Obsah (5)

§ 630§ 442§ 187§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-20-14298 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-3)

1. Hagiavalduse kohaselt on XXX Maakohtu XX.XX.XXXX. a määrusega tsiviilasjas nr XXX piiratud KKK (hageja) vanemaõigusi tema laste LLL (kostja I) ja MMM (kostja II) suhtes. Lapsed on alates XXXX. aastast perekodu teenusel, mida osutab perekond OOO. XXX Maakohtu XX.XX.XXXX. a määrusega tsiviilasjas XXX määrati laste eestkostjaks NNN .
2. Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr XXX on hagejalt välja mõistetud elatis LLL ülalpidamiseks 30 eurot kuus alates 22.01.
3. a kuni tema täisealiseks saamiseni ning MMM ülalpidamiseks 30 eurot kuus alates 22.01.
4. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5. Hageja majanduslik ja perekondlik olukord on oluliselt muutunud peale elatise väljamõistmist. Hageja on pikaajalises vabaabielulises suhtes elukaaslase PPPga, perre on sündinud tütar RRR ning XX.XX.XXXX. a sünnib teine laps.
6. Hageja on kuni sünnitustoetuse ja emapalga laekumiseni sissetulekuta, pere ainsaks toitjaks on elukaaslane, kelle ülalpidamisel on alates 01.10.
7. a kokku veel XXX isikut lisaks temale. Hageja elab üürikorteris, korteri üür koos kommunaalkuludega on ca 800 eurot kuus, talvekuudel on kulud suuremad. Elukaaslane oli pikalt töötu, alates 01.09.
8. a töötab XXX, esimene töötasu laekub oktoobris. Raseduskomplikatsioonide tõttu ei saanud hageja töötada, tööandjal ei olnud võimalik pakkuda kergemat tööd.
9. Kuni septembrikuuni maksis hageja lastele elatist Tartu Maakohtu poolt väljamõistetud korras. Alates 01.10.
10. a on 60 euro maksmine elatiseks ülejõukäiv. Hagejale on jõukohane maksta elatist 5 eurot kuus lapse kohta (kokku 10 eurot).
11. Hageja palub vähendada elatise suurust alates 01.10.
12. a 5 eurole kuus ühe hageja kohta. KOSTJATE VASTUS HAGILE (tlk 61-62)
13. Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad selle jätta rahuldamata.
14. Kostja leiavad, et kuigi hageja pere sissetulekud on kasinad, on hageja ebaproportsionaalselt tihti teinud ülemääraseid või eluks vältimatult mittevajalikke kulutusi. Näiteks kulutused netilahenduste nagu Spotify, Playstation network teenuste ostmiseks, mis ei ole vältimatud kulutused olukorras, kus perel on toimetulekuraskused. Lisaks väga tihedad pisiostud tanklate poodidest, mis on tavapärastest kauplustest tunduvalt kallimate hindadega, näitavad hageja halba majandamisoskust. Nimetatud pisiostud on summaarselt tuntavalt suur osa hageja väljaminekutest. Hageja väljaminekud eluasemele on samuti suured. Juhul kui perekonnal on toimetulekuraskused, on võimalik kohalikust omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust, samuti on võimalik taotleda erinevaid ühekordseid toetusi.
15. Kostjad leiavad, et määratud elatis on niigi juba väga väike, mille vähendamine 5 euroni ei ole kostjate huvides. Hagejal tuleb osaleda kostjate ülalpidamisel. Muutes oma tarbimisharjumusi, saaks hageja suurepäraselt hakkama temalt väljamõistetud elatise tasumisega. KOHTU SEISUKOHT
16. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
17. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on LLL ja MMM (kostjad) ema KKK (hageja), seega on hageja ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
18. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
19. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostjad elavad eraldi ning hagejalt on kostjate hooldusõigus ära võetud. Kui vanema hooldusõigus lapse suhtes on täielikult ära võetud, on tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 459 lg 1 p 3 kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuseks tagada lapsele asendushooldusteenus kuni tema 18-aastaseks saamiseni. Hoolimata sellest, et kostjad on XXX, nende vajadused on rahuldatud ja arenguks piisavad vahendid on tagatud riikliku rahastamise kaudu, ei tähenda see seda, et hageja ei peaks oma laste ülalpidamises osalema.
20. Asja materjalidest nähtuvalt on XXX Maakohtu XX.XX.XXXX. a otsusega tsiviilasjas nr XXX (tlk 67-68) KKK lt välja mõistetud elatis 30 eurot kuus LLL ülalpidamiseks alates 22.01.
21. a kuni LLL täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a ja elatis 30 eurot kuus 2 MMM ülalpidamiseks alates 22.01.2018 kuni MMM täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
22. Hageja nõuab elatise vähendamist alates 01.10.
23. a 5 euroni kuus ühele kostjale. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks aastal 2020 on 292 eurot. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
2. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
3. Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).
4. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
5. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
6. Hageja on hagis märkinud, et kuni sünnitustoetuse ja emapalgani tal sissetulekut ei ole ning tema ülalpidamisel on XXX laps ja teine on kohe sündimas. Hageja töötas enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist (tlk 44) ning tema töövabastuse periood on 30.07.
7. a kuni 16.12.
8. a.
9. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hagejal lisaks kostjatele veel XXXX. a sündinud laps ja XXXX. a sündinud laps. Seega on hagejal XXX alaealist last, kellele ta peab ülalpidamist andma. Hageja on esitanud kohtule enda alaealise lapse SSS SEB panga konto väljavõtte (tlk 4-34), mida kasutavad hageja ja tema elukaaslane ühiselt ja millest nähtuvalt on pere sissetulekuks elukaaslase töötasu (juunis
10. a XXX eurot kuus) ja hagejale makstav peretoetus septembris
11. a summas XXX eurot kuus. Samas on tehtud kontole sularaha sissemakseid (septembris kokku 955 eurot). Hageja enda SEB panga kontole (tlk 35) sissetulekuid ei laeku. Kulutused üürile on 490 eurot (tlk 36-40), kommunaalidele ca 120 eurot (tlk 43) ja elektrile ca 30 eurot kuus (tlk 41, 42). Samas ei ole need kulutused ainuisikuliselt hageja kanda. Hageja on märkinud, et elukaaslane sai alates septembrist
12. a tööle töötasuga XXX eurot kuus. Käesolevalt on hagejal laps sündinud ning ta hakkab saama vanemahüvitist, mille suurus sõltub sellest, milline oli tema vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelnenud aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuid mitte vähem kui 3 vanemahüvitise miinimummääras (milleks on
13. aastal 584 eurot), lisaks suureneb lapse sünniga ka peretoetus.
14. Antud juhul on elatis välja mõistetud alla kehtiva miinimummäära. Arvestades elatise tasumise eesmärki, hageja sissetulekute eeldatavat suurust ning teisi ülalpeetavaid, on kohus seisukohal, et ei ole põhjendatud elatist vähendada. Kohus leiab, et hageja on võimeline tasuma kostjatele elatist väljamõistetud määras s.o kummalegi kostjale 30 eurot (kokku 60 eurot) kuus kahjustamata sealjuures enese tavapärast toimetulekut ja kattes sealjuures ära ka tema juures hooldamisel olevate laste minimaalsed vajadused. Hagejaga kooselavate laste ülalpidamisel osaleb ka nende isa, hageja elukaaslane.
15. Hagejal tuleb tema kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutada ühetaoliselt, seega tuleb hagejal arvestada kulutuste tegemisel oma sissetuleku suurusega, et sellest jaguks ka kõigile tema lastele eluks vajalike kulutuste katmiseks, sh eraldi elavatele lastele elatise maksmiseks.
16. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 25.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 26. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostjatel menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4