Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 445§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-345 Tsiviilasi T T hagi hagi T

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on T T (hageja) ja E E suhtest sündinud T T (kostja I) ning A T (kostja II). 28.11.2016 sõlmisid pooled omavahel kompromissi (tsiviilasi nr 2-16-15191) laste ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Vastavalt kompromissile pidi laste isa alates 2017 maksma kummalegi lapsele pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast + 25 eurot. Hageja on täitnud korrektselt ülalpidamiskohustust laste ees, kuid praeguseks on asjaolud muutunud, mis tingivad selle, et elatise maksmise kord on vaja ümber hinnata. Lapsed veedavad isaga ca 8 päeva kuus ning selle aja jooksul kannab isa vahetult laste jooksvaid kulud (toit, mänguasjad, riided, eluasemekulud, kommunaalkulud, bensiinikulud jne). Laste isa kulud on kasvanud ning tema ülalpidamiskohustus laste ees on suurem kui laste emal. Hageja hinnangul on võrreldes varasemaga muutunud mitmed asjaolud. Esiteks käisid lapsed kompromissi sõlmimise ajal lasteaias ja tuli maksta kohatasu. Hetkel käivad mõlemad lapsed koolis, kus hariduse omandamine on tasuta. Küll aga on lisandunud selle asemel huviharidusega 2 seonduvad kulud. Kogu huviharidusega seonduva korraldab ema ainuisikuliselt ja isaga huvihariduse ja maksumuse osa ei aruta ja infot ei avalda, seega isal info puudub ja tõendamiskoormis lasub ümberpööratult laste emal, kelle valduses on vastav informatsioon. Olulist tähtsust omab asjaolu, et varem (st elatise kompromissi tegemise ajal) ei olnud laste isal ja lastel kindlat suhtluskorda. Suhtluskord oli kaootiline ja koosveedetud aeg oli kalendrikuu lõikes varieeruv. Nüüdseks on kujunenud välja enam-vähem kindel suhtluskord, millest tulenevalt viibivad lapsed isaga ca 8-9 päeva kuus sõltuvalt aastast. Laste isa kannab sel ajal laste kulusid vahetult ja tagab lastele vajaliku. Võrreldes ajaga, mil vanemad sõlmisid kompromissi elatise tasumises, on kohtupraktika oluliselt muutunud. Elatise asjade lahendamisel võtab kohus arvesse konkreetseid asjaolusid. Enam ei määrata elatist kindlaks üksnes selle järgi, et seadus näeb ette ülalpidamiskohustuse Vabariigis kehtestatud miinimummääras. Kohus hindab lisaks seadusele vanemate reaalseid kulusid, sissetulekut, koosveedetud aega, toetusi jms. Praegune elatis on selgelt suurem, kui on laste tegelikud vajadused. Elatise väljamõistmisel tuleb hinnata vanemate majanduslikku olukorda ja võimalusi. Laste ema sissetulek on varasemaga võrreldes paranenud. Seda on oluline hinnata arvestades asjaolu, et isa peab lapsi ülal vahetult, tasub neile elatist ja seejuures peab ülal pidama ka ennast. Lisaks vähenevad laste ema kulud ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorrajärgselt koos isaga. Ema leibkond on nüüd 3 liikme asemel elukaaslase võrra muutunud 4-liikmeliseks. Laste isa ei ole kindel, et tema poolt kantav elatis kuulub täies ulatuses laste vajaduste katmisteks, vaid pigem kasutatakse seda teistel eesmärkidel. Lisaks ülaltoodule, võib laste isa poolt kummalegi lapsele igakuiselt makstav lisa 25 eurot (kokku 50 euro) olla kaetud riigitoetusega (60 eurot igale lapsele, kokku 120 eurot, uuel aastal juba 130 eurot), mis laekub laste ema kontole. Arvesse tuleb võtta ka mastaabisäästu, sest mõlemad lapsed on poisid ning nende vanusevahe on 3 aastat. Kehtiva kohtumääruse täitmine on laste isale ebamõistlikult koormav ning seab laste isa ebavõrdsesse olukorra võrreldes teise vanemaga, millega alusetult rikutakse võrdse kohtlemise ning vanemate võrdsuse põhimõtet ning selliselt kahjustub isa võimalus lastega aega veetes nende peale kulutada ja neile meelelahutust pakkuda, mis xxxx paraku on peamiselt tasuline ja kulukas, samuti reisimise võimalus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista hagejalt T T ülalpidamiseks välja igakuine elatis 74% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

1. kuupäeval E E arveldusarvele alates 08.01.2019 kuni kostja T T täisealiseks saamiseni ning mõista A T ülalpidamiseks välja igakuine elatis 74% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
2. kuupäeval E E arveldusarvele alates 08.01.2019 kuni T T täisealiseks saamiseni. Kostjate vastus Kostja leidsid oma vastuses, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjad märgivad, et mastaabisääst esines juba kompromissi sõlmimise lahendi ajal; riiklikke peretoetusi maksti juba kompromissi sõlmimise lahendi ajal; ema majanduslik olukord ei ole muutunud võrreldes 3 kompromissi sõlmimise lahendi ajaga; kompromissi saavutamiseks loobus ema laste vanemate kooselust tekkinud rahaliste nõuete esitamisest pärast elatises kompromissi saavutamist ja laste ema loobus tagasiulatuva elatise nõudest ning tagasiulatuva elatise nõudest; isa ülalpidamiskoormus ei ole muutunud, ta ei kanna täiendavaid kulusid ega veeda rohkem lastega koos aega võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga. Kostjad märgivad, et kompromissi sõlmimise asjaolud ei ole isegi vähesel määral muutunud kulude vähendamise suunas, veel vähem oluliselt, ning hageja ei ole väidetavaid muutusi ka usutavalt välja toonud ega tõenditega põhistanud. Kostjad leiavad, et hageja majanduslik seis on väga hea ja aja jooksul veelgi paranenud, tal on tema ainuomandisse kuuluv elamispind (leibkonnas 4 liiget, lisaks 6 päeva kuus ka kostjad, kokku 6 inimest), kodu laenukohustus igakuiselt ei ületa 250 eurot, lisaks elab hageja pillavat eluviisi, sõidab uue maasturiga, reisib vähemalt 4-5 korda aastas ning tal on regulaarne sissetulek (mitu tööandjat) - töötasu ning tööandjatega sõlmitud kokkulepete näol (kütuse kompensatsioon, auto liisigu hüvitamine jms, mis ei ole sõlmitud töölepinguna) ning ta omab ka isiklikku ettevõtet, millel on majandusaastate aruannete kohaselt arvestatav müügitulu. On eluliselt usutav ja prognoositav, et hageja töötasu määr on regulaarselt tõusnud. Kinnistusraamatu kannete kohaselt on hageja varanduslik seis samuti vahepealsel ajal paranenud, ta on omandanud täiendava kinnisvara Xxxx. Seega hageja majanduslik seisund võimaldab tal jätkuvalt tasuda elatist kompromissiga kinnitatud määras ning katta ka enda kulud ilma, et see kahjustaks tema võimet ennast samataoliselt elatada. Laste ema töötab endiselt avalikus sektoris samal positsioonil, seega töötasu on muutunud minimaalselt, kuid siinjuures tuleb ka arvestada elukalliduse tõusu ning ka laste vajaduste suurenemist. Laste emale on lisandunud igakuise kohustusena autoliising ca 300 eurot kuus. Ülalpidamiskohustus kostjatele on laste ema poolt kohaselt täidetud. Samuti on kostjatel lisandunud uusi kulusid. Kostjal I on diagnoositud xxxx ning tugev allergia, mistõttu ta vajab igapäevaselt xxxxrohtu, ninaspreid ning sageli allergiarohte. Sellest tulenevalt on ta ka tihti nohune ja kurk valutab, mistõttu kulub seetõttu ka rohkem raha ravimitele. Kostjal II on samuti diagnoositud allergia, mistõttu vajab ta igapäevaselt ninaspreid ja sesoonselt allergiarohtusid. Kostjal II algab tõenäoliselt lähiajal breketravi, mille maksumus on ca 4000 eurot. Kostjal II on praegu hambumust ravivad kaped, mida vahetatakse juunis. Ühe kape maksumus koos visiidiga on ca 140 eur. Samasugune kaperavi on tehtud ka kostjale I. Need kulud kannab kostjate ema ja ei ole palunud hagejalt täiendavaid kulusid katta. Kahe poisi olemasolu kostjate näol ei ole tänaseks hetkeks muutunud asjaoluks või põhjuseks senise kompromissi muutmisel. Mastaabisääst on pigem vähenenud võrreldes ajaga, kui nad olid väiksed, kuna poisid on üsna ühte kasvu ning vanuse kasvades kulub neil rohkem riideid. Jalatsite numbrid on põhimõtteliselt samad, laste jalanumber kasvab üsna kiiresti ning kuna mõlemad on sportlikud ja aktiivsed, kulub jalatseid ja riideid senisest oluliselt rohkem – lapsed kannavad need lihtsalt paari kuuga juba läbi. Hooajalised jalatsid ei ole väiksemale lapsele enam järgmisel talvel parajad või on suurema lapse poolt läbi kantud. Seega laste jalanõud, kindad, teksad, kooliriided ei ole üldjuhul enam korduvkasutuses. Lapsed käivad erinevates koolides ja neil on erinevad koolivormide elemendid. Näiteks üks pidulik triiksärk maksab 26 eurot, kostja I koolikampsun 40 eurot, lisaks on mõlemal lipsud, igapäevased pluusid. Kooli on vaja muretseda igal sügisel ka koolitarbed, eraldi spordiriided, jalatsid kehalise kasvatuse tunniks ja õues olemiseks, mida
3. sügisel oli vaja vaid ühele. Kooliskäimisega on kaasnenud ka muud kulud – klassiraha, 4 koolitarbed, üritused - ekskursioonid, sünnipäevade kulud (üks kink sõbrale ca 15 eurot), taskuraha, mida lasteaias käivatel lastel ei ole. Kostja II käis ka 2017/2018 eelkoolis, mille aasta tasu oli 400 eurot. Isa neid kulusid ei tasu ja ei anna laste sõnul ka regulaarselt taskuraha. Kui lapsed on isa juures, on sünnipäevade kingituse raha ema poolt kaasa antud või pangakontole tasutud. Laste huviringid ja trennid on kallinenud võrreldes 2016.a, kui treeningute kuutasu oli ca 45 eurot. Sel õppeaastal on kostja I treeningute kuutasu ca 60 eurot ja kostja II treeningud ja huviringid ca 75 eurot. Lapsed käisid
4. aasta juunis eraldi veel ka ujumiskursustel. On lisandunud laagrid, näiteks robootika laager ühele lapsele 4 päevaks on ca 100 eurot, linnalaager ööbimiseta ühele lapsele 75-100 eurot. Laagrites käivad mõlemad lapsed ca 2-3 korda aastas. Neid kulusid 2016 ei olnud. Ka on lapsed käinud reisimas soojal maal igal aastal vähemalt ühel korral koos emaga, mis on laste arengu ja tervise huvides. Ka käesoleval aastal sõidavad lapsed emaga reisile nädalaks. Laste ema ei ole palunud hagejalt täiendavate kulude katmisel abi. Ka ei ole tõsiseltvõetav, et muutunud asjaoluks on riigipoolse lastetoetuse maksmine, see on olemas olnud alates laste sünnist ja sellele on tuginenud hageja juba tsiviilasjas, milles pooled kompromissi sõlmisid. Hageja ei ole usutavalt tõendanud esitatud väidet, et kostjate vajadused oleks vähenenud või isaga koosviibimise aeg oleks alates 2016.a. suurenenud, pigem on see vastupidi. Juba
5. a elatise lahendamise tsiviilasjas 2-16-15191 esitas laste isa kohtule oma vastuses teabe, et lapsed on temaga koos üle 12 päeva kuus. Ka tsiviilasja 2-16-15191 toimunud istungil 2016 on laste isa väitnud, et kostjad on igakuiselt 1/3 ajast temaga. Laste isa viitab ka 2017 ja 2018 suhtluskorra lahendamise tsiviilasjas 2-17-15738 kohtule esitatud vastuses, et kuni kohtu poolt EÕK raames ajutise suhtluskorra kehtestamiseni on lapsed olnud temaga lausa 12 päeva kuus. Kompromiss elatise küsimuses on poolte vahel sõlmitud üks aasta varem, s.o oktoobris 2016, seega olid sel perioodil ju lapsed isaga tema sõnul 10-12 päeva kuus. Suhtluskord kinnitati kompromissiga toimunud istungil 14.02.2018 tsiviilasjas 2-17-15738, nagu elatiski 2016.a. Seega oli suhtluskorra selliselt kinnitamine laste isa enda soov, mitte üle jõu käiv kohustus. On selge, et lastega koos olles antakse neile vahetut ülalpidamist. Pooled on kokku leppinud lisaks lastega koos olles kaasnevate kulude kandmises ja elatise rahalises makses, seega on vanemad teistsuguses elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud juba kompromissi sõlmimisel. Pärast suhtluskorra kinnitamist 2018 veebruaris ja 2020 esitatud avalduse kohaselt on see aeg veelgi vähenenud, s.o ca 6 päeva kuus s.o üle nädala on lapsed isa juures neljapäeva õhtust ca kell 19 pühapäeva õhtuni ca kell 19, s.o iga kord 3 ööpäeva 24 tunni arvestuses. Kohtu põhjendused
6. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja 5 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma kostjatele elatist igakuiselt pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärast + 25 eurot tulenevalt 28.11.2016 sõlmitud kompromissist tsiviilasjas nr 2-16-
3. Käesolevas tsiviilasjas on hageja on palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni 74 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
4. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

1. Kohus selgitab täiendavalt, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17). Poolte vahel sõlmitud kompromissis ei ole välja toodud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-16-15191 28.11.2016 kohtulahendi tegemisel.
2. Tsiviilasjas 2-16-15191 esitatud hagiavalduse kohaselt palusid kostjad välja mõista hagejalt elatise miinimumsuuruses ning tagasiulatuva elatise summas 1290 eurot + 1290 eurot (tsiviilasja 2-16-15191 dokumendid nähtavad kohtute infosüsteemist). Kostja I kulud moodustasid hagiavalduse kohaselt kokku 545 eurot ning kostja II kulud samuti 545 eurot. Mõlema kostja kulud koosnesid eluasemekuludest summas 180 eurot, kulutusest toidule 6 120 eurot, kulutusest transpordile 50 eurot, trennile 35 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, lasteaiale 80 eurot ning riietele ja jalanõudele 40 eurot. Hageja on vastuses hagiavaldusele toonud välja järgmised asjaolud: vanematel on kokkulepe elatise tasaarvelduse kohta eluasemekulude osas; lapsed on viibinud isaga 12 päeva kuus; isa kannab laste kulutusi, kui lapsed viibivad temaga; lapse emale makstakse lastetoetust ning tal on õigus nende arvelt saada tulumaksutagastust. 17.11.2016 toimunud kohtuistungil on hageja täpsustanud, et lapsed on tema juures 1/3 kuust. Nimetatud istungil on pooled jõudnud ka kokkuleppele elatise tasumise osas ning sõlminud kompromissi, mille kohaselt alates 2017 aastast tuli hagejal tasuda mõlemale kostjale elatist miinimummääras, millele lisandub 25 eurot. Kohus selgitab, et 2017 aastal oli elatise miinimummääraks 235 eurot. Seega tuli algselt tasuda hagejal mõlemale kostjale 260 eurot (235 + 25). Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis saab kohus eeldada, et hageja oli kompromissi sõlmimise ajal ka majanduslikult suuteline elatist nimetatud summas kostjatele tasuma ning kokkulepitud summa oli ka kostjatele ülalpidamiseks piisav.
3. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt väljatoodud asjaolud on aluseks elatise suuruse muumisel, s.o kas mõni hageja poolt väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud.
4. Esmalt märgib kohus, et hageja tuginemine ja viited hagiavalduses elatise väljamõistmise regulatsioonile, kohtupraktikale ning RAKE uuringule ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohased. Pooltel on juba kehtiv kompromiss elatise maksmise osas. Hagejal oli kohustus põhistada ja tõendada, et asjaolud, mis olid aluseks elatise välja mõistmisele, on oluliselt muutunud võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga. Muutunud kohtupraktika ja 2020 ilmunud RAKE uuring ei ole iseenesest aluseks juba lahendatud asjade ümbervaatamiseks. Asjakohane ei ole ka hageja viide sellele, et tema poolt tasutav elatis kasutatakse teistel eesmärkidel. Hagejal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ning kostjatel kindlad igakuised kulud. Kohtule ei ole välja toodud ega esitatud tõendeid, et kostjad tunneksid millestki puudust ning seega puudub kohtul ka alus kahelda, et elatist kasutatakse teistel eesmärkidel.
5. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjad viibivad temaga ca 8 päeva kuus ning hageja kannab selle aja jooksul laste kulud vahetult. Samuti on hageja viidanud 14.02.2018 tsiviilasjas nr 2-17-15728 määratud suhtluskorrale. Kohus selgitab, et elatist välja mõistes tuleb kohtul arvestada ka asjaoluga, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava 7 vanema juures. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostjate viibimine hageja juures oleks võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud. Tsiviilasjas 2-16-15191 esitatud vastuses on hageja märkinud, et lapsed viibivad tema juures 12 päeva kuus ning kohtuistungil täpsustanud, et see aeg on 1/3 kuust. Samuti on hageja viidatud tsiviilasjas välja toonud, et ta kannab kostjate kulusid sel ajal, kui nad tema juures viibivad. Seega ei ole laste viibimine isa juures teatud päevad kuus ning lastele eelduslikult ka kulude tegemine uueks asjaoluks, mille alusel saaks elatist vähendada. Arvestades tsiviilasjas 2-16-15191 ning käesolevas tsiviilasjas väljatoodut, on see aeg pigem isegi vähenenud mõne päeva võrra. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et võrreldes 2016 aastaga oleksid tema kulud lastele oluliselt suurenenud ning et need oleksid oluliselt suuremad kui laste emal. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja kannaks laste püsikulusid. Esitatud ei ole ka tõendeid muude väidetavalt suurenenud kulude kandmise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi pärast kompromissi kinnitamist on poolte vahel kindlaks määratud ka suhtluskord (s.o 14.02.2018 tsiviilasi nr 2-17-15728), siis ei ole ka pärast seda muutunud laste viibimine isa juures oluliselt. Hageja on ise kinnitanud, et ka enne suhtluskorra kindlaksmääramist on lapsed tema juures viibinud ja ta on nende kulusid kandnud sel ajal.
6. Hageja on viidanud hagiavalduses kostjate kulude suurusele. Kohus märgib, et elatise suuruse vähendamiseks oleks alust sel juhul, kui kostjate igakuised kulud oleksid oluliselt vähenenud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul aga tõendamist leidnud, et laste kulud oleksid oluliselt vähenenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. 2016 aastal esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid mõlema kostja igakuised kulud kokku 545 eurot. Käesolevaks ajaks on muutunud see, et mõlemad kostjad käivad koolis. Seega on eluliselt usutav, et lasteaiakulud on asendunud koolikuludega, mis ei ole kohtu hinnangul väiksemad lasteaiakuludest. Pigem võivad olla kulud koolis käimise tõttu suurenenud. Kuna kostjad on kooliealised, siis on neil vajalik soetada õppevahendeid ning tasuda muude koolikulude eest, nt ekskurssioonid, väljasõidud, klassiõhtud. Samuti lisanduvad kehalise kasvatuse jaoks vajalike riiete kulu ning ka trennikulud, mis on kostjate sõnul suurenenud. Kostjate poolt esitatud kirjavahetusest võib järeldada, et kostjad osalevad trennis ja huviringides (dtl 37-39). Samuti on kostjad välja toonud, et kostjal I on diagnoositud xxxx ning tugev allergia, mistõttu ta vajab igapäevaselt xxxxrohtu, ninaspreid ning sageli allergiarohte. Kostjal II on samuti diagnoositud allergia, mistõttu vajab ta igapäevaselt ninaspreid ja sesoonselt allergiarohtusid. Nimetatule ei ole hageja vastuväiteid 8 esitanud. Seega on usutav, et ka kulu ravimitele ja tervisele on suurenenud võrreldes 2016 aastaga. Hageja ei ole menetluses esitanud tõendeid, et kostjate igakuised kulud oleksid võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt vähenenud. Tuginedes kostjate selgitustele ning arvestades kostjate vanusega on kohtu hinnangul usutav, et kostjate igakuised kulud vastavad vähemalt miinimumsummale ega ole vähenenud. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Asjaolu, et kostjate pere on käesoleval ajal 4-liikmeline ei vähenda samuti oluliselt kostjate igakuiseid kulusid. Kohus märgib, et laste ema uuel elukaaslasel puudub seadusest tulenev kohustus kostjaid ülal pidada. Samas ei ole kostjad esitanud tõendeid, et nende kulud käesoleval ajal oleksid miinimummäärast suuremad. Kohus loeb seega, et kostjate igakuised kulud vastavad käesoleval ajal miinimumsuurusele. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et nende kulud oleksid miinimumist suuremad, siis on käesoleval juhul põhjendatud vähendada elatist 25 euro võrra.
7. Hageja on viidanud hagiavalduses ka mastaabisäästule ning leidnud, et hageja poolt makstav lisa 25 eurot võib olla kaetud riigitoetustega, mis makstakse ema arveldusarvele. Kohus selgitab, et lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad. Kohtu hinnangul ei ole aga võimalik mastaabisäästu olemasolu käesoleval juhul selliseks uueks asjaoluks, mis oleks võrreldes 2016 aastaga muutunud. Mastaabisäästu tõttu võisid teatud kulud olla väiksemad ka juba 2016 aastal. Samuti on kostjad selgitanud oma vastuses, et mastaabisääst on pigem vähenenud, kuna kostjad on üsna ühte kasvu, jalatsite numbrid on põhimõtteliselt samad ning kuna mõlemad on sportlikud ja aktiivsed, kulub jalatseid ja riideid senisest oluliselt rohkem. Samuti on usutav, et hooajalised garderoobikaubad ei pruugi olla igakord väiksemale lapsele enam järgmisel hooajal parajad või on suurema lapse poolt läbi kantud. Samuti on kohus seisukohal, et asjaolu, et laste emale laekub lastetoetus, ei ole võrreldes 2016 aastaga oluliselt muutunud. 2016 aastal oli peretoetuse määr 50 eurot lapse kohta. Käesoleval ajal on see 60 eurot lapse kohta. Seega ei ole tegemist ka olulise tõusuga. Samuti on kohus juba eelnevalt leidnud, et 25 euro osas tuleb elatist vähendada. Kohus 9 peab vajalikuks ka märkida, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega ei ole kohtu hinnangul alust täiendavalt elatise suurust mastaabisäästu ning lastetoetuse arvel vähendada.
8. Kohus selgitab, et elatise muutmise aluseks saab olla ka olukord, kus vanemate varanduslik olukord on muutunud. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-118-12). Hageja ei ole käesoleval juhul välja toonud ega tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes 2016 aastaga halvenenud ning et ta ei oleks suuteline kostjatele elatist miinimummääras tasuma. Kohus märgib, et vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et laste ema sissetulek oleks oluliselt paranenud. Kohus selgitab, et nimetatu ei ole ka elatise vähendamise aluseks iseenesest. Kohtu hinnangul omaks see käesoleval juhul tähtsust sel juhul, kui vanemate varanduslik seis oleks oluliselt erinev, mis omakorda annaks aluse ka elatise tasumise proportsiooni muutmiseks. Hageja ei ole aga menetluses nimetatule tuginenud.
9. Hageja on oma 16.04.2020 esitatud dokumendis palunud kohtul arvestada ka Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema sissetulekud oleksid eriolukorra tõttu vähenenud. Samuti märgib kohus, et lapsevanem ei vabane oma ülalpidamiskohustuse täitmisest eriolukorra tõttu. Erikolukord on üksnes ajutine meede, kuid ülalpidamiskohustust tuleb lapsevanematel täita vähemalt kuni laste täiskasvanuks saamiseni.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 28.11.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-15191 väljamõistetud elatist tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest välja mõista kostjate kasuks elatis miinimummääras.

§ 445

lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 10.ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. 10 Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjatele tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjatele makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 17.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11