← Eesti

2-20-138442/4

Obsah (6)§ 660§ 661§ 372§ 70§ 371§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-138442 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X.X.vastu võl

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD Hageja esitas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus tuleneb sõlmitud järelmaksulepingust Nr. 1AU01357, 19.01.

  1. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud hagejale teadaolev elukoht xxxxxxxx xxx xx - xx xxxxxxxx xxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei oma kostja Eestis kehtivat elukohta alates 19.08.
  2. Rahvastikuregistri järgi on kostja kirje olekuks märgitud arhiivis. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Kostja näol on tegemist xxxxxxx kodanikuga. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust 1 kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372

lg 4).

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja xxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikli 21 punkti 1 esimese lause kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostjal ei ole elukohta Eesti Vabariigis. Seega välislepingust tulenevalt ei allu asi Eesti kohtule.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 19.08.2018 ei oma kostja Eestis kehtivat elukoha. Kostjal ei ole ka kehtivat elamisloakaarti ja elamisluba. Isik on xxxxxxx kodakondsusega. Rahvastikuregistris on isiku kirje olek - arhiivis. Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 2 alusel keelduda ja hagi selle esitajale tagastada.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.