KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Laura

§ 76lg 5 alusel määrata Andrei Izotovile katseaeg kuni 27.06.2023.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Andrei Izotov käitumiskontrollile kuni 24 kuuks ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; ajavahemike järel  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5, 7 alusel määrata Andrei Izotovile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid  asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas ühe

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.12.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust, võrra. Andrei Izotovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 29.01.2015.

a. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.01.

1. a ja lõppeb 27.06.
2. 07.09.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Andrei Izotov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrei Izotov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andrei Izotov tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Andrei Izotov tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Andrei Izotov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Izotov on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut enam kui 5 aastat 9 kuud, so. enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama oma vanemate juurde aadressile: xxx. Sellel aadressil asuv kinnistu kuulub kinnistusraamatu andmetel (27.07.2020) kinnipeetava ema T. I.le. Kinnistu koosseisu kuulub kahekorruseline eramu. Kinnipeetava vanemad elavad esimesel korrusel, teine korrus jääks peamiselt Andrei Izotovi kasutusse, vend D. õpib välismaal ja kodus käib harva. Elamistingimused on head, kõik eluks vajalik on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Andrei Izotov vabastamine. puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. On soovinud vangistuses töötada, töötamisse suhtub positiivselt. Ajavahemikul 02.09.2016- 28.08.2017 omandas keevitaja eriala Tartu Kutsehariduskeskuses. 17.08.2017- 30.09.2017 määratud majandusabitööle, kuid vabastati tööst tervislikel põhjustel. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Tegemist on küll süüdlase teise vangistusega, kuid arvestades kinnipeetava käitumist vangistuses ja suhtumist toimepandusse, võib loota, et vangistus on mõju avaldanud ning kinnipeetav on teinud karistusest järeldused, mis võimaldavad ülejäänud elu õiguskuulekalt elada. Kohtuistungil süüdlase avaldatust, aga ka vangistusasutuse iseloomustusest ilmneb, et ta on valmis oma eluviisides muutusi tegema. Nii nähtub vangla arvamusest, et kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul läbinud järgmised rehabiliteerivad tegevused:  1.10.2016- 31.01.2017 osales isik riigikeele B1 taseme kursustel. Õppetöö läbiviija iseloomustas kinnipeetavat järgmiselt: läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 95,31% võimalikust punktisummast. Väga võimekas ja motiveeritud õpilane. Küsib palju, kuna soovib keele korralikult selgeks saada. Töötab pingsalt eesmärgi saavutamise nimel nii tunnis kui kodus. Otsib lisamaterjali. Istub tunnis omaette, et paremini õppetööle keskenduda. Viisakas, sõbralik, töökas, sihikindel.  14.02.2017 lõpetas riigikeele B2 taseme kursused. Tagasiside: läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 74,62% võimalikust punktisummast. Oli väga kõrge õpimotivatsiooniga ja sihikindel kuni gümnaasiumi riigieksamini. Võimekas ja kõrge enesehinnanguga. Tundis huvi grammatika vastu. Tegi ka palju iseseisvat tööd. Sõbraliku loomuga.  02.09.2016- 28.08.2017 omandas Tartu Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala.  2019 omandas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis keskharidust (
3. klassi). Lõpetas gümnaasiumi.  Läbis programmi "Õige hetk" 01.07.-04.09.
4. Läbiviija iseloomustusest nähtub, et Ta on kõrge enesehinnanguga, samas analüüsib ja põhjendab adekvaatselt oma seisukohti. Suhtlemisel hindab kõrgelt teise osapoole erudeeritust, laia silmaringi, kogemusi, kompetentsust, sest siis on tal midagi õppida ja arutleda. Kodused tööd olid vormistatud korrektselt. Oma kuritegu analüüsis ausalt ja tunnistas, et rohkem ei soovi sellega tegeleda. Kuritegelik käitumine oli seotud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangis oldud aastatega on endale teadvustanud, et teenida võib talle endale meeldival moel ja seaduslikult, kasutades oma teadmisi, haritust. Vangla karistus on karm talle endale ja lähedastele. Kui kinnipeetav sai teada, et teda kohus enne tähtaega ei vabasta, siis muretses rohkem vanemate pärast. Vanglas kulutab enamuse aega enesearenguks. Vanglas õppis hindama päevakavast kinnipidamist, enesedistsipliini, enesekontrolli. Programmi hindas positiivselt, eriti just suhete valdkonda puudutavaid teemasid. Kokkuvõtvalt saab nentida, et süüdlane on vangistuse ajal tõsiselt pühendunud oma mõttemaailmas ja arusaamades muutuste tegemisele. Õppimisse suhtub positiivselt, osalenud vangistuses erinevatel täiendkoolitustel - Eesti - vene kultuurilugu (loengusari), Tartu Rahvaülikool Koostööoskuste arendamine ja käitumine. 2020 läbis vanglas saksa keele õppe ja omandas Goethe-Zertifikat B1- ja B2-tasemel. Iseseisvalt kambris omandanud serbia keele ja on olnud abiks ametnikele vastava tõlke suhtlusel. Kinnipeetav Izotov käib regulaarselt õigeusu palvustel ja võtab aktiivselt osa piiblitundidest. Tunneb huvi õigeusu vastu. Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka garanteeritud töökoht AS X, mille juhatuse liige T. J. on kinnitanud, et Andrei Izotovil on töökoht Tallinnas garanteeritud ning nad ootavad A. Izotovi vabanemist ja tööle asumist. Tööle asumine ja sissetuleku omamine võimaldaks täita oma lapse ülalpidamiskohustust, tegeleda rahaliste nõuete ( tasumisega ja maandaks ka uue kuriteo toimepanemise riski. Oluline on, et hoolimata rasketest kuritegudest on lähedased, ema T. I., isa P. I., vend D. I. tema kõrvale jäänud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et endise abikaasaga on säilitanud head suhted, A. Izotov suhtleb oma pojaga. Vestlusest kinnipeetava vanematega selgus, et pereliikmete vahelised suhted on alati olnud head ja toetavad. Omavahel suhtlevad ka karistuse kandmise ajal, igapäevaselt telefonikõnede teel. Samuti on käinud kokkusaamistel ema, venna ja lapsega. Kinnipeetava sõnul on lähedastega on suhted väidetavalt head ja toetavad. Lähedased kriminaalkorras karistatud ei ole. Suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga tuttavaid, vanglas viibides pole isikul väljaspool vanglat kriminaalseid kontakte ning ta ei püüa neid luua ka. Lähedaste toetus ja töökoha olemasolu annab kindlustunnet süüdlasele endale, kuid võib aidata kaasa ka uute kuritegude vältimisele ning õiguskuuleka käitumise süvenemisele. Kuid arvestades toimepandud kuritegusid ( narkootikumide käitlemisega seotud ), tuleb süüdlasel keelata mis tahes viisil suhtlemine narkootikume omavate või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega ning kuriteokaaslastega ning samuti tuleb keelata narkootikumide ja/või psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. Kinnipeetaval puuduvad probleemid alkoholi ja narkootikumidega vangla iseloomustuse kohaselt ning seegi räägib kinnipeetava kasuks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Andrei Izotov katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegset vabastamist saab kohaldada isikule, kes on end vangistuse jooksul korrektselt ülal pidanud, näidanud end kohustetundliku ja motiveerituna ning kel on ka kindel plaan vabanemise puhuks. Seetõttu kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning usalduskrediit tema suhtes on lõplikult otsa saanud. Menetluskulud Andrei Izotov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.11.2020 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Anti Aasmaa. Kaitsja esitas 16.11.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 228.46 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 228.46 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb A.Izotovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik