lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
lg 1 sätestab, et pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul on teavitatud parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest. Parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks Ühisteenuste eraparklasse sisenemise teave koos lepingutingimustega ja Ühisteenused avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, seega tuleb seda lugeda AS Ühisteenused lepingu sõlmimise pakkumuseks
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega AS Ühisteenused parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust
Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt
lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis leping, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele (Lisa 5 liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta) on sõiduki nr 687MEC vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud Serise OÜ. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. AS Ühisteenused taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.- eurot tulenevalt
Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, et saada 2 2-20-117134 sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduse § 221
lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesoleval juhul on nõuded esitatud sisuliselt hagiavalduses. Äärmisel juhul saab lugeda mõistlikul viisil need edastatuks hageja poolt esitatud e-kirjaga (hagi lisa 6) 04.02.2020, kuid endiselt oluliselt hiljem, kui see mõistlik oleks. Hageja väidab, et leppetrahvi nõuded edastati pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele, kuid kostja on seisukohal, et see ei ole piisav viis nõude kätte toimetamiseks. Kostja leiab ka, et leppetrahvi suurus ei ole proportsionaalne. Kostja on seisukohal, et juhul kui saab lugeda, et kostja on hagejaga lepingu sõlminud ja kõik tingimused leppetrahvi kohaldamiseks saab lugeda täidetuks, on nõutud leppetrahv ebamõistlikult suur. Hageja nõuab leppetrahvi summas 40,00 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist on ebamõistlikult suure summaga võrreldes seda väidetava rikkumisega, mis on leppetrahvi nõude esitamise aluseks. Nimelt on väidetava rikkumise aluseks, kas parkimiskorraldusnõuete eiramine või parkimistasu maksmata jätmine. Parkimistasu osas on isegi ööpäevase parkimise tasud teadaolevalt kordades väiksemad, kui hageja poolt küsitud 3 2-20-117134 leppetrahv. Samas suurusjärgus on Tallinna kesklinnas teadaolevalt parkimise püsitasud kuulõikes. Seega ei saa see nõue olla sellises ulatuses põhjendatud. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud, palub kostja
Kostja on seisukohal, et mõistlik suurus oleks asjaolusid arvestades 10,00 eurot väidetava rikkumise kohta. Küsitud ulatuses leppetrahv ei tohi hagejat rikastada, kuid kostja hinnangul käesoleval juhul see kostjat rikastab. Kostja leiab samuti, et hageja nõue
Tulenevalt sellest, et hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, ei saa olla põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude osas lähtudes
Viidatud säte võimaldab nõuet esitada üksnes juhul kui hagejal on olemas nõue, millelt on lubatud arvestada viivist. Kuivõrd selline nõue puudub, ei ole hagejal õigus esitada nõuet ka
§-ist 113¹ lg 1 lähtudes. Alternatiivselt, kui hageja algne nõue on põhjendatud (sh näiteks osaliselt), tuleb kostja hinnangul vähendada võlausaldaja
¹ lg 1 alusel esitatud nõuet lähtudes hea usu põhimõttest, kuivõrd hageja puhul on tegemist isikuga, kelle töövaldkond on massiliselt nõuetega tegelemine ja ei ole usutav, et automaatse kirja edastamise kulu võiks hagejale olla suurusjärgus 40 eurot. Hageja isikut arvesse võttes, on sellise nõude esitamine hageja poolt põhjendamata ja
Hea usu põhimõttest lähtudes saaks äärmisel juhul pidada põhjendatuks seda, et kui leppetrahv summas 40,00 eurot olekski põhjendatud väidetavalt sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest, siis peaks see katma ka asjakohased sissenõudmiskulud. KOHTU PÕHJENDUSED
Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas 3-21-82-16 p 22). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõudes ja vastuväited. Sellest tulenevalt tuleb hagejal esmalt tõendada kostjaga parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi. Kostja vaidlustab hagis esitatud parkimislepingu tingimusi (vastus hagile dtl 52). 4 2-20-117134 Üldjuhul on parkimistingimused tasulisel parkimisalal tüüptingimused, mille muutumist lepingu osaks tuleb hagejal tõendada. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Hageja esitatud fotolt parkimislepinguga (dtl 29) ei tulene selle asukohta konkreetses parklas, samuti üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivusaega. Hageja on esitanud mitmeid fotosid kostja poolt pargitud sõidukist, parklasse sissesõidult kuid ka nendelt ei ole näha kehtivaid parkimistingimusi.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv on aktsessoorne ja sõltub üksnes põhikohustuse olemasolust (
). Kehtiva lepingu puudumisel ei ole täidetud leppetrahvi nõude materiaalne eeldus. Seega olukorras, kus hageja ei ole menetluses tõendanud tüüptingimuste muutumist parkimislepingu osaks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus vastuseks kostja väidetele, et vastavalt Riigikohtu lahendile 2-17117146 võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. 7. Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas jääb hagi rahuldamata, peab hageja kandma kostja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub määrata menetluskuluna lepingulise esindaja vandeadvokaat Kristo Tederi tasu, milleks on hagiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks olev ajakulu 1,0h x 120 eurot (ilma kmta), seega kokku 120 eurot. Kostja kinnitab, et on käibemaksukohuslane ja sellest tulenevalt palub menetluskulu suuruse mõista välja ilma käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas sisukohta esitanud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelmärgitut arvestades määrab kohus kostja poolt kantud hüvitatavate kulude suuruseks 120 eurot ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.