Kohtuotsus jõustus 07.04.
lg 1 ja § 64 lg-te 1, 2 alusel liideti Maksim Žitkovskile Harju Maakohtu 29.08.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3034
lg 2 p 1 järgi mõistetud 5 aasta ja 5 kuu pikkusele vangistusele käesoleva kohtumäärusega rahalise karistuse asemel kohaldatud 23 päeva pikkune vangistus ja mõista Maksim Žitkovskile kohtulahendite kogumis liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust. 24.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Žitkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta tema vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Maksim Žitkovski tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Maksim Žitkovski tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei toeta Maksim Žitkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maksim Žitkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Maksim Žitkovski kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
Kohtuistungi toimumise ajaks on Maksim Žitkovski temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut alla 3 aasta, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Isik on taotlenud majutusteenust xxx, aadressil xxx,. xxx tegevjuhi R. K. kinnitas, et majutuses on olemas kõik elamiseks vajalik sisustus ja tingimused, samuti et eluruum vastab elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, mis viitab isikus tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Kuriteod on olnud eriliigilised ning soodusteguriteks on kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemide lahendamise oskus, puudulik majandusliku toimetuleku oskus, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, grupi mõju, sõltuvusprobleem ning impulsiivsus. Materjalidest nähtuvalt ei ole isiku kuritegelikkust mõjutavad ohutegurid piisvalt maandatud jaatamaks isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on Maksim Žitkovski puhul see tingimus täitmata. Kuigi isik on läbinud teatud rehabiliteerivad programmid, on tal materjalide esitamise ajal olnud 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest käesoleval ajal kehtivad 4. Valdavalt on rikkumiste aluseks olnud tööst keeldumine, aga ühel korral ka elektriseadme kasutamise korra rikkumine. Istungil selgitas kinnipeetav, et seljahaiguste tõttu ei saanud ta toidujagajana käru lükata. Vangla iseloomustusest aga ei ilme, et isikul oleks seljaprobleeme. Terviseandmete osas on välja toodud hoopis, et isikule ei sobivat toidujagamine, kuna see on närviline töö. Sedavõrd eriliigilised selgitused tööst keeldumise põhjustesse puutuvalt viitavad pigem isiku sisemisele soovimatusele tööd teha. Suutmatus kohustusi täita, viitab sellele, et kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega ning tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, on eriti suur. Vabanemisel puudub Maksim Žitkovskil ka garanteeritud töökoht. Enne vangistust olid isiku sissetulekud korrapäratud. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Viimane ametlik töökoht oli isikul 2014 aastal. Kohtuistungil küll kinnipeetav avaldas, et soovib tööd leida, kuid tema varasem elukäik ning käitumine vangistusasutuses viitavad vastupidisele. Kohtu hinnangul ei saa asja materjalide pinnalt jõuda järeldusele, et isik ei ole tööpõlgur ning vabanemisel suudab ta seaduskuulekalt majanduslikult toime tulla. Kui aga isikul tekivad majanduslikud raskused, võib see tõugata teda sarnaselt varasemaga uute kuritegudeni. Murettekitav on ka vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt ei ole kinnipeetav alati teinud ametnikega koostööd ja on esitanud enda osas valeandmeid. Varasemalt on kasutanud ka vägivalda seaduse ja korrakaitsjate vastu. Kriminaalhoolduse all olles on rikkunud kriminaalhoolduse poolt määratud nõudeid. Ei ole aktsepteerinud ühiskonnas kehtestatud reegleid/norme ja pani katseajal uue õigusrikkumise toime. Eelpool kirjeldatud isikult on igati alust karta uute kuritegude toimepanemist. Suurem on see tõenäosus veelgi olukorras kus isikul tegelikult ei nähtu sisemist motivatsiooni muutuste tegemiseks ning valmidust nende nimel pingutada. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Maksim Žitkovski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Maksim Žitkovskil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Esitatud materjalidest tervikuna ei ilmne, et isikus oleks toimunud piisavad positiivsed muutused, et jõuda jaatavale järeldusele tema edasise elu seadusekuulekuse osas. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.