4-20-3641/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-3641 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2020 määrus, millega asendati Gurban Gasimovile (Gasimov) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
3. novembri 2016 otsusega määratud rahatrahv arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Gurban Gasimovi (ik 38211250060; elukoht: xxx) kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus pikendada tõendite esitamise tähtaega.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
6. oktoobri 2020 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Gurban Gasimovit karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
8. novembri 2016 otsusega nr 2316,16,012118 LS § 227 lg 2 alusel 36 trahviühiku ehk 144 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus
9. novembril
11. PPA Põhja prefektuur esitas
12. augustil 2020 KarS § 72 alusel Harju Maakohtule taotluse G. Gasimovile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
13. Maakohtu istungil selgitas G. Gasimov, et elab Eestis juba 13 aastast, kuid praegu tal elamisluba ei ole, ta on töötu ega ole elamisloa puudumise tõttu ka Töötukassas arvel. Ta avaldas soovi kanda aresti osadena ning andis ka nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Ta lisas, et vaatamata elamisloa puudumisele on ta üldkasuliku tööd teinud.
14. Harju Maakohus rahuldas PPA taotluse
15. oktoobri 2020 määrusega ning asendas G. Gasimovile mõistetud rahatrahvi kolmepäevase arestiga. Kohus määras, et arest tuleb ära kanda hiljemalt
16. detsembriks
17. Maakohus oli seisukohal, et asenduskaristuse kohaldamine on põhjendatud, kuna rahatrahv on 4 aastat tasumata ning G. Gasimovil puuduvad selle tasumiseks rahalised vahendid ja muu vara. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, kuna G. Gasimov on Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, kellel ei ole Eestis elamiseks kehtivat elamis- ega tööluba ning keda pole kantud rahvastikuregistrisse.
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G. Gasimovi kaitsja Raiko Paas, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistamist ja PPA taotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja hinnangul ei ole arest proportsionaalne. Ta leiab, et G. Gasimovi puhul täidaks karistuse eesmärke ka üldkasulik töö. Kaebaja hinnangul ei ole maakohus selgitanud, miks see G. Gasimovi isikut arvestades põhjendatud ei ole. Kaitsja leiab, et sarnaselt vangistusega, on ka arest karistus, mida tuleks kohaldada vaid juhul, kui muude meetmetega ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada. Kaebuse esitaja hinnangul on G. Gasimovi puhul võimalik seda teha ka üldkasuliku tööga. Kaitsja vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et aresti ei saa üldkasuliku tööga asendada, sest G. Gasimovil puudub elamisluba. Seadus ei sätesta üldkasuliku töö tegemiseks sellist tingimust. G. Gasimovile on üldkasulikku tööd ka varem kohaldatud ja ta on seda edukalt teinud.
19. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas kohtuvälise menetleja esindaja Krista Jõesaar, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetleja selgitab esmalt, et tulenevalt KarS § 72 lg-test 1 ja 2 asendatakse rahatrahv kõigepealt arestiga ja alles siis süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Seega kui sissenõudja esitab maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga, nõustub ta vaikimisi ka aresti asendamisega üldkasuliku tööga. Lõpliku otsustuse, kas arest üldkasuliku tööga asendada, teeb kohus. Menetleja hinnangul on maakohus G. Gasimovi rahatrahvi asendamisel arestiga järginud seaduse nõudeid ja lähtunud kohtupraktikast. Kohus on arvesse võtnud kaebaja senist käitumist ja ükskõikset suhtumist ligi 4 aastat tagasi määratu rahatrahvi vabatahtlikkusse tasumisse. Lisaks ei ole G. Gasimov kantud rahvastikuregistrisse ning isikule ei ole väljastatud kehtivat elamis- ega tööluba, mistõttu ei pidanud kohus põhjendatuks määrata asenduskaristuseks üldkasulikku tööd.
20. Kaitsja esitas
21. novembril 2020 e-kirja, milles esitas taotluse anda talle lisaaega
22. novembrini 2020 esitamaks kohtule tõendid selle kohta, et G. Gasimovi suhtes on varasemalt üldkasulikku tööd kohaldatud. Kaitsja märgib, et tõendeid selle kohta on võimalik saada G. Gasimovi kriminaalhooldajalt. E-kirjale on lisatud G. Gasimovi suhtes
23. mail 2019 tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-1904, millest nähtuvalt asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Kohus ei näinud alust kaitsja
25. novembril 2020 esitatud taotluse rahuldamiseks. Esiteks märgib kohus, et VTMS § 38 lg-st 1 menetlustähtaja möödalaskmise korral on võimalik taotleda menetlustähtaja ennistamist, mida tehakse menetlusdokumendi esitamisega. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus mingit alust lihtsalt abstraktselt pikendada määratud tähtaega. Pealegi on taotlus põhistamata ja allkirjastamata. Taotluses ei ole põhjendatud, miks ei olnud selles nimetatud tõendeid võimalik esitada tähtaegselt (s.o
26. novembriks 2020). Väite, et hoolimata elamisloa puudumisest on G. Gasimovile üldkasulikku tööd varem kohaldatud, esitas kaitsja juba oma
27. oktoobri 2020 määruskaebuses, mistõttu on sellekohaste tõendite muretsemiseks olnud piisavalt aega.
28. Ringkonnakohus peab tõdema, et kuigi määruskaebuse põhjendustes vaidleb kaitsja vastu maakohtu seisukohale, et G. Gasimovi aresti ei saa üldkasuliku tööga asendada, pole määruskaebuse taotluses üldkasulikust tööst juttu. Kaitsja taotleb „maakohtu määruse tühistamist ja PPA taotluse rahuldamata jätmist“. See tähendab rangelt võttes, et kaitsja taotleb G. Gasimovile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
29. novembri 2016 otsusega määratud 36 trahviühiku ehk 144 euro suuruse rahatrahvi asendamata jätmist. Arvestades seda, et määruskaebuse põhjendused keskenduvad just vahistamise üldkasuliku tööga asendamisele, käsitleb ringkonnakohus siiski ka küsimust, kas G. Gasimovi aresti asendamine on põhjendatud.
30. Seda, miks tuleks G. Gasimovile määratud trahv üldse asendamata jätta, kaebuses põhjendatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses välja toodud asjaolusid (G. Gasimov pole rahatrahvi nelja aasta jooksul tasunud, tal puudub vara ja sissetulek ning elamisloa puudumise tõttu ei saa ta ka tööle asuda) arvestades rahatrahvi asendamine igati põhjendatud.
31. Ringkonnakohus on seisukohal, et G. Gasimovile mõistetud rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik.
32. Ringkonnakohus saab maakohtu määruse põhjendusest aru nii, et G. Gasimovi aresti ei saa üldkasuliku tööga asendada, sest tal ei ole õiguslikku alust Eestis viibimiseks. Ringkonnakohus peab seda argumenti põhjendatuks. Kuna G. Gasimov on Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, st välismaalane välismaalaste seaduse (VMS) tähenduses, peab tal Eestis viibimiseks olema mõni VMS §-s 43 nimetatud õiguslikest alustest. Vastavalt VMS § 43 lg-le 3 on aresti kandmine iseseisev õiguslik alus välismaalase Eestis viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemist ei ole ses sättes välismaalase Eestis viibimise õigusliku alusena nimetatud. G. Gasimov on ise tunnistanud, et tal ei ole elamisluba. Ühtegi muud õiguslikku alust tema Eestis viibimiseks ei ole ta ise ega tema kaitsja välja toonud. Kui kaitsja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, oleks olnud just tema ülesanne määruskaebuses välja tuua G. Gasimovi Eestis viibimise õiguslik alus. Seega tuleb järeldada, et G. Gasimov viibib Eestis ebaseaduslikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik panna isikule, kes ei tohiks üldse Eestis viibida, kohustust, mida ta peaks Eestis täitma. Ainuüksi fakt, et kohtud on varem G. Gasimovile üldkasulikku tööd kohaldanud, ei ole ringkonnakohtu jaoks argument. Varasemad kohtulahendid omaks tähtsust juhul, kui neis oleks esitatud ringkonnakohut veenev põhjendus, miks kohus leiab, et G. Gasimov saab hoolimata elamisloa puudumisest üldkasulikku tööd teha. Sellist argumenteeritud lahendit ringkonnakohtule esitatud ei ole 12.
33. Ringkonnakohtu hinnangul esineb veel teinegi asjaolu, mis välistab G. Gasimovi aresti asendamise üldkasuliku tööga. Nimelt ei võimalda karistusseadustik ringkonnakohtu hinnangul asendada alla 5-päevast aresti üldkasuliku tööga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
34. septembri 2015 määrus väärteoasjas nr 4-15-4477). KarS § 69 lg 1 teine lause ütleb: „Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.“ Seda lauset on võimalik tõlgendada mitmeti: a) juhul, kui karistust üldkasuliku tööga asendades jääks töötundide arv alla 5, peab isik tegema ära 5 töötundi; b) kui töötundide arv jääks alla 5, ei ole võimalik rahatrahvi või aresti üldkasuliku tööga asendada. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduskonformne tõlgendus nõuab lähtumist viimasest alternatiivist, kuna vastasel juhul rikutakse meetme proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise nõuet. G. Gasimovi karistati 36 trahviühiku ehk 144 euro suuruse trahviga. Tulenevalt KarS § 72 lg-st 2 asendas maakohus selle 3-päevase arestiga. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd. See tähendaks G. Gasimovi puhul 3 tundi. Kuivõrd minimaalne üldkasuliku töö maht on aga 5 tundi, suureneks 3-päevase aresti üldkasuliku tööga asendamisega G. Gasimovi karistus pea kaks korda. Kuna eelduslikult vastab isikule mõistetud karistus tema süüle, ei saa sellisel viisil määratud asenduskaristust pidada proportsionaalseks. Samuti seab see kahtluse alla isikute võrdse kohtlemise võimaluse olukorras, kus vaatamata esialgsele väiksemale karistusele peab isik täitma asenduskaristust samasuguses määras kui temast suurema karistuse (5 päeva aresti või sellele vastava rahatrahvi) saanu. Samasugused proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise küsimused tekiksid karistuse täitmisele pööramisel olukorras, kus süüdlane jätaks üldkasuliku töö kohustuse (osaliselt) täitmata: üldkasuliku töö arestiks tagasi arvutamisel võiks täitmisele pööratav arest osutuda esialgsest arestist pikemaks.
35. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et G. Gasimovi aresti üldkasuliku tööga asendada ei saa ning maakohtu määrus tuleb jätta jõusse. Seega juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
36. oktoobri 2020 määruse muutmata ja G. Gasimovi kaitsja kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt