KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-133 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg P

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 30.

oktoobri 2018. a otsusega nr 2-18-8617 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 5-päevase vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti isikule 2 aastat 6 kuud ja 5 päeva vangistust. 28.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Heiko Kulasalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Heiko Kulasalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Heiko Kulasalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Heiko Kulasalu tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Heiko Kulasalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Heiko Kulasalu kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Heiko Kulasalu temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut vähem kui 2 aastat, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga. Korter on korras ja eluks vajalikud tingimused olemas. Korteri omanik on O. V., kes elab Ameerikas. Korteri volitatud isik on P. M. . Antud korterit üürib kinnipeetava ema I. K. . 09.07.2020 kinnitas korteri volitatud isik P. M. , et kinnipeetav Heiko Kulasalu võib antud aadressil elada. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Heiko Kulasalu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta
3. korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Varasemalt on karistatud kehalise väärkohtlemise eest, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, varavastaste kuritegude eest, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest ja asja omavolilise kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab alkoholijoobes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga. On positiivne, et isikul on vabanemise puhuks töökoht, säilinud on suhted päritoluperega ning isiku käitumine vangistusasutuses on olnud korrektne, mistõttu on ta suunatud ka juuni alguses avavanglasse. Samas ei nähtu asja materjalidest ega isiku ütlustest ühtki uut motiveerivat asjaolu, millel põhineks isiku edasine seadusekuulekus. Isiku lähivõrgustikus olulisi muudatusi ei ole. Toetav päritolupere oli kinnipeetaval ka enne vangistust. Endise elukaaslasega, kelle suhtes on ta ka vägivalda kasutanud, on suhe lõppenud. Ka elama asub ta vabanemisel samasse keskkonda, kus elavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega varasemalt lävis kinnipeetav igapäevaselt. Grupis toimepandud kuriteod viitavad tutvuste tugevale mõjule isiku seadusekuulekusse puutuvalt, mistõttu selliste tutvuste säilimisel ning samasse keskkonda naasmisel püsib antud olukorras ka uute kuritegude toimepanemise risk. Ka töökohta olemasolu ei saa Heiko Kulasalu puhul ülehinnata. Kuigi isik on toime pannud varavastaseid kuritegusid, ei nähtu materjalidest, et ta oleks seeläbi regulaarselt hankinud elatist. Tegemist on olnud teist liiki kuritegude kõrval pigem erandlike kuritegudega, mis ei ole toime pandud tööpuuduse perioodidel sissetuleku saamiseks. Pealegi ei saa olla kindel, et tegu on reaalset töökohta pakkuva äriühinguga. Nimelt ei nähtu avalikest andmebaasidest, et xxx oleks tasunud 2020 riiklikke makse ning registreeritud töötajad puuduvad
4. Seega võib olla tegu näilist töösuhet võimaldava lubadusega, sest konkreetset garantiikirja edastatud pole. Selge murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on alkohol ja narkootikumid ning nende poolt vallandatav vägivaldsus. Isik on mõlema joovasti pikaajaline tarvitaja. Vangistuse jooksul on Heiko Kulasalu läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning Viha juhtimine. Kuigi isik on antud rehabiliteerivates tegevustes osalenud, ei ilmne isiku ütlustest nende tegelik positiivne mõju kinnipeetavale. Nii selgitas Heiko Kulasalu trafaretselt, et Viha juhtimise programm õpetas viha juhtima ning mõistab, et edaspidi piisab seadusekuulekuseks, et mitte juua. On üldsõnaliselt valmis osalema ka alkoholivastases programmis, kuid ei süüdimõistetu 1 Vt https://www.e-krediidiinfo.ee/14389941-DTV%20SERVIS%20O%C3%9C ega tema kaitsja täpsustanud, milliseid konkreetseid samm kavatsetakse ette võtta. Kohtu hinnangul ei ilmne korduvalt alkoholijoobes samalaadsete kuritegude toimepanemisega tegelenud Heiko Kulasalu ütlustest, et ta nüüd tegelikult teadvustaks probleemi tõsidust ning on suuteline ja valmis edaspidise seadusekuulekuse huvides oma varasematest kriminaalsetest käitumismustritest vabanema. Isikule on minevikus korduvalt antud võimalus seadusekuulekate järelduste tegemiseks ning kuritegelike käitumismallide muutmiseks. Senimaani ta seda teinud ei ole ning ka käesolevate ütluste pinnalt ei ilmne, et ta on tõsikindlalt selleks viimaks valmis. Vangla iseloomustusest ilmneb hoopis alkoholiprobleemi pisendamine ning seegi, et ta end narkootikumidest sõltuvaks ei pea. Samas nähtub vangla arvamusest, et amfetamiini on süüdlane tarvitanud
5. aastast saati ning selle süstimisega alustas 2014 ning viimati tarvitas amfetamiini 2018 aprillis. Siit nähtub üheselt, et H.Kulasalu näol on tegemist pikaajalise narkootikumide tarvitajaga, kes kohtu hinnangul vajaks nõustamist ja tuge, et sõltuvust isegi kontrolli all hoida, rääkimata sellest vabanemisest. Ilma vajalike professionaalsete meetmeteta ( sh meditsiiniline sekkumine ) on väga suur tõenäosus, et vabanedes üsna pea jätkub senine harjumuspärane käitumismuster. See aga tähendab, et oht uuteks kuritegudeks on vägagi suur. Riski uuteks kuritegudeks tõstab ka tasumata nõuete hulk, mis 11.08.2020 seisuga on koguni 12499.60€. Seejuures on vangla märkinud, et H.Kulasalu pole motiveeritud võlanõudeid tasuma ning ootab, et need kunagi aeguvad ning võlgade tasumisest pääsemiseks on valmis kolima elama väljaspoole Eesti Vabariiki. Kohtu arvates ei viita selline suhtumine kuidagi isiku valmidusele täita igakülgselt ja nõuetekohaselt temal lasuvaid kohustusi ja nõudeid. Pigem on suhtumine jätkuvalt enesekeskne ja kohustusi vältiv. Kohus on seisukohal, et Heiko Kulasalu tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt liiga kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus, kes näeb isiku käitumist ja hoiakuid igapäevaselt, on skeptiline isiku edasise seadusekuulekuse osas ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Võttes arvesse, et isiku vabanemisjärgsetes tingimustes ei ole toimunud olulisi muudatusi, mis võiks teda suunata seadusekuulekale teele, eksisteerib kohtu hinnangul arvestatav risk, et isik jätkab seniste kriminaalsete eluviisidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem elukäik ja käitumine, sh kriminaalhooldusnõuetest mittekinnipidamine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele – viimati suutis H.Kulasalu täita väid 9 ühikondliku töö tundi, kui pani toime uue kuriteo. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik