460 eurot ((kolmele lapsele 876 eurot (3x292) ja endale ca 584)), et täita kohtuotsust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja haridust, eesti keele vähest tundmist ja piirkonda, kus ta elab, ei saa kostjale ette heita piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmata jätmist. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu piisava tähelepanuta. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et nii hageja kui kostja esitatud laste kulutuste nimekiri ja selles märgitud kulutuste suurus (I kd, tl 121-123 ja 149-150) ei ole usutav. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt 2020 veebruaris valminud uuringu kohaselt tuleb laste ülalpidamiskulude suuruse hindamisel arvestada laste vanust, arvu peres kui ka piirkonda, kus lapsed elavad ning uuringu kohaselt on lapse tegelikud kulud tunduvalt väiksemad kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär. Arvestades kõike eelnevat (eelkõige kostja varalist olukorda, tema sissetulekut ja ülalpeetavate arvu) on ringkonnakohtu arvates põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 140 eurot kuus. 6
- Kuna kostja on varjanud oma tegelikku sissetuleku suurust, on maakohus TsMS § 164 lg 3 alusel jätnud menetluskulud põhjendatult kostja kanda. Väljamõistetud menetluskulude suurust 240 eurot ei ole kostja vaidlustanud. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja