Obsah (6)

§ 121§ 63§ 266§ 136§ 871§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Krimi

§ 121lg 2 p 2 järgi (2017.

a oktoobrikuus sõiduautos Opel Astra toime pandud kuritegu) ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 121lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi (2017.

a oktoobris xxx toime pandud kuriteod) ja

§ 63

lg 1 alusel karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust;

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (29.11.2017 toime pandud kuritegu) ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 266

lg 2 p 1 järgi (08.12.2017 toime pandud kuritegu) ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (08.12.2017 toime pandud kuritegu) ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 136

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 141 lg 1, § 120 lg 1 järgi (15.01.2018 toime pandud kuriteod) ja

§ 63

lg 1 alusel karistuseks mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Mikk Heinale 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati Mikk Heinal alates tõkendi vahistamise kohaldamise kuupäevast, s.o alates 18.01.

1. KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldati Mikk Heinale E.-M. V. suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.01.
2. 21.10.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Mikk Heinale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Mikk Heina selgitas istungil, et ta ei soovi ei ennetähtaegset vabastamist ja ei pea vajalikuks ka karistusjärgset käitumiskontrolli. Elukoht puudub ja plaan on minna ära Norra elama ja tööle. Vanemad elavad xxx tänaval, aga suhted pole sellised, et sinna saaks minna, vahel harva helistavad. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub kindel elukoht. Prokurör palub taotlus jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Mikk Heina ja prokuröri, leiab, et Mikk Heina suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

§ 871

lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Mikk Heina on karistatud

-i 9.peatüki 7.jaos sätestatud tahtlike kuritegude eest (süüdistus § 141 lg 1 eest ) vangistusega 4 aastat 6 kuud. Seega on teda karistatud tahtliku kuriteo eest enam kui 2 aasta pikkuse vangistusega, mille ta kannab lõpuni. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll

§ 871

lg 1 kohaselt kehtestada

§ 75

järgi.

§ 75

lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Enne vangistust elas koos vanematega aadressil xxx, mis on ka Rahvastikuregistri järgne elukoht. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kriminaalhooldajad oleksid karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses kontrollinud nimetatud elukohta ning küsinud nii eluruumi omanike kui ka seal elavate isikute arvamust. Ennetähtaegse menetluse raames on kinnipeetava vanemad avaldanud, et nad ei soovi, et M.Hein vabaneks enne tähtaega nende juurde. Kohtuistungil Mikk Heina selgitas, et suhted vanematega pole sellised, et ta saaks sinna naasta ja tal on kavatsus Eestist lahkuda. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Mikk Heina suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik