← Eesti

2-14-57225/129

Obsah (5)§ 190§ 188§ 195§ 187§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 190

punkti 2 alusel tuleb kehtetuks tunnistada abieluvaraleping ja hagi õigeksvõtmine kui ühepoolne tehing. 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nõue on aegunud.

§ 188

lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Kostja I esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-14-18428 hagi õigeksvõtmise avalduse 29.05.

  1. Nõude tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-18428 esitas hageja alles 11.03.
  2. Seega on hagi õigeksvõtmise avalduse esitamisest kuni nõude esitamiseni 3 möödunud rohkem kui neli aastat, mis tähendab, et hageja on vaidlusaluse nõude esitanud hilinenult. MAAKOHTU OTSUS
  3. Viru Maakohus jättis
  4. jaanuari 2020 osaotsusega rahuldamata nõude tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-
  5. Menetluskulud jäeti hageja kanda, menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks. TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

§ 188

lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Aegumist ei saa kohaldada, kuna seda materiaalõiguse norm ei võimalda.

§ 188lõikes 1 on sätestatud õigust lõpetav tähtaeg.

Kostja I esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-14-18428 hagi õigeksvõtmise avalduse 29.05.

  1. Nõude hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamiseks esitas hageja maakohtule 11.03.
  2. Seega on hageja esitanud nõude pärast kolmeaastase tähtaja lõppu, mistõttu tuleb jätta nõue rahuldamata seoses nõude esitamise tähtaja lõppemisega. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja on nõude nr 2 juba ka varem teiste nõuete koosseisus esitanud, kuid ei ole seda sõnaselgelt väljendanud. Nõuet tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine ei ole hageja varem esitanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli osaotsuse tegemine üllatuslik, kuna maakohus pidi menetlema kostjate taotlust vaheotsuse tegemiseks. TsMS § 449 lg 3 teise lause kohaselt kui maakohus leiab vaheotsuse tegemise taotlust lahendades, et tuleb jätta aegumine kohaldamata, teeb maakohus aegumise kohaldamata jätmisel vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kuna maakohus leidis õigesti, et

§ 188lg 1 ei sätesta aegumistähtaega, oleks maakohus pidanud menetlust jätkama.

Osaotsuse tegemine ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et see ei toonud kaasa kiiremat ja efektiivsemat menetlust. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja esitas nõude õigeksvõtul põhineva otsuse kehtetuks tunnistamiseks alles 11.03.

  1. Kohtuasja materjalidest on tuvastatav, et hageja nõuded olid juba ammu seotud tsiviilasjaga nr 2-14-
  2. Nii täpsustas hageja 11.04.2016 menetlusdokumendis oma nõudeid ja palus kohtul mh tunnistada kehtetuks kostjate vahel sõlmitud Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-18428 tulenev ühisvara jagamise kokkulepe. Kohus toimetas 11.04.2016 menetlusdokumendi kostjatele kätte. Kostjad esitasid vastuse. 4 Hageja tahe oli alati suunatud kostja I tahteavalduse kui mitmepoolse tehingu osaks oleva tahteavalduse kehtetuks tunnistamisele. Hageja sõnastas varem ekslikult oma nõude, paludes tunnistada kehtetuks kostjate vahel sõlmitud Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-18428 tulenev ühisvara jagamise kokkulepe. Maakohus asus 15.02.2019 määruses seisukohale, et hagejal on õigus hagiavaldust täpsustada. Hageja seda tegi ja täpsustas nõuet 11.03.
  3. Tegu oli nõude täpsustusega, mitte uue nõudega.
  4. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on põhjendanud, et tegu on osaotsusega, kuna vaheotsuse tegemist ei võimaldanud materiaalõiguse norm. Vaheotsuse taotlust lahendades kohaldas maakohus õigust ja see ei saanud tulla hagejale üllatusena. Hageja 11.04.2016 esitatud nõue „tunnistada kehtetuks Maksim Belozjorovi ja Marina Belozerova vahel sõlmitud Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1418428 tulenev ühisvara jagamise kokkulepe“ ei ole samaväärne hageja 11.03.2019 esitatud nõudega „tunnistada kehtetuks Maksim Belozjorovi poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 214-18428“. Tegemist on sisult täiesti erinevate nõuetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
  6. Ringkonnakohus märgib, et raske on aru saada, millised hageja nõuded on maakohtu menetluses pärast osaotsuse tegemist. Hageja esitas algselt hagi kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise menetluse tulemusel sõlmitud asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks koos tuvastusnõuetega kannete osas, sisuliselt soovis hageja X korteriomandi tagasivõitmist kostja I omandisse. Hiljem laiendas hageja hagi ka teistele ühisvara esemetele ning esitas kostjate ühisvara jagamise nõude. Maakohus lahendas asja osaliselt osaotsusega, millega jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine. Kohus võib TsMS § 450 lg 1 järgi osaotsuse teha, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, ning kui osaotsuse tegemine kiirendab asja läbivaatamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eelmenetluses asjaolusid välja selgitanud, poolte avaldustest nähtub, et nad on eri meelt, milliste tehingute, sh nii kohustus- kui käsutustehingute, kehtetuks tunnistamist hageja soovib. Hageja poolt 11.
  7. 2014 hagis nõudena nr 2 esitatud nõuet: „2) tunnistada kehtetuks 09.07.2014 asjaõigusleping, mille alusel korteriomand muutus kostjate ühisomandist kostja II ainuomandiks (müügilepingu või kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste osas)“ oleks maakohus pidanud eelmenetluses lubama hagejal täpsustada. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja märkis hagis, et ta ei tea täpselt, milliseid tehinguid kostjad I ja II on teinud ning seetõttu märkis hageja ka sulgudesse erinevad lepingud, siis saab hageja esitatud nõudega lugeda hõlmatuks ka kostja II õigeksvõtu tagasivõitmine tehinguna. Kuna õigeksvõtu alusel rahuldatud kohtuotsus on täidetud, siis oli hagejal õigus nõuda kohtuotsuse alusel üle antu tagastamist

§ 195ja Pankr

S § 119 järgi, mis reguleerivad kehtetuks tunnistatud tehingu alusel üle antud vara tagastamist. 5 Riigikohus on selgitanud, kas ja millisel alusel võib olla tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatav hagi õigeksvõtu avaldus varasemas tsiviilasjas ja leidnud pankrotiasjas, et võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel kui tehing (Riigikohtu 4. aprilli otsus nr 2-16-7541, p 15). Kuivõrd pankroti- ja täitemenetluse tagasivõitmise sätted on sarnased, siis saab ringkonnakohtu arvates täitemenetluses õigeksvõttu tagasivõita

§ 187ja 188 alusel.

Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel tagasivõitmise eeldusi kontrollima.

  1. Maakohtu põhjendused, mille kohaselt tuleb jätta hagi osaotsusega ühe nõude osas õigust lõpetava tähtaja ületamise tõttu rahuldamata, ei ole õiged. Ringkonnakohtu arvates esitas hageja kohtusse pöördumisel puudustega hagi, milles esitatud nõude osas võis olla ebaselge, kas see hõlmas ka õigeksvõtu kehtetuks tunnistamise, kuid sellises olukorras oli kohtul kohustus anda hagejale hagi täpsustamiseks tähtaeg. Maakohus ei selgitanud asjas välja olulisi asjaolusid ega hageja nõudeid, kuid samas jättis ühe nõude hilinemisega esitamise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ka eeldusel, et maakohus arvutas hageja nõude esitamise tähtaega õigesti, puuduks alus osaotsuse tegemiseks. Osaotsuse tegemine ei kiirenda käesolevas asjas kuidagi menetlust.
  2. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus peab välja selgitama hageja lõplikud nõuded ning lahendama kõik hageja nõuded ühe otsusega. Ringkonnakohtu arvates eksitas maakohus 02.02.2018 menetluse uuendamisega menetlusosalisi ja komplitseeris veelgi menetlust leides, et hageja 25.04.2017 esitatud täiendav nõue andis menetluse uuendamiseks alust. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja korduvalt oma nõuet taasesitanud ja täpsustanud, kuid ka see ei õigusta kohtupoolse menetluse juhtimise olulisi puudujääke.
  3. Hageja nõue oli suunatud kostja I ja kostja II vahel korteriomandiga aadressil X, tehtud tehingute kehtetuks tunnistamisele. Asja materjalides oleva 25.04.2014 sõlmitud abieluvaralepingu p-i 2 kohaselt leppisid kostjad I ja II kokku, et vastavalt PKS § 27 lg-le 4 on Maksim Belozjorovi (kostja I) poolt kinke teel omandatud korteriomand aadressil X, abikaasade Maksim Belozjorovi ja Marina Belozjorovi ühisomand (I kd lk 54). Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja oli esitanud nõude nii abieluvaralepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks kui ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ning nendega seotud asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks ning palunud asendada uute kannete tegemiseks antavad tahteavaldused kohtuotsusega, siis hageja esitatud nõuete põhjendatuse korral oleks hageja kohtusse pöördumise eesmärk täidetud. Kuna hageja soovis kostja I ainuomandisse kuulunud korteriomandi, aadressil X, tagasikandmist kostja I omandisse, siis jääb mõneti ebaselgeks hageja nõude täiendamine alternatiivse ühisvara jagamise nõudega, eelduslikult

§ 14alusel.

Ringkonnakohus märgib samas, et alternatiivsete nõuete esitamine on hageja õigus, kuid kohus peab menetluslikku olukorda pooltega arutama, selgitama kohaldamisele kuuluvat õigust ning nõude täiendamise korral kontrollima täiendavalt esitatud nõuete lubatavuse menetluslike eeldusi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmenetluse staadiumis esmalt välja selgitada hageja lõplikud nõuded ja seejärel pooltega arutada hageja esitatud nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, sh 25.04.2014 abieluvara lepingut

§ 187

ja 188 alusel ning kostjate I ja II vahel toimunud ühisvara jagamisel tehtud hagi õigeksvõtu avaldust

§ 190alusel. 6 11. Menetluskulude jaotuse otsustab Ts

MS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.