4-17-732/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-17-732 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi XX kaebus Tartu Vangla 01.02.2017 väärteoasjas nr 6500,16,000503 Menetlusalune isik XX isikukood XXXX; kinnipeetav Tartu Vanglas Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Tartu Vangla, asukoht Turu tn 56, Tartu otsuse peale
2. Rahuldada XX kaebus.
3. Tühistada Tartu Vangla 01.02.2017 otsus väärteoasjas nr 6500,16,
5. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel XX teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edastada kohtuotsus XX ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik 12.01.2017.a koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli (tl-d 12-13) selle kohta, et XX, olles kinnipeetav Tartus Vanglas, lõhkus 19.06.2016 ajavahemikul 17.30-18.34 ruumis nr 3129 asunud terminal arvuti „Wyse C10LE thin client (ID nr. T0010)“. Lõhkumisega tekitas XX Registrite ja Infosüsteemide Keskusele varalise kahju 264€, milline summa ei ületa 4000€. Oma tegevusega pani XX toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tartu Vangla 01.02.2017.a otsusega väärteoasjas 6500,16,000503 (tl-d 10-11) karistati XX KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. XX esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1). Ta selgitab, et tema ei ole antud tegu toime pannud, tõendamine on puudulik, keegi teine on selle teo sooritanud. XX taotleb väärteoasja tühistamist tõendite puudumise tõttu, riigilõivust vabastamist ja asja lahendamist istungimenetluses. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et toime pandud rikkumine on tõendatud ja taotlus otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, ära kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et XX kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel järgmistel põhjendustel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 19.06.2016.a Tartu Vanglas ruumis nr 3129 lõhuti terminalarvuti „Wyse C10LE thin client (ID nr. T10010). Arvuti lõhkumise fakti ja teo toimumise kuupäeva kinnitavad tunnistaja H.A. ütlused (tl 16) ja 20.06.2016 ettekanded (tl-d 26-27) ning tunnistaja M.J. ütlused (tl 24) ja 23.06.2016 e-kiri juhtumikirjeldusega (tl 25-26). Lõhutud arvuti mudelit ning tekitatud kahju suurust kinnitavad arvutustehnika registreerimiskaart (tl 29), esildis seadme soetamise kohta (tl 30), NET Group arve (tl 31) ja eeltoodud dokumentide edastamise ekirjavahetus (tl 33). Süüteokoosseisu täitmiseks tuleb välja selgitada, kas eelnimetatud teo pani toime XX. Kohtu hinnangul võib alltoodud tõendite põhjal nende kogumis lugeda tuvastatuks, et arvuti lõhuti 19.06.2016 ajavahemikul menetlusaluse isiku XX arvutiruumi sisenemisest kuni vangla töötaja H.A. poolt arvutiruumi kontrollimiseni. H.A.ütluste (tl 16) kohaselt kasutasid 19.06.2016 arvutiruumi enne arvuti lõhkumise avastamist kinnipeetavad M.S.ja XX. Arvuti oli terve viimati eelmisel päeval, s.o 18.06.
6. Viimati kasutas arvutiruumi XX 19.06.2016 kl 15.00-15.50, enne teda kinnipeetav M.S.ajavahemikul 14.00-14.
7. M.J.ütluste (tl 24) kohaselt ta kontrollis, kes seda ruumi enne vandaalitsemise avastamist kasutasid. 19.06.2016 käis päeva lõpus kaks kinnipeetavat. Eelviimase kinnipeetava nime ta ei mäleta, aga videosalvestusest nähtus, et enne tema sisenemist ja ruumist lahkumist kontrollis vanemvalvur M.T. ruumi üle. Tunnistaja ütluste kohaselt viis valvur E.O. XX arvutiruumi kella 17.30 paiku ja läks kinnipeetavale järele 18.34 paiku. H.A.ei osanud istungil öelda, kas ta märkis kinnipeetavate poolt arvutiruumi kasutamise kellaaja mälu järgi või kontrollis kaamera lindistuse põhjal. Kohus peab seetõttu tegelikkusele vastavaks pigem M.J.tunnistuses märgitud ajavahemikku 17.30-18.
8. Ka XX, kes istungil küll arvutiruumis viibimise kellaaega ei mäletanud, kinnitas, et see oli õhtupoole, ehkki tema arvates enne õhtusööki. Kohus peab M.J.poolt ütluste andmisel videosalvestisel nähtust edasiantud kirjeldusi usaldusväärseteks, kuna need on detailsed ja jäänud menetluse käigus muutumatuks. M.J.istungil antud ütluste põhjal tekkis kohtul siiski kahtlus, kas tal oli võimalik näha videosalvestusest M.S.arvutiruumi sisenemist ja väljumist algusest lõpuni. Nimelt kinnitas M.J.kohtus, et ta pani kellaajad video väljavõtte järgi kirja ning kuna talle kellaajaliselt öeldi, et see oli peale õhtusööki, siis hakkas videosalvestist vaatama kl 5.
9. 04.01.2017.a antud ütlustes ei ole märgitud 2 M.S.arvutiruumis viibimise kellaaegasid. Tartu vangla kodukorra kohaselt (kättesaadav veebilehelt: XXXX) on kinnipeetavate õhtusöök sõltuvalt osakonnast ajavahemikus 17.00 kuni 17.15, 17.30 või 18.
10. Seega sai M.J.kl 17.15 salvestist üle vaatama asudes M.S.liikumist näha üksnes juhul, kui viimane kasutas arvutiruumi väga lühikese ajavahemiku, s.o kl 17.15-17.30 kestel, mille jooksul pidi toimuma ka arvutiruumi kasutuseelne- ja järgne ülevaatus. Sellegipoolest on kohus veendunud, et arvuti oli enne XX arvutiruumi sisenemist korras, tuginedes järgmistele tõenditele ja nende põhjal tehtud järeldustele. M.S.ütluste kohaselt tahtis ta ükskord arvutisse minna, aga ei saanud, sest arvuti oli katki. Talle öeldi, et kui ta eelmine kord käis, siis oli peale teda arvuti tümaks tehtud, s.o oli ära lõhutud, ja kõik oli verd täis olnud. Ta täpselt ei mäleta, millisel kuupäeval see võis olla. Kui tema enne seda arvutiruumis käis, oli arvuti terve. Kohtuistungil M.S.selgitas, et ühel päeval ta sai arvutis käia, järgmisel enam mitte, täpset kuupäeva ta nimetada ei osanud, 19.06.2016 arvuti kasutamise võimaluse osas on tema ütlused ebajärjekindlad. Kohus leiab, et kuigi nii M.S., M.T.kui XX sõnul on ka varem arvuti lõhkumisi esinenud, saab M.S.varasemad, s.o 03.01.2017.a antud ütlused usaldusväärselt seostada just 19.06.2016 toimunuga, sest M.S.le oli teistest arvuti lõhkumise juhtumitest või tema poolt arvuti kasutamise kordadest eristava pidepunktina meelde jäänud asjaolu, et talle öeldu põhjal olevat pärast kõik verd täis olnud. Samuti mäletas H.A.kohtus, et ta käis M.S.lt küsimas, kas ta sai arvutit kasutada ja M.S.vastas, et käis mingitel lehekülgedel ja kõik oli korras. M.T.ei mäletanud tema poolt M.S.arvutiruumi viimist, kuid kinnitas kohtus, et ta vaatab arvutiruumi alati enne üle, et see oleks korras ning et nad kontrollivad enne ja pärast, et juhtmed oleksid korras. M.J.ütluste kohaselt viis videosalvestise põhjal kella 17.30 paiku valvur E.O.XX arvutiruumi, selle seisukorda ta ei kontrollinud. Istungil E.O.kinnitas, et ta tegi arvutiklassi ukse lahti, nägi ruumi, aga seda põhjalikult ei kontrollinud ning selgituseks kohtule, et kinnipeetava ruumi sisenedes panevad nad tule põlema. Kohus leiab, et isegi kui E.O.ei sisenenud ruumi, et nõuetekohaselt kontrollida arvuti korrasolekut, siis arvutiruumi väiksust (arvutiruumi suurus on E.O. hinnangul 4-5m2, XX ütluste põhjal 2x2 või 2x1,5 m2) arvestades pidi ka üksnes üle ukse sisse vaadates, seda enam ruumis sees asuvast lülitist valgustust sisse lülitades, saama ülevaate vähemalt ruumi üldisest seisundist. Samuti peab kohus eluliselt väheusutavaks, et kui arvuti oleks juba enne XX sisenemist lõhutud ja arvutiruum määritud, oleks ta sellest teda saatnud valvurile teatamata jätnud. Tunnistajate ütlustes viited sellele puuduvad ja ka XX ise ei vaidlustanud seda, et arvuti oli tema sisenemisel korras. Järgnevalt kaalus kohus, kas asjas kogutud tõendite põhjal saab tõsikindlalt väita, et arvuti lõhkus tema arvutiruumis viibimise ajal XX. XX kinnitas kohtus, et tema lahkudes oli kõik korras. Tõendeid hinnates leidis kohus, et käesolevas asjas ei ole võimalik täie kindlusega välistada võimalust, et pärast XX arvutiruumist lahkumist ja enne H.A.sisenemist ei käinud veel keegi arvutiruumis. M.J.kohtuvälises menetluses antud ütlustest ja juhtumikirjeldusest (tl-d 24, 25 pöördel) ei selgu, kas ja kui pikalt tunnistaja videosalvestist pärast XX arvutiruumist lahkudes vaatas. M.J.istungil antud ütluste kohaselt tuvastas ta videosalvestisest, et viimane arvutiruumi kasutaja oli XX. Täpsustavatele küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et vaatas salvestist kuni XX XX väljumiseni ja vaatas mingi aja edasi, aga täpselt ei mäleta. Ta 100% ei ütle, et vaatas pärast XX väljumist kuni H.A.sisenemiseni. Seda vahemikku ta ei tea, kas pani kiirkerimise peale või lihtsalt vaatas selle õhtuse aja, kui H.A.selle ruumi üle vaatas. H.A.poolt arvutiruumi ülevaatamise kellaaja osas esineb samuti lahknevus. H.A.07.12.2016.a ütluste ja 20.06.2016, s.o vahetult järgmisel päeval koostatud ettekande põhjal teostas ta ruumide läbiotsimist kl 23.
11. M.J.23.06.2016 e-kirjas (tl 25-26) toodud juhtumikirjelduse kohaselt avastas 3 H.A.ruumi vandaalitsemise kl 21.30 paiku. Kohus leiab, et antud juhul ei ole täpne kellaaeg asja õigeks lahendamiseks määrava tähtsusega, kuivõrd väärteoasja materjalide põhjal on võimalik paika panna sündmuste kronoloogiline järjekord ning puudub kahtlus selles, et H.A.arvutiruumi läbivaatamise ajaks oli sealolev arvuti juba lõhutud. Küll saab aga kellaaegade põhjal teha järelduse ajavahemiku pikkuse kohta, mille osas puudub usaldusväärne teave arvutiruumi kasutamise kohta. Kuivõrd M.J.sõnul jäi lindistus arvutisse, seda eraldi välja ei salvestatud, siis puudub kohtul võimalus kontrollida, kas XX arvutiruumist lahkumise ja H.A.arvutiruumi sisenemise vahele jäävas ajavahemikus (18.34 kuni 21.30 või 23.50) käis keegi veel seal. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtueelses menetluses oli võimalik kogu tõendusmaterjal korrektselt vormistada, et kohus oleks saanud kontrollida salvestise põhjal tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Kohtule arusaamatul põhjusel pole aga kohtuväline menetleja salvesisest koopiat teinud.l E.O. ütluste kohaselt on arvutiklassi kasutamise ajad eelnevalt registreeritud. Kui kinnipeetav arvutit kasutab, siis pannakse sinna märge, et kas ta on käinud või on sellest loobunud. Vastuseks kohtule eitab ta võimalust, et kui kellelgi tuleb mõte ja soov, siis ta viiakse arvutiklassi, s.o eelnevalt registreerimata. H.A.kohtus antud selgituse kohaselt, kui nad (kinnipeetavad) ei saa õigel ajal minna, siis nad viivad neid sinna ka muul ajal. See pannakse vana kella järgi kirja, et käis, uut rida nagu ei tehta. Pannakse kirja, et on saanud arvutis käia. Kohus teeb eelöeldust järelduse, et kinnipeetava poolt arvutiruumi tegelik kasutamise aeg ei pruugi alati ühte langeda eelnevalt registreeritud ajaga. Seega ei saa tekkinud kahtlusi mittesäilinud videosalvestise asemel kõrvaldada ka arvutiruumi kasutamise registreeringu kontrollimisega. Käesolevas asjas esineb ka paar kaudselt XX kui teo võimalikule toimepanijale viitavat asjaolu. M.J.04.01.2017 ja istungil videosalvestisele tuginevalt antud ütluste kohaselt tegi E.O. XX arvutiruumi järele minnes ruumi ukse lahti, koheselt väljus ruumist XX, kes kustutas väljudes ise ruumis sees asuvast lülitist tule. Valgus videolõigul muutus ja ametnik ise sisse ei vaadanud, ruumi üle ei kontrollinud. Küsimusele arvutiruumist tule kustutamise kohta selgitas XX kohtus, et tookord (valvur) ütles, et pane tuli kustu ja tema kustutas, muidu on tavaliselt kustutatud. Kohus möönab, et selline tavapärasest erinev käitumine võib viidata kinnipeetava poolt toimepandu varjamissoovile, kuid eraldivõetuna ei saa sellele asjaolule omistada kaugeleulatuvamat tähendust. Sama käib ka H.A.ütluse kohta, nagu oleks XX talle järgmisel päeval seletuskirja kirjutamiseks viies juba teadnud arvuti lõhkumisest, ilma, et H.A.oleks talle seda öelnud. XX kinnitas omalt poolt kohtus, et H.A.olevat talle öelnud, et seletuskiri tuleb kirjutada arvutiruumiga seoses, et mis seal toimunud on. Kuna puuduvad ühe või teise poole ütlusi kinnitavad muud tõendid, s.h XX eeltoodu vestluse juures viibinud kambrinaabri tunnistus, ei saa kohus kumbagi neist tegelikkusele vastavamaks lugeda. Kohus märgib, et kuigi kahtlus XX kui teo toimepanija isiku suhtes tekkis juba pärast H.A.poolt arvutiruumis vandaalitsemise avastamist (tl 16), ei nähtu väärteomaterjalidest, et kahtlusele kinnituse leidmiseks oleks teostatud XX suhtes meditsiinilist läbivaatust. Lähtudes arvutiruumi seisundi kirjeldusest ning H.A.ja M.J.arvutiruumi vahetul uurimisel tekkinud veendumusest, et kirjutised olid tõenäoliselt tehtud verega, siis pidi kas tahtlikult tekitatud või arvutiklaviatuuri ja kaablite lõhkumisel tekkinud vigastus olema haavade tavalist paranemisaega arvestades nähtav ja fikseeritav ka päevi hiljem. Toimiku materjalide põhjal sellist kontrolli ei teostatud, seega on XX etteheide tõendite kogumise puudusele põhjendatud. Samuti oleks kohtueelses menetluses olnud võimalik sündmuskohta vaadelda ja teha tõenduslikku infot kajastavad fotod. Paraku pole kohtuväline menetleja ka seda teinud. Asja läbivaatamise tulemusena on kohtul tekkinud kahtlus selles, kas XX on talle süüks arvatava teo toime pannud. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas kogutud tõendite – tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ei ole veenvalt võimalik vastuolusid kõrvaldada. Asjas täiendavaid 4 tõendeid koguda ning kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et XX pani toime KarS § 218 lg 1 kirjeldatud teo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.. Tulenevalt VTMS § 2, kui väärteomenetluse seadustikus pole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohtu praktika kohaselt, kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kõike eelnevat silmas pidades rahuldab kohus XX kaebuse, tühistab karistamisotsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5